Arutelu:Kontrapunkt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Siin on kaks mõistet. Andres 23. veebruar 2009, kell 18:15 (UTC)

Või isegi kolm. Aga nüüd on need vist jälle päris kaotsi läinud, üldse varasem redaktsioon. Andres 6. november 2011, kell 15:15 (EET)
Oli jah kolm. Neist esimene, Kontrapunkt ( < ladina keelest: punctum contra punctum, 'punkt punkti vastu') oli range stiili polüfoonilises muusikas meetod olemasolevale häälele (cantus firmusele) teise hääle lisamiseks nii, et igale cantus firmuse noodile vastab teises hääles sama vältusega noot: "noot noodi vastu" ehk "punkt punkti vastu", oli lausa vale, sest mõiste käib vaid kontrapunkti esimese järgu kohta, mida praktilises muusikas tuleb harva ette. Varasem artikkel oli väärtusetu, hakkasin otsast peale, praegu on see veel muidugi poolik.Toomperep 6. november 2011, kell 18:07 (EET)
Visnapuu definitsioon on ühekülgne, sisaldades vaid 17. sajandi arusaama kontrapunkti mõistest. Selle võib kui ühe ajaloolise definitsiooni sisse jätta, kuid vaja oleks määratleda kontrapunkti mõiste tänapäeva seisukohalt, st omades kogu ajaloolist perspektiivi.
Kuna refereerid sama Jeppeseni raamatut, pole minu meelest vaja iga kord uuesti viidata. Piisab, kui raamatu andmed on toodud kirjanduse loetelus. Andrus Kallastu
Ehk aitad leida teisi definitsioone koos allikaga... Toomperep 9. november 2011, kell 08:16 (EET)

Minu meelest on hea, kui on konkreetsetele lehekülgedele viidatud. Andres 9. november 2011, kell 08:22 (EET)

Aitäh, Andrus Kallastu! Praegune lahendus definitsiooniga on päris hea. Tahaks teadjatelt küsida, kas pilt, mis on lõigus "Mõisted" (võetud saksakeelsest Vikipeediast), tuleb uuesti üles laadida? Inglise Vikist võetud pilte saab siin ju näidata. Ja kuidas saada toimima midifailid, mis on noodinäidete all?Toomperep 9. november 2011, kell 10:14 (EET)
See, kas saab näidata, sõltub sellest, kas pilt on Commonsis. Kõnealune pilt tuleb üles laadida. Andres 9. november 2011, kell 12:06 (EET)

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Sissejuhatuses tegin seda, samas vaimus tuleb lõpuni lasta. Taivo 5. detsember 2011, kell 13:49 (EET)

Kas siin oleks mõistlik äkki reeglid ja noodinäited nii kokku viia, nagu tehakse seda teadustöödes: Pildi alla on kirjutatud "Näide 1" ja sama sisuga teksti juurde sulgudes (vaata "näide 1")? Toomperep 14. detsember 2011, kell 23:29 (EET)

Minu meelest pole mõtet asja nii keeruliseks ajada. Piltide allkirjades on lugeda, millest jutt käib. See probleem eksisteeriks, kui toodaks näiteks pilte risti-rästi.--Andrus Kallastu 17. detsember 2011, kell 01:15 (EET)

Miks on osad pildilingid (Viies järk: "Valde...", "Hingeldamis..." ja "Käik...") osades arvutites katkised ja teistes toimivad korralikult? Toomperep 16. detsember 2011, kell 16:44 (EET)

Ei tea, minul näitab pilte korrektselt.--Andrus Kallastu 17. detsember 2011, kell 01:15 (EET)

Kust pärineb mõiste "pidedissonants"? Pide mõiste sisaldab range stiili kontrapunkti puhul juba automaatselt dissonantsi ja selle reeglipärast lahenemist.--Andrus Kallastu 17. detsember 2011, kell 01:15 (EET)

