Arutelu:Kerben

Kui on veel mõni selle nimega asi, võib ju teha teise pealkirjaga artikli. Või siis teha kohe teise asja kohta nupuke. Niisugune nime rippuma jätmine ei ole hea. Andres 23. juuli 2007, kell 13:08 (UTC)

Ma pannud sellist pealkirja lihtsalt niisama nalja viluks. - Urmas 23. juuli 2007, kell 13:16 (UTC)

Ma saan aru, aga kui Sa niimoodi teed, siis Sa pead tegema täpsustuslehe või paralleelse artikli. Ja miks ei võiks seda pealkirja reserveerida sellele linnale? See on ainuke Kerben, mis KNAB-is figureerib. Me ei saa mitte ühegi pealkirja puhul kindlad olla, et pole teist asja, mis sama nime kannab. Kuskil on ju piir. Pealkirjad on tinglikud, "Kerben" ei saa kuidagi olla vale. Kui keegi otsib seda kohta, ei hakka ta ju otsima pealkirja "Kerben (Kõrgõzstan)". Ei tohi lehekülge "Kerben" tühjaks jätta. Andres 23. juuli 2007, kell 13:25 (UTC)

Jah, see unus tegemata. - Urmas 23. juuli 2007, kell 13:33 (UTC)

Minu meelest tuleks eelistada linna mõnesaja elanikuga asulale. Andres 23. juuli 2007, kell 13:27 (UTC)

Kunagi oli juttu sellest, et millist asulat eestlased eelduslikult enam otsima hakkavad. Võimalus sattuda Saksamaa omasse on praegu selgelt suurem, kui Kõrgõzstani omasse. Nad on meie infoväljas sarnase suurusjärguga objektid. - Urmas 23. juuli 2007, kell 13:33 (UTC)

Selles suhtes võib Sul õigus olla, kuigi seda on raske kindlaks teha. Praegusel juhul arvan, et kui, siis otsitakse Saksamaalt Kerbeni nime all pigem Kerbeni valda, sest Saksamaal ei panda valla ja asula eristamisele rõhku.

Arvan siiski, et kriteeriumiks võiks olla pigem näiteks esinemine KNAB-is, sest see on käegakatsutav, mitte oletuslik. Andres 23. juuli 2007, kell 13:37 (UTC)

KNABist on puudu nt väga paljud mitmesajatuhandelised linnad, märksõnade hulgalt on KNABis riigiti väga erinev - paljude riikide kohta on olemas vaid väga napp, hädavajalik nimedevalik (ilmselt need, mis eestikeelsetes teatmeteostes märksõnadega esindatud: selle kohta on vist seletus "Maailma kohanimede" sissejuhatavas osas). Osad piirkonnad ja maad on põhjalikumalt käsitletud - Pihkva ja Leningradi oblast isegi külade tasemel, endise NLiidu alade kohta on rohkem teavet (nõukogudeaegsetes teatmikes oligi NLiidu kohta enam märksõnu). KNABis on eri riikide andmete täpsus piirkonniti erinev ja sõltuv objektiivsest "kõike korraga ei jõua". KNAB on mugav kasutada, kuid ta ei ole mõõdupuu.

Ei pea ju hakkama VÄGISI selgitama, kas üks koht on tähtsam kui teine - üks koht ei pea olema võrdsem kui teine, eriti kui ühed võõrad mõlemad. - Urmas 23. juuli 2007, kell 13:52 (UTC)

See on õige küll, mida Sa ütled. Arvan, et selles küsimuses ei ole mõtet väga pedantne olla: võib teha nii ja naa. Intuitsioon on eri inimestel erinevad. Näiteks mina eelistaksin palju suurema asula esiletõstmist, aga nii või teisiti Eestis vähe tuntud kohtade puhul suurt vahet ei ole. Peaasi et kohad oleksid leitavad ja väga tuntud kohad oleksid esile tõstetud. Praktiliseks mõõdupuuks KNAB minu meelest mõnel juhul sobib. Andres 23. juuli 2007, kell 13:59 (UTC)