Arutelu:Kaliiber

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti keelele on omasem ainsuse kasutamine isegi siis kui tegemist on loogilise mitmusega.

Sõnal 'kaliiber' on mitu tähendust, näiteks relvade ja laskemoona puhul on kaliiber läbimõõt. Valju 28. mai 2006, kell 20.28 (UTC)

Tõsi ta on. Hakkasin seda ka ise mõtlema, kuid sa jõudsid minust tiba ette.--Animagi 28. mai 2006, kell 20.37 (UTC)


Tabeli "Kaliibrite klassifikatsioon ja tähistus" asukoht on vale. Tabel peaks asuma peatüki "kaliibrite klassifikatsioon" all. Ehk keegi teab kuidas seda sinna paigutada oleks võimalik.--Animagi 29. mai 2006, kell 01.48 (UTC)

Kahe tabeli lisamisel näitab mingil põhjusel mõlemat tabelit ühena. Soovin lisada pluss miinus märki, kuid tundub, et see on tehniliselt võimatu. Praegu saan selle lisada nii +-, kuid oleks vaja, et miinus asuks plussi all. Samuti ei onnestu kuidagi avaldada murde näiteks 1/3. Tegelikult tahaks, et 1 oleks ikka üleval ning 3 all. Muide olen läbi vaadanud kogu Vikipeedia matemaatiliste valemite kujutamise ja samuti "Kuidas lehte redigeerida".--Animagi 29. mai 2006, kell 02.32 (UTC)
Märk ± kopeeri siit. Andres 29. mai 2006, kell 06.17 (UTC)
Kopeerisin selle Wordist. Andres 29. mai 2006, kell 06.18 (UTC)
Murde saab teha nii:

Andres 29. mai 2006, kell 06.27 (UTC)

Sellise avaldise sees tehakse alaindeks nii: (alguse- ja lõpumärki ei dubleerita. Vaata en:Help:Formula. Andres 29. mai 2006, kell 06.31 (UTC)

Mul on artiklis praegu kaks tabelit, mille paigutus ei vasta esialgu mõeldule. Kas tabelite paigutust on kuidagi võimalik muuta. Tahaks samasse artiklisse teha veel ka kolmanda tabeli "Kaliibrite piirhälbed".--Animagi 29. mai 2006, kell 09.54 (UTC)

Probleem sai metsavenna abiga lahendatud.--Animagi 29. mai 2006, kell 14.07 (UTC)

Kas asendihälbe all mõeldakse siin pinna asendihälvet? Andres 28. oktoober 2006, kell 12:13 (UTC)

jah.--Animagi 28. oktoober 2006, kell 12:28 (UTC)

Kaliibrid on spetsiaalsed mõõdud

Mis mõttes mõõdud? Andres 14. juuli 2007, kell 20:09 (UTC)
Ehk siis mõõtevahend?--Animagi 15. juuli 2007, kell 02:40 (UTC)
Aga artiklis on öeldud, et nendega ei mõõdeta. Andres 15. juuli 2007, kell 06:09 (UTC)

Mida on mõeldud mõõtepindade faaside all? Andres 14. juuli 2007, kell 20:09 (UTC)

Faasimiseks nimetatakse ka terava serva lihvimist. Faas on siis selline asi, kui servalt on ära võetud teravus. Loodan, et said aru.--Animagi 15. juuli 2007, kell 02:40 (UTC)
Mitte täpselt.
Muide, kogu artikkel on kirjutatud nii, et lugeja peale pole mõeldud. Andres 15. juuli 2007, kell 06:05 (UTC)
Kuidas siis nii? Artiklis on ju isegi paar pilti.--Animagi 15. juuli 2007, kell 09:47 (UTC)
kohati on veidi segane küll. Näiteks lause -"Kaliibritega ei mõõdeta detaile, vaid määratakse kindlaks kas piirhälvetega määratud piirmõõtmed, mis arvestavad ka kuju- ja asendihälbeid, on lubatud piirides." - kas harkkaliibriga teostatav kontroll ei olegi siis detaili (võlli) mõõtmine?--Hendrix 15. juuli 2007, kell 10:00 (UTC)
Kaliibritel puudub skaala. Kaliibriga mõõtes ei saa õelda, et see mõõt on millimeeter suurem või väiksem. Kaliibriga mõõtes võrreldakse detaili mõõtu kaliibri mõõduga. Seega saab teha ainult järelduse kas antud detail on korralik või praak.--Animagi 15. juuli 2007, kell 10:06 (UTC)
mu arust on neil fikseeritud mõõtmega kaliibritel peal mõõde. Kui detail sobib kaliibrisse, siis on meil ju teada antud detaili mõõde teatava täpsusastmega. Kui mõõtmise täpsusaste on isegi 1 cm, on tegemist ikkagi mõõtmisega. Kangapoes ju mõõdetakse kangast vahendiga, mille pikkus on teada ja kui mõõdetakse ühe meetri kaupa, pole skaala oluline.--Hendrix 15. juuli 2007, kell 10:27 (UTC)
Mõõtmisega on tegemist küll, kuid mõõtmise tulemus saab olla vaid kas on kõlblik, või pole kõlblik.--Animagi 15. juuli 2007, kell 10:35 (UTC)
järjest segasemaks läheb... Kas siis mõõdetakse või ei mõõdeta? [1] pakub välja töökaliiber ja kontrollkaliiber--Hendrix 15. juuli 2007, kell 10:39 (UTC)
Kontrollkaliibrid on töökaliibrite kontrollimiseks. Kaliibrid ju kuluvad. Et teada saada, kas antud töökaliiber on veel kõlblik mõõtmiseks selleks kasutataksegi kontrollkaliibrit.--Animagi 15. juuli 2007, kell 10:44 (UTC)
Mul on raske selgitada, miks on segane. Tuleb arvestada ka tehnikakauge lugejaga. Esimesest lõigust ei saa mingit pilti, mis asjaga on tegemist. Pealegi tundub esituses olevat vastuolu ning laused pole omavahel seostatud. Nähtavasti peaks alguses olema üksikasjalikum selgitus. Andres 15. juuli 2007, kell 10:13 (UTC)
Need joonised ei ütle iseenesest midagi. Kohe alguses tuleks selgitada, kuidas kaliibreid kasutatakse. Selle asemel antakse näpunäiteid projekteerijatele. Andres 15. juuli 2007, kell 10:15 (UTC)
Ja sarnaselt segased on paljud teised tehnikaalased artiklid. Andres 15. juuli 2007, kell 10:16 (UTC)
Ma olen ka ise korduvalt mõelnud selle üle, miks on paljud lihtsad asjad aetud keeruliseks. Paraku kirjutavad tehnikaalast kirjandust enamasti oma ala professionaalid, kes ei suuda ennast lihtsalt ja arusaadavalt väljendada. Eriti tõsine on see probleem väikeste keelte puhul, milleks on ju ka eesti keel. On ju tegelikult võimalik kirjutada lihtsalt nii, et ka vanaema aru saaks, kuid enamus oma ala tippu jõudnud inimesi ei tule sellega toime. Ma ise olen näiteks mõningate teemade puhul tellinud internetist inglise keelset kirjandust (kuigi on olemas ka eesti keelset), ning kuigi mu inglise keel pole teab, mis hea on see mind aidanud asjadest aru saada.--Animagi 15. juuli 2007, kell 10:29 (UTC)
Aga püüa siis arusaadavamalt kirjutada. Andres 15. juuli 2007, kell 10:51 (UTC)

