Arutelu:Khahhaber Žvania

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kakhaber Zhvania - see on ametlik, 2002 kehtima hakanud latinisatsioon, mitte lihtsalt ingliskeelne toorlaen. Oleks mõistlik seda kasutada, üks süsteem kõikide ladinakirjaliste (olgu, läti ja leedu mitte) keelte jaoks. Või eesti Wiki juhtrühm mingi oma süsteemi välja mõtelnud? Või tõesti kasutatakse 1975. a oma? Castellum 12. november 2011, kell 01:09 (EET)[vasta]

See on gruusia-eesti transkriptsioon, mida keelekorraldajad soovitavad kasutavad kõigi gruusia nimede puhul. Ta pärineb 1976. aastast. Andres 12. november 2011, kell 07:54 (EET)[vasta]

Ilmselt siis siit: http://eki.ee/knab/trkr_gruusia.pdf. See (mitte 'ta') pärineb küll 1975. aastast...aga võiks ju sellest Nõukogude-aegsest läbi-vene keele-transkibeerimisest edasi minna, seda enam, et on ju olemas gruusia ametlik omaladina (2002): http://en.wikipedia.org/wiki/Georgian_national_system_of_romanization

Naljakas, et valgevene keele puhul eesti Wiki just nii käitubki - on EKI toetatav vene-põhjaline transkriptsioon a-st 1975 (sic!), aga Wiki soovitab ikkagi kasutada ametlikku omaladinat: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Transliteratsiooni-_ja_transkriptsioonireeglid#Valgevene_keel

Mis ongi õige, aga nii võiks ka ju teiste keelte puhul - kus on tekkinud ametlik omaladina, siis rakendada ikkagi seda, et ladinakirjalistes keeltes oleks kirjapilt ühtlasem, mitte ei põhineks mingitel 1975. aasta sovetismidel... Castellum 12. november 2011, kell 12:12 (EET)[vasta]

Oot-oot, mis sovetism? Tegemist on praeguste keelekorraldajate soovitusega.
Valgevene keele puhul me ei kasuta mitte Valgevenes kehtestatud omaladinat, vaid valgevene ladina kirjaviisi, mis on käibel emigrantide seas. Andres 12. november 2011, kell 12:34 (EET)[vasta]
EKI toetatav transkriptsioon ei ole venepõhjaline, vaid lihtsalt sarnane vene-eesti transkriptsiooniga. Andres 12. november 2011, kell 12:36 (EET)[vasta]
Häälduspärast kirjaviisi sovetismiks küll ei maksa sõimata. Soovitan transkriptsiooni ja transliteratsiooni mõistete ja rakendustega tutvumiseks lugeda: http://www.nlib.ee/html/rkogud/seminarid/terms08/Pall.pps . --Ker 12. november 2011, kell 13:06 (EET)[vasta]