Ikka Jeppeseni õpikust ("Bindungsdissonanz" ja "Synkopendissonanz"). See ja selle põhjal tehtud konspekt on ainsateks allikateks selle artikli kirjutamisel. Toomperep 17. detsember 2011, kell 22:47 (EET)
Kelle koostatud konspektist on jutt? --Andrus Kallastu 18. detsember 2011, kell 01:26 (EET)
Ma ise konspekteerin G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis kontrapunkti tunnis, õpetaja lähtub seal peamiselt vanast Jeppeseni õpiku eestikeelsest tõlkest, harvem kunagi enda koostatud Marguste tunni konspektist. Toomperep 18. detsember 2011, kell 11:44 (EET)
OK. Kas Sul on käepärast Jeppeseni raamatu saksakeelne variant?--Andrus Kallastu 18. detsember 2011, kell 12:54 (EET)
Jah, Otsa kooli raamatukogust võetud. Toomperep 18. detsember 2011, kell 14:42 (EET)

OK. Mul oleks üldisem ettepanek kirjutada selles artiklis eelkõige kontrapunkti mõistest kui niisugusest. Siin võib loomulikult anda üldülevaate ka klassikalisest vokaalstiilist ehk nö Palestrina stiilist ja selle hiljem süstematiseeritud reeglitest, tuginedes Jeppeseni ja ka teiste uurijate kokkuvõtetele. Didaktilistel eesmärkidel loodud praktiline õpetus koos nö järkude ja muu sellisega võiks aga kuuluda Vikiõpikusse "Kontrapunkti õpik", mida võiks siis ühiste jõududega koostada Vikiõpikutes. Praegu võib asja vähem tundvale lugejale jääda isegi ekslik mulje, et selline "järkudes" mõtlemine oli kuidagi oluline ka heliloojatele enestele, mis ju kindlasti nii ei olnud. --Andrus Kallastu 19. detsember 2011, kell 12:59 (EET)

Lugejale ei jää vale mulje, kui artiklis on järgusüsteemi päritolu kohta piisavalt öeldud. Praegu on selgelt mainitud, et järkudeks jagamine on pedagoogilistel eesmärkidel, et lihtsustada õppimist. Kui seda lõiku veel täpsustada (öelda, kes nad järkudeks jagas, millal jagas, millal hakati rohkem järkude järgi ranget kontrapunkti õpetama), ei näe ma enam probleemi. Samuti ei ole ma nõus reeglite osa teisaldamisega Vikiõpikusse (esimest korda kuulen sellisest mõistest). Praegusel hetkel ei tohiks ta kedagi segada, kui üldisem jutt kontrapunkti olemusest on artikli alguses ja tekst neile, kes tahavad minna süvitsi ja kontrapunktireeglitega lähemalt tutvuda, on artikli lõpupoole. Kontrapunkti reeglite lisamine artiklile ei kahanda selle väärtust, pigem vastupidi. Võimalus detailsematele artiklitele (ruumi siin ju on) on Vikipeedia suurim eelis paberentsüklopeediate ees. Miks mitte seda kasutada? Kui aga teha see reeglitekogu kuhugi Vikiõpikusse ja lisada see justkui muuseas "Välislinkide" või "Vaata ka" alla, siis suurema tõenäosusega jääb see inimestele kahe silma vahele. Kuid ebatäpsusi tuleb selgitada/täpsustada, sellega olen ma väga nõus.Toomperep 19. detsember 2011, kell 22:17 (EET)
Minu ettepanek oli põhimõttelist laadi ja loomulikult võib teksti arendada alguses siin. Lihtsalt õpik on oma formaadilt veidi teistsuguse ideega kui entsüklopeediaartikkel. Vikiõpikud on Vikipeedia sõsarprojekt, leidub lehel [1]. --Andrus Kallastu 20. detsember 2011, kell 13:39 (EET)
Mõistan, aga minu poolt kirjutatud peatükid ei ole õpik. Need samad reeglid on põhimõtteliselt ära toodud ka saksa ja inglise Vikipeedias, lihtsalt siin on see põhjalikum. Ei saa aru, miks on vaja juuksekarva lõhki ajada. Toomperep 23. detsember 2011, kell 00:17 (EET)