kas silekaliiber on sama mis lehtkaliiber? Ja kuskil võiks juttu teha või viidata üldlevinud riistapuudele, nagu nihkkaliiber ehk nihik; kruvikaliiber ehk kruvik (oli vist kruvik?)--Hendrix 15. juuli 2007, kell 08:57 (UTC)

nõus.--Animagi 15. juuli 2007, kell 09:30 (UTC)
Kruvikust on muidu artikkel juba olemas.--Animagi 15. juuli 2007, kell 10:38 (UTC)

kas nn. keermekamm kuulub ka kaliibrite alla?--Hendrix 15. juuli 2007, kell 09:02 (UTC)

Keermekamm, millega kontrollitakse, mis keermega tegu kuulub kaliibrite alla.--Animagi 15. juuli 2007, kell 09:30 (UTC)

Kaliibrid on spetsiaalsed mõõtevahendid teatud kindlate toodete (detailide) mõõtmete kontrollimiseks.

Siin tuleks täpsustada, kuidas see kontrollimine käib ja mis võimaldab sellist kontrollimist kasutada. Heitsin pilgu ENE-sse. Seal ei ole kontrollimise viisi ka selgitatud. Kas tegemist on "sissetoppimisega", et vaadata, kas mahub sisse? Kas siis kontrollitakse õõnsuste kuju ja mõõtmeid? Muide, ENE-st jääb mulje, et sellised õõnsused võivad moodustuda ka mitmest detailist. Kontrollida võidakse ka detailide vastastikust asendit. Andres 15. juuli 2007, kell 11:08 (UTC)
Üldjuhul on jah tegemist sissetoppimisega. Muidugi võib-olla ka teistsuguseid konstruktsioone. Näiteks keermekaliibritega käib töö nii, et pannakse kaliiber keerme peale ja siis vaadatakse, et kas kaliiber sobib sellele keermele või ei sobi. Samas võib keermekaliiber olla ka selline, et kaliibril on kas peal või sees keere ja siis üritatakse keerata detaili kaliibri sisse. Kui sellisel juhul läbiv kaliiber õnnestub peale keerata aga mitteläbiv ei õnnestu on detail korrektne.--Animagi 15. juuli 2007, kell 11:14 (UTC)
Nojah, nii et kas sissetoppimine, pealetoppimine või proovimine, kas saab sisse keerata. Ja õõnsus võib olla hoopis kaliibris endas. Kui kuidagi saaks neid asju selgitada, siis oleks kindlasti arusaadavam. Andres 15. juuli 2007, kell 11:23 (UTC)
Siin oleks minu arvates vaja, et selgitaks mõni muu tehnikainimene. Mina olen pannud artiklisse enda nägemuse ning kuidagi väga raske on neid asju selgitada teistmoodi. Eks see võtab muidugi veidi aega, kuid aja jooksul kindlasti ilmub keegi kes on suuteline artikli lugejale arusaadavamaks muutma.--Animagi 15. juuli 2007, kell 12:03 (UTC)

Kaliibreid, mis kontrollivad detailide piirmõõtmeid (suurimat ja vähimat) nimetatakse piirkaliibriteks. Kaliibritega otseselt ei mõõdeta detaile, vaid määratakse kindlaks kas piirhälvetega määratud piirmõõtmed, mis arvestavad ka kuju- ja asendihälbeid, on lubatud piirides.

Siin jäetakse mainimata, et eristatakse piirkaliibreid ja normaalkaliibreid. Ilma üleminekuta hakatakse rääkima piirkaliibritest. Andres 15. juuli 2007, kell 11:08 (UTC)
Nojah ja siis on veel kontrollkaliibrid.--Animagi 15. juuli 2007, kell 11:16 (UTC)
Liigitus tuleks eraldi välja tuua. Andres 15. juuli 2007, kell 11:23 (UTC)