Arutelu:Keevitatavus

"Näiteks malmi keevitatavus on halb, kuid seda juhul kui keevitamine toimub toatemperatuuril." - See lause on kuidagi arusaamatu. Kuidas on üldse võimalik rääkida metalli keevitamisest toatemperatuuril. Ükskõik, mis meetodil ka keevitataks, metalli temperatuur peab ikka tõusma tema sulamistemperatuurini. Paljukest neid toatemperatuuril vedelaid metalle ikka on? Mõni üksik. Keevitatavuse all minu arust ikka mõeldakse tekkiva keevisliidese homogeensust - augukeste, süsiniku osakeste jms asjakeste hulka tekkinud õmbluses. Suhteliselt halb keevitatavus on alumiiniumil. Malmil ka, sest peale raua on seal väga palju süsinikku --Hendrix 14. mai 2007, kell 18:06 (UTC)

Päris nii see siiski pole. Kui näiteks malmi keevitatakse siis enne aetakse malm kergelt punaseks ning alles seejärel keevitatakse. Mõnikord kasutatakse ka erielektroode. Ja muidu MIG (traadiga kaitsegaasis) keevitamise puhul ei tohi metalli temperatuur tõusta sulamistemperatuurini kuna sulametallil on väga hea voolavus ning nii tekkivadgi augud. Tegelikult on siin taga terve suur teooria, mille siinkohal kirjeldamine läheks pikaks. Metalli keevitatavus sõltub väga paljudest teguritest (soojusjuhtivus, lisandite hulk jne). Mis puutub alumiiniumil on halb keevitatavus kuna sulamistemperatuur on madal(umbes 600 kraadi) ning soojusjuhtivus ülihea nii, et tavalise MIG/MAG keevitusega alumiiniumi keevitada ei saa. Mingit liidet sisuliselt ei teki, kuna metall lihtsalt sulab enne kui normaalne liide saab tekkida. Selles suhtes pole kuumaksajamisest mingit kasu. Alumiiniumi keevitamiseks kasutatakse näiteks TIG keevitust, mis sisuliselt tähendab sulamatu elektroodiga kaitsegaasis keevitamist (koos lisametalliga). Olen ka ise alumiiniumi keevitanud. Kuigi jah selles suhtes on sul õigus, et keevitatavuse all võib ka mõelda tekkiva keevisliite kvaliteeti.--Animagi 14. mai 2007, kell 18:25 (UTC)

Alumiinjumi puhul on põhiprobleem selles, et metalli pind oksudeerub tavakeskonnas (õhus) kiiremini, kui jõuab tekkida keevisliide. Seepärast on vaja keevitada kaitsegaasis näiteks argoonis.Akra 14. mai 2007, kell 18:32 (UTC)

Keevitatakse ka platmasse klaasi ja palju muid materjale.Akra 14. mai 2007, kell 18:36 (UTC)

Õige on. Muidu kaitsegaasi peamine ülessanne ongi kaitsta keevitatavaid metalle hapniku ja lämmastiku kahjulike mõjude eest. Kuumas keskkonnas on oksüdeerumine (rooste tekkimine) kiirem kui jahedas keskkonnas. Nii, et selles suhtes on sul õigus, et kaitsegaas aitab vältida oksüdeerumist ning seetõttu parandab liite kvaliteeti.--Animagi 14. mai 2007, kell 18:40 (UTC)

kas on ikka nii, et klaasi ja plastikut keevitatakse. Kõnekeeles jah, keevitatakse isegi kilet. Kas ei ole mitte klaasi jootmine?--Hendrix 14. mai 2007, kell 18:44 (UTC)

Toon siia Inglise Viki keevitamise artikli esimese lause: Welding is a fabrication process that joins materials, usually metals or thermoplastics, by causing coalescence. Tõlkes: Keevitamine on tootmisprotsess materjalide liitmiseks, tavaliselt liidetakse metalle või termoplaste.--Animagi 14. mai 2007, kell 18:54 (UTC)

