Arutelu:Kaunivere mõis

See mõis on seal kindlalt kõige vanem ja tema ajalugu ulatub muinasaega. Heinz von zur Mühleni koostatud „Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland)“ järgi on Kauniveret esimesena mainitud juba 1319 aastal. Sel aastal müüs Johannes Beckeshövede Df. Kowrevere (Rüütlite von Bekeshovede-de järeltulija) need Kaunivere mõisa maad Riia linnale. Laiend Kowrevere nime lõpus tähendab, et see mees oli saanud läänistatud Kowreveres, mis on tänase Kõera ja Salevere külade piirkond Virtsust põhja poole mere ääres. Hiljem on Kaunivere olnud Saare-Lääne Piiskopi hallata. Kui räägime aastast 1319, siis peab arvestama sellega, et see oli aeg, kui alles planeeriti Kaarma kiriku ehitust ja elu Kauniveres sõltus suures osas sellest, kui hästi saadi läbi Kaarma Maalinnas asunud kohalike saarlaste muistsete vanematega. Edasi, 1546 müüs viimane Saare-Lääne Piiskop von Münhausen selle väikese mõisa eraomandusse ja ostjaks oli von Buxhoeveden. Hiljem on Kaunivere atraktiivse müügiobjektina väga tihti omanikke vahetanud. Oma väiksuse tõttu ei saanud ta olla liiga kallis ja asukoht on kohe Kaarma kiriku kõrval ning kihelkonna admistratiivkeskuse südames. Kaunivere omanik on olnud 19. sajandi algul Mustjala kihelkonnast Ohtja mõisniku poeg David Friedrich von Rehren, kes oli abiellunud naabermõisa Klausholmi (Kaarma-Loona) mõisniku tütre Margaretha Katharina von Güldenstubbega. David Friedrich von Rehren suri aastal 1810 ja mõis jäi tema naisele. Ja siis aastal 1823 otsustasid Kaunivere omanik Margaretha Katharina ja tema ema Christina Katharina oma mõisad ühendada. Omanikuks sai ema Christina Katharina von Güldenstubbe ja Kaunifer oli edaspidi Klausholmi kõrvalmõis. Samas, Kaunifer oli väga väike. Viimane iseseisev revisjon on Kaunifer´is tehtud aastal 1782. Siis oli mõisnikuks Jacob Wilhelm von Römlingen ja tema mõisas oli vaid 4 talu, millest Kuigo oli jagatud kaheks.