Arutelu:Kärdla rannakivi
Mõnekümne meetri kaugusel asub kohvik "Rannapaargu". Sealt pole siiski kivi hästi näha, sest puud jäävad ette.
Ma ei saa aru selliste lausete entsüklopeedilisest väärtusest. Siim 23. august 2005, kell 18.00 (UTC)
- Las ta olla. Andres 23. august 2005, kell 18.32 (UTC)
- Mida see "las ta olla" tähendab? Et see lause on vajalik ja kohvikule reklaamitegemine on OK? Minu arvates peaks Vikipeedia artiklid olema kirjutatud entsüklopeedilisemas stiilis. Stiilivead on minu jaoks palju häirivamad kui näiteks õigekirjavead. Siim 23. august 2005, kell 18.39 (UTC)
- Stiili võib parandada. Pean silmas, et olen selle info eemaldamise vastu. Ma ei leia, et siin oleks tegemist reklaamiga. Andres 23. august 2005, kell 18.56 (UTC)
- Mina olen raudselt sellise põhimõtte vastu, et igasugune info on parem kui info puudumine. Asjasse mittepuutuv jutt tuleks artiklist eemaldada. See, kas kivi mõnest kohvikust paistab või mitte on absoluutselt ebaoluline. Ma vaatan, et Sul (Andresel) paistab üldse olevat kalduvus lisada artiklisse kõik, mis kätte saad, ilma igasuguse valikuta. Näiteks oled sa tihti teinud hulganisti linke fotodele, mis netis leiduvad. Mina arvan, et ühest piisaks täiesti ja see peab siis ka korralik olema, mitte mingi sõrmeküüs kuskil ajalehes. Sama ka kirjandusega. Vikipeedia ei ole raamatukogukataloog ja ei pea ega tohikski sisaldada kõike, mis vastava teema kohta eesti keeles on ilmunud. Nende põhimõtete üle tuleks laiemas ringis arutada, et me kõik saaksime ühtmoodi aru mis asi on entsüklopeedia ja kuidas seda kirjutama peab. Minu arvates on oluline see, et artiklid oleks asjalikud ja mitte pikemad kui vaja. Kõik mis on üleliigne, tuleks võtta välja. Siim 23. august 2005, kell 19.12 (UTC)
- Kohviku saab välja sõnastada. Asjalikkus on omaette kysimus, samuti see, kas lähtuda meile nõukogude entsyklopeediaist vägagi tuttavast faktikogumi mallist või võtta eeskujuks entsyklopedistide subjektivistlik traditsioon. (Kui lugeda kõrvu artikleid Bolšaja Sovetskajast ning vanast heast Brokgaus-i-Jefronist, on vahe silmaga näha. Ka kohvikust.) Siiani on eesti Viki olnud märksa konkreetsem ja faktilisem kui inglise oma (ja mulle see meeldib), samas ei saa mingi vaate kirjeldust otseselt kurjuse kehastuseks kah pidada... --Oop 23. august 2005, kell 20.42 (UTC)
- nõus Siimuga et selline lause on mõtetu siin, sama hästi võiks kirjutada et lähedal oleval karjamaal sööb tavaliselt viiepealine lehmakari
- kui just on vaja panna sellist küsitavat "lisainformatsiooni" siis mina teeksin arutelu lehele omaette osa kuhu võiks sellist "infot" panna. Sellisel kujul nagu praegu on minu arust selline tekst "lugeja narrimine" mida Andres varem mainisid muus kontekstis. Raske võtta Vikipeediat entsüklopeediana selliste "faktidega". --TarmoK 23. august 2005, kell 20.47 (UTC)
See, et kivi lähedal asub kohvik, on ju vaieldamatu fakt. Milleks varjata kohviku nime? Arvan, et ka kohvikust võiks vabalt artikli kirjutada.
Saan asjast aru nii, et lugeja tahab teada, kuidas seda kivi leida. Kohvik on ju orientiir. See, et kivi kohvikust ei paista, on võib-olla tõesti ebaoluline.
Kui mõne asja kohta leitakse, et see on liiga subjektiivne või ebaentsüklopeediline, siis võib selle ju aruteluleheküljele panna.
Minu põhimõte on niisugune, et infot peaks olema niipalju kui võimalik. Kui ülevaatlikkus hakkab kannatama, siis on asja alati võimalik parandada info struktureerimise teel: mitmeastmeline esitus, alapealkirjad, tabelid, eraldi artiklid jne.
Mis puutub piltidesse, siis minu meelest lisab põhimõtteliselt iga pilt infot juurde. Kui leitakse, et mõni pilt on liiga halb, siis võib selle ka tagantjärele välja jätta. Mis puutub kirjanduse valikusse, siis eri raamatutest saab vastuseid eri küsimustele. Vajaduse korral võib ju kirjanduse loetelu ka annoteerida. Soovitusnimestik on subjektiivne. Andres 24. august 2005, kell 05.52 (UTC)
See, et kivi lähedal asub kohvik, on ju vaieldamatu fakt. Milleks varjata kohviku nime?