Malmi keevitamine ei ole probleem. Keevisõmblus jääb korraliku keevitaja käes alati normaalne. Probleem on malmi puhul selles et kiirel kuumenemisel ja veel hullem jahtumisel tekkivad keevisõmbluse ümber mitte keevisõmbluses mikropraod ja metall puruneb keevisõmbluse kõrvalt. Selle miinimumiviimiseks malmi kuumutatakse enne keevitamist ja pärast pannakse kuuma liiva või mõnda muusse aeglaseltjahtuvasse kuuma keskonda pikkaldaseks jahtumiseks.Akra 14. mai 2007, kell 18:47 (UTC)

No nii jõuame vägisi sinna, et on vaja artiklit Keevitamine, mis asi see keevitamine ikakgi on.Akra 14. mai 2007, kell 18:50 (UTC)

See artikkel on juba olemas.--Animagi 14. mai 2007, kell 18:54 (UTC)

Mõtlesin selle all seda et seal ei ole sõnagi muude materjalide keevitamise osas. On ainult metallid.Akra 14. mai 2007, kell 19:02 (UTC)

coalescence on ju ühendus. Keevitamine on üks ühenduse loomise võimalusi. Polt-mutter liides on ka ühendamine --Hendrix 14. mai 2007, kell 19:20 (UTC)

Seda ta ju ongi. Esimese hooga lugesin õle 30 keevtusmeetodi kokku. ainult selle vahega, et keevitamisel tekkib keevisliide (keevisühendus) poldi ja mutri puhul poltliide (poltühendus). Muide keevituse definitsioon EEs on:Keevitus, keevitamine, metallide harvemini teiste materjalide (klaas, plastmassid) liitmine atomaar-molekulaartõmbe (nakke-) jõuduge vahendusel (keevisliide). Akra 14. mai 2007, kell 19:37 (UTC)

Jep. Mis puutub jootmisse siis on see keevitamisest veidi erinev protsess. Jootmine peaks siis tähendama sulas olekus lisamaterjaliga liitmist. Nii keevitamise kui jootmise puhul tekib mittelahtivõetav liide. Kusjuures mõnikord on võimalik kasutada nii jootmist kui keevitamist. Olen ise töötanud sellises töökohas kus toodeti soojusvaheteid katlamajadele. Seal jootsime omavahel messingust (vask+tsink) detaile. Samas põhimõtteliselt on messingut võimalik ka keevitada (ilmselt mitte tavalise MIG/MAG keevitusega). Liidete kohta võid vaadata artiklit liide (masinaehitus). --Animagi 14. mai 2007, kell 19:28 (UTC)

peaks materjalide töötlemise tehnoloogia õpiku üles otsima. Keevitamine on ikkagi sulanud materjalide ühendamine. Jootmisel ühendatavad materjalid ei ole sulanud olekus. Klaasdetailid reeglina ei ole sula olekus ja kile ka mitte.--Hendrix 14. mai 2007, kell 19:36 (UTC)

Pidasin silmas, et jootmisel on lisamaterjal sula olekus, kuid põhimetall külm. Keevitamisega on jah vähe keerulisemad lood. Keevitamine näiteks 20 aastat tagasi elektroodiga ja praegu traadiga on nagu öö ja päev. Pealegi on mõeldakse välja pidevalt uusi keevitusliike nagu näiteks 90-datel hõõrdkeevitus.--Animagi 14. mai 2007, kell 19:47 (UTC)

Läksid standardsete mõttemallide orki nagu minagi kui staatori = korpusega võrduma panin. Keevitamine eitähenda sugugi alati sulametalli. On olemas ka külmkeevitus ja teised, kus ei ole sulametalli kuid tekkib keevisliide.Akra 14. mai 2007, kell 19:41 (UTC)

Tegin külmkeevitusest Inglise Viki põhjal väikese artikli.--Animagi 14. mai 2007, kell 20:09 (UTC)