Arutelu:Käpalised

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Teema on väga hästi kaetud, annab hea ülevaate käpalistest. Artikkel on piisavalt paraja pikkusega. Pilte jagub, piltidel on ka eestikeelsed allkirjad - see on väga hea. Allikad on olemas ja peaaegu kõigile lõikudele on ka viidatud. Mulle meeldib, et on kasutatud eesti kirjandust. Vikipeedia vormindusreeglitest on ilusti kinni peetud ja siselinkide arvu üle ei saa ka nuriseda. Küll annab soovida teksti keeleline korrektsus. Üldiselt sain ma jutust ikka aru, aga mõnikord pidi kaks korda lugema, et aru saada, kuhu lauses rõhku panna. Esines lihtsalt näpuvigu aga oli ka vigaseid lauseehitusi ja kohti, kus jäi veidi selgusetuks, millest nüüd ikka räägiti. Kuigi teema oli hästi kaetud, jättis kogu tekst kohati mulle veidi ilukirjandusliku mulje. Entsüklopeediasse kirjutatav tekst peaks olema konkreetsem ja vähem ilustatud, vähem piltlikkust. (Taimed ei vali omale kasvukohta, nad on kohastunud mingis paigas elama.) Paljudes lausetes on keset lauset mingi täpsustav lisand, mille saaks tõsta lause algusse, muudaks mõtet selgemaks ja hajutaks vähem tähelepanu - tekst oleks ladusam. (Ka puisniidud, nagu lubjarikkad madalsoodki, on käpaliste poolest liigirikkad. -> Puisniidud ja lubjarikkad madalsood on käpaliste poolest liigirikkad.)
Toon osa vigu ka välja. (Siin pole kõiki vigu!)

  • 2010. aasta seisuga kuulub sugukonda 880 perekonda 21 950 – 26 049 liigiga. See hõlmab kogu seemnetaimedest ligikaudu 6-11%. Mis sugukonda need perekonnad kuuluvad? Kas oleks ehk parem öelda kõikidest seemnetaimedest?
  • Nime ‘orchis’ kasutas esimesena Theophrastos (372/371 – 287/286 eKr) oma raamatus "De historia plantarum" ('Taimede looduslugu'). Võõrkeelsed sõnad (ka ladinakeelsed liiginimed) kirjutatakse eesti keeles enamasti kaldkirjas ja ka eesti kirjakeeles kasutatakse jutumärkidena jutumärke, mitte ülakomasid.
  • Nad on kasvavad peamiselt epifüütidena puudel, kinnitudes koore pragudesse. Kas nad siis on? Või nad ikkagi kasvavad?
  • Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja lähistroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi leviladki ulatuvad Arktikasse, samuti üsna kaugele lõunasse- Pürenee poolsaareni ja Põhja-Aafrikasse. Levikuala asemel kasutaks leviala ja 10% liikide arvust asemel lihtsalt 10% liikidest. Mõttekriipsu ees käib ka tühik.
  • Ainult suhteliselt harva kohtav tilluke harilik sookäpp on sealse happelise keskkonnaga kohanenud. Mõnikord võib seal leida ka soohiilakat. Näpuviga - kohatav. Võib seal leida või võib sealt leida?
  • Ka puisniidud, nagu lubjarikkad madalsoodki, on käpaliste poolest liigirikkad. Nagu ees ei peaks koma olema.
  • Just puisniitudelt võib leida Eesti suurimate õitega liike- kaunist kuldkinga ning valget ja punast tolmpead, kuid ka harilikku käoraamatut, Saaremaa kuivadel puisniitudel kasvab haruldus- arukäpp. Jälle, mõttekriipsu ees käib tühik. Lause võiks Saaremaast alates teha kaheks.
  • Suurem osa puisniitude käpaliste liikidest suudab kasvada ka metsas. Lause on kuidagi kohmakas. Jätaks liikidest sealt ära, kirjutaks lihtsalt puisniitude käpalistest.
  • Ainult metsas on endale kasvupaiga valinud neli liiki. Mille vahel nad siis valisid?
  • Samblastes palumetsades, aga ka laanekuusikutes võib leida roomavat öövilget. Agaga algab kõrvallause, mis peaks lõppema samuti komaga.
  • Risoom võib olla paljude juurtega, mugulad aga sõrmjalt lõhestunud või lõhestmata. Otsi näpuviga.
  • Vanema ja tumedama (eelmise aasta) mugula varuainete arvel toimub noore taime kasv ja õitsemine. Vanema ja tumedama vahele paneks koma. Kui esimest korda seda lauset lugesin, siis mõtlesin, et neid mugulaid on kaks - üks on vanem ja teine on tumedam.
  • Ühetolmukalistel liikidel on staminoodideks muunudnud kaks tolmukat. Otsi näpuviga.
  • Pollinaariumid kleepuvad putuka pea või suiste külge ja kannavad seda teistele taimedele. Lause ebaselge. Kes/mis kannab?

Korduvaid vigu püüdsin mitu korda mitte välja tuua. Põhiliselt jäi silma, et mõttekriipsu ees puuduvad tühikud ja võõrkeelsed sõnad peaks olema kursiivis.

Ploomimoos 11. november 2011, kell 21:28 (EET)[vasta]

Miks siit nii palju välja jäi? Andres 15. november 2011, kell 12:36 (EET)[vasta]


  • Ladinakeelsed nimetused kaldkirja, isegi kui on lingitud.
  • varred kannavad kuni sajaõielisi 10 cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond. Kas ühel taimel on sada õisikut ja igas õisikus sada 10 cm läbimõõduga õit? Neid kahte lauset peaks kohendama.
  • Mõttekriipsud, kus vaja (ja mitte sidekriipsud).
  • Lauses "Lodudes, lodumetsades..." koma puudu
  • energiaga abil näpukas? Samamoodi Seen jääb juurerakkudes kogu taime eluks
  • kaetud mükoriisa seene niidistikuga mükoriisa on seenjuur, mis on mükoriisa seene niidistik?
  • Lauses "Tavaliselt on käpaliste lehed..." koma puudu
  • otsi näpuvead üles!
  • viidete juures vaata, et kõik, mis saab, oleks eesti keeles (teoste pealkirjad originaalkeeles, aga kirjeldused ja kuupäevad jms eesti keeles) Adeliine 24. november 2011, kell 16:53 (EET)[vasta]

Arvude vahel ikka ka see sama mõttekriips (see keskmine), pikka kriipsu eesti vikis üldse ei kasutata. Arvu ja ühiku vahel peab olema tühik. Adeliine 8. detsember 2011, kell 11:33 (EET)[vasta]