Arutelu:Kaadripoliitika

Seda terminid kasutatakse ka tänapäeval.--Kyng 26. märts 2010, kell 13:51 (EET) Tänapäeval räägitakse siiski personalist. Võib-olla siis täiendaksid, paneksid viited. --Brita 26. märts 2010, kell 13:56 (EET) Kaader on olnud spetsiifiline termin, et tähistada inimese täielikku allutatust võimule. Tänapäeval ei ole see demokraatlikus ühiskonnas nii. Seepärast eelistatakse termineid personal ja personalipoliitika. Kui sul on andmed selle kohta, et tänapäeval kasutatakse just 'kaadripoliitikat', siis palun täienda kirjutist ja viita ka! --Brita 26. märts 2010, kell 14:01 (EET)--Brita 26. märts 2010, kell 14:01 (EET)

Äkki viitad ise, kust sinu andmed pärinevad?--Kyng 26. märts 2010, kell 14:14 (EET)

Minu andmed pärinevad minu teaduslikest teadmistest ja ühtlasi ka entsüklopeedilistest allikatest. Arvan, et kui keegi on hakanud artiklit allesd kirjutama, siis ei ole vaja teda segada. Aga ma kordan oma üleskutset, et sa täiendaksid ja viitaksid ise. --Brita 26. märts 2010, kell 14:17 (EET)

Sinu teaduslikud teadmised vajavad ka viiteid allikatele (nt neile entsüklopeediatele, millele sa vihjad) ja teiseks Kasutades google otsingut on üsna lihtne tuvastada, et sõna "Kaadripoliitika" on endiselt kasutusel. Kolmandaks ma ei sega, vaid juhin su tähelepanu teatud puudustele.--Kyng 26. märts 2010, kell 14:23 (EET)

Ei vaidle, et viiteid on vaja, kuid kordan, et pole vaja s e g a d a, kui artiklit omn alles alustatud. Järgmine kord panen kohe "Pooleli". Nüüd aga aitab. Mõtlen järele, kas siin üldse on vaja osaleda, ehkki olen teinud mõne aja jooksul ära mingi töö päris palude artiklite loomiseks või täiendamiseks. ADMINISTRAATORITELE. Sooviksin ja soovitaksin soodustada kirjutavatele autoritele taktitunnet teiste suhtes, et siin vabatahtlike keskkonnas oleks normaalne töötada - kui on, siis ehk sugeneb ka rohkem kirjutajaid kui praegu on. Teatavasti neid ei ole just palju. --Brita 26. märts 2010, kell 14:33 (EET) Brita nimemärgi all kirjutab mitmeid teatud teemadele keskendunud inimesi koostöös: hangime koos allikaid jne. Kaalume, kas mitte kõik me ei peaks Vikipeediast lahkuma. Kahju on, aga siinses keskkonnas tekib (tekitatakse) asjatuid konflikte, mida me keegi ei vaja. --Brita 26. märts 2010, kell 14:53 (EET)

Kahjuks on nii, et inimestevaheline kokkupuude Vikipeedias kipub tekitama frustratsiooni. Üks põhilisi põhjuseid on see, et püüd hoolitseda Vikipeedia kvaliteedi eest läheb konflikti vajadusega üksteisest hoolida. Viimase teeb raskeks kasutajate anonüümsus. Taktitunnet läheb tarvis rohkem kui igapäevases suhtlemises, ja paljudel lihtsalt ei jätku niipalju taktitunnet, kui siin tarvis oleks. Minulgi ei jätku. Olen küll mõnikord teinud kellelegi märkusi taktitundetu käitumise pärast, seegi aga eeldab suurt taktitunnet, ja niisugune märkus on mõnikord kaasa toonud eksija lahkumise Vikipeediast haavumise tõttu minu märkusest. Eesmärgiks ei ole aga inimestest lahti saada; vaevalt leidub veatuid inimesi. Arvan, et me peaksime kõik hoolitsema hea õhkkonna eest sõltumata sellest, kas keegi on administraator.

Tundmatute inimeste reaktsiooni oma tegudele ja sõnadele on raske ette näha. See, mis ühele tundub normaalne, on teisele raskesti talutav. Pikapeale me muidugi õpime igaühe eripära arvestama.

Kas Sa leiad, et allikate puudumisele tähelepanu juhtimine sel ajal, kui artiklit parajasti kirjutatakse, on asi, millest tuleks igal juhul hoiduda?

Allikatele tuginemise ja nende eksplitseerimise nõue iseenesest on üks viise Vikipeedia kvaliteedi tagamiseks. Teaduslikeks teadmisteks saab minu arusaamise järgi pidada ainult neid, mis leiduvad teaduskirjanduses. See muidugi ei tähenda, et inimesel, kes esitab endal kujunenud teadmisi allikatele viitamata, ei võiks õigus olla. Tarvis on aga, et kõigil oleks võimalus allikate põhjal veenduda, et tal on õigus.

"Kaadripoliitika" ja "personalipoliitika" on ühes tähenduses sünonüümid, kuigi "kaadripoliitikat" kasutatakse selles tähenduses tänapäeval minu meelest harvem (kaudselt tõendab seda Google'i otsing, mille järgi esimest sõna esineb üldse suurusjärgu võrra harvem kui teist; esimest sõna võidakse kasutada ka Nõukogude kontekstis või pilkavalt). EKSS-i järgi on "kaadripoliitika" nõukogulik väljend personalipoliitika kohta.

Tundub, et "kaadripoliitikal" on ka nõukogulikus kontekstis mitu tähendust. Mõned neist ongi siin välja toodud. NLKP kaadripoliitika kõige otsesemas tähenduses puudutas nähtavasti parteiorganite nomenklatuuris olnud juhtivate ja vastutavate ametikohtade täitmist. Arvan, et peaks olema spetsiaalne artikkel ainult sellest, muidu ei ole artikli teema hästi piiritletud. Selle pealkiri võikski ehk olla "NLKP kaadripoliitika". Andres 26. märts 2010, kell 15:49 (EET)