Vaieldamatu fakt, mis on selle kivi seisukohast täiesti ebaoluline. Nime tuleb varjata seepärast, et mulle tundub, et artiklit saab tõlgendada ka nii, et kui käite kivi juures, siis astuge ikka kohvikust ka läbi. Igasugune reklaam tuleb viia Vikipeediast välja, ükskõik kui varjatult see siis ka ei esineks. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Paljusid asju saab mitut moodi tõlgendada. Meil ei ole võimalik kuidagi välistada, et keegi midagi tõlgendab reklaamina. Me peame välistama reklaami, mitte tõlgendused reklaamina. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Saan asjast aru nii, et lugeja tahab teada, kuidas seda kivi leida.
Vikipeedia ei ole reisijuht. Ei ole artiklite ülesanne anda juhiseid, kuidas mingit objekti leida. Kui seda siiski teha, siis alapealkirja "Kuidas sinna saada" vms all. Siis on lugejale ja ka toimetajale selge, et miks seda kohvikut mainiti. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Minu meelest peaks artikkel ikkagi sisaldama piisavalt infot kirjeldatava objekti leidmiseks. Mis tähendab "ei ole reisijuht"? Erinevus on minu meelest eelkõige stiililine. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Kui mõne asja kohta leitakse, et see on liiga subjektiivne või ebaentsüklopeediline, siis võib selle ju aruteluleheküljele panna.
Nii ma teengi ja olen siiamaani teinud, sellepärast see arutelugi siin on. Esialgu olen teema tõstatanud lihtsalt arutelulehel, ilma vaieldavat osa artiklist eemaldamata, aga eks ma siis muudan oma käitumist. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Minu repliigi mõte on see, et kirjutajad ei pea liigselt pead vaevama sellega, mis on entsüklopeediline, mis mitte. Kui teised leiavad, et mõni asi artiklisse ei sobi, eks nad tõstavad siis välja. Arvan, et võib kohe välja tõsta, võib ka arutada. Kui väljatõstmine on vaieldav, siis tekib arutelu niikuinii. Tuleb tegutseda vastavalt sellele, kuidas olukorda tajutakse. Kui on olemas dialoogipartner(id), siis on minu meelest tavaliselt parem enne arutada. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Minu põhimõte on niisugune, et infot peaks olema niipalju kui võimalik
Olen sellele vastu. Info üleküllus on häiriv ja väsitav. Olulised asjad võivad jääda pahna seest tähele panemata. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Infot on alati võimalik niiviisi struktureerida või ümber struktureerida, et tagada ülevaatlikkus. Selleks on mitmeid viise: alajaotused, statistilised ja muud infotabelid, lühikokkuvõtted, eraldi artiklid. Selline struktureerimine on osa artikli koostamise protsessist, kuid sageli tuleb alustada info kogumisest, et üldse midagi struktureerida oleks. Ei saa nõuda, et üks inimene teeks kogu töö ära. See ei ole otstarbekas. Viki mõte ongi selles, et koostatakse parem artikkel, kui üks inimene suudaks teha. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Mis puutub piltidesse, siis minu meelest lisab põhimõtteliselt iga pilt infot juurde.
Mõnikord saab infost müra. Ebakvaliteetsed pisikesed pildid kvalifitseeruvad justnimelt infomüra alla. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Põhimõtteliselt olen nõus, kuid eri inimesed võivad asjale vaadata erinevalt. Siin aitaks näiteks piltide grupeerimine kvaliteedi järgi või kvaliteedi kirjeldamine lingi juures. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Mis puutub kirjanduse valikusse, siis eri raamatutest saab vastuseid eri küsimustele. Vajaduse korral võib ju kirjanduse loetelu ka annoteerida. Soovitusnimestik on subjektiivne
Mina teeksin reegliks, et kirjanduse loetellu ei või lisada raamatut, mida lisaja ei ole lugenud. Me peaksime oma soovituste eest vastutama, aga kuidas me saame seda teha kui me ei tea, mida raamat sisaldab. Subjektiivne kuid asjatundlik valik on alati parem kui kontrollimata info üleküllus. Siim 24. august 2005, kell 10.16 (UTC)
- Meil ei ole niisugust reeglit, et kirjanduse loetelu on soovitusnimestik. Tahan öelda, et soovitusnimestik kui niisugune on subjektiivne. See tähendab, et keegi soovitab üht või teist raamatut lugeda. Soovitamise või mittesoovitamise asemel võiks anda raamatu kohta objektiivset infot, mille põhjal lugejal oleks võimalik paremini otsustada, kas ta tahab selle raamatuga tutvuda. See, mis ühe jaoks on pahn, võib teise jaoks olla just see, mida ta vajab. Mis puudutab info üleküllust, siis aitab selle halbade külgede vastu info struktureerimine. Kui struktureeritus on ebapiisav, siis on alati võimalik seda suurendada. Andres 24. august 2005, kell 20.36 (UTC)
Tema otsa on raske ronida.
Mõnekümne meetri kaugusel asuvast kohvikust pole kivi siiski hästi näha, sest puud jäävad ette.
Võtsin välja ebaolulised või ebaentsüklopeedilised laused. Siim 24. august 2005, kell 11.45 (UTC)