Arutelu:Kõlblus

Minu meelest ei ole see õige definitsioon. Andres 04:16, 13 Feb 2005 (UTC)

Tundub, et filosoofias kasutatakse seda sõna saksa sõna Sittlichkeit ja vene sõna нравственность vastena. Andrus Tooli loeng järgib seda traditsiooni. Selles suhtes tuleks nähtavasti järgida Eisleri leksikoni.

Üldkeelse tähenduse annab EKSS: 'sündsusega kooskõlas olev käitumine, sündsusest kinnipidamine, moraal'.

ENE 1. väljaandes määratletakse kõlblust kui inimeste tegelikku käitumist kohuse täitmise seisukohast. Andres 13. märts 2006, kell 10.02 (UTC)

"Kõlblust samastatakse eesti keeles enamasti pigem moraaliga, kuid mitte eetika või eetilisusega." See on mingi jama. Tavakeeles on need sisuliselt synonyymid. --Oop (arutelu) 21. veebruar 2014, kell 12:21 (EET)

Eetika, moraal ja kõlblus

Lühidalt: vanasti olid Aristotelese kategooriad, tänapäeval on tänapäeva kategooriad. Arutluse objektiks on just tänapäeva kategooriad eetika ja moraal. Kõlblus ei ole tänapäeva kategooria, selle kohta definitsioon puudub ja sellepärast see arvati olevat "kõlbelised tunded tekivad kõlbeliste tõekspidamiste alusel". Seda ei saa samastada kategooriaga ja seda ei saa liigitada kategooria alla kategooria osiseks - kõlblus on kategooriast väljas. Millisel juhul kuidas kategooria kohta öeldakse "moraal on moraali normide süsteem" öelda ei saa ja tuleb öelda "kõlblus tähendab inimese jaoks seda mida inimene südamega tunneb". Kõlbelised tunded saavad olla südamlikud ja ei ole välistatud tekkimine tõekspidamiste alusel. Ma eristasin täpselt, tänan.

Regressivselt ajalugu vaadeldakse retrospektiivselt ja sellisel juhul moraali normide süsteem lämmatab Aristotelese eetika.Kui eeldada et Aristotelesel oli õigus siis Aquino Thomas eksis - Aristotelesel olid kategooriad, Aquino Thomasel olid Aristotelese kategooriad, ta õppis neid püüdlikult, põhjalikult ja seletas teistmoodi kui Aristoteles. Aristotelese sõna nous.

Ahjah, kui keeleliselt korrektselt siis KÕLBELISUS--Joel-Heino (arutelu) 10. juuli 2016, kell 20:02 (EEST)

Kõlbelisuse arenemine

Inglise keeles morality - põhimõtted, mis käsitlevad vahet õige ja vale või head ja halba. Justament minu enda põhimõtted, mitte moraalikoodeks millise ma pähe olen õppinud. Ja teine: ENE 1. väljaandes määratletakse kõlblust kui inimeste tegelikku käitumist kohuse täitmise seisukohast. Kulla mees, kõlblus on siiski minu individuaalne olemus et mul on see olemas või siis mul ei ole seda. Kõik inimesed ei ole kõlbelised ja nendele kes pole kõlbeline kõlbelisust (kõlblust) õpetada ei saa, kõlblus, põhimõtted ja tõekspidamised on suhteliselt hõlmav kompleks. Ma ise määratleksin minu kõlbelisust (kõlblust) kui üksikinimese tegelikku käitumist kohuse täitmise seisukohast. Ilma vastu vaidlemata kõik kõlbelised inimesed käituvad tegelikult ja täidavad kohust. Aga selle konkreetse määratluse puudujääk on selles et ta on viinud kõik inimesed ühise kategooria alla. Minu meelest. Kõik kõlbelised inimesed. Ütlemata seejuures mis asi see kõlbelisus oleks individuaalselt "indiviidi põhimõtted, tõekspidamised ja patriotism kui sisetunne" või mida. Millisel juhul ei saa lahti tundest et "kõlblus on moraali nõuete täitmine massiliselt". Siis põgeneks Aristotelese eetikasse ise tegema. Lihtsakoeliselt võttes MÄÄRATLEDA sai tehniliselt aga tehiolud muutusid ära ja eelmise pildi viskas eest. Sa oled teovõimeline ka ise määratlema. Mõtle või tuleta kõlbelisus kui uus kategooria - saab olla võimalik õigel käsitlusel.--Joel-Heino (arutelu) 11. juuli 2016, kell 00:24 (EEST)