Arutelu:Juhe

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Elektrmontaaziks kasutatavad elektrit juhtivad "traadid" jagunevad :

1. traat- ei nimetata kunagi juhtmeks
2. montaazijuhe isoleeritud ühesooneline juhe, võib olla ka kiud- tegelikult juhe
3. jõukaablid- alates ristlõikega alates 1mm spetsjalist ei nimetata kunagi juhtmeks
4. kõrgepinge kaablid- ei nimetata kunagi juhtmeks
5. sidekaablid ja juhtmed
6. arvutikaablid
7. valguskaablid jne.
Millised oleksid ettepanekud artikli pealkirja muutmiseks. "Elektrijuhe" kõlbab ainult punkt 2 ja sidejuhtmete lahtikirjutamiseks. Punktid 5-6 on oma olemuselt nõrkvoolukaablid. Kas kirjutada erakdi artiklid eelpoolmainitule lisaks, "Traadid (elekter)" p.1, "Juhe (elekter)" p.2, "Kaablid (elekter)" "Valguskaabel" või suudab keegi leiutada ühise nime. Kui suudaksime panna asja ühise nime alla oleks hea varijant.Akra 8. märts 2006, kell 15.03 (UTC)
ENE 1. väljaande järgi on juhe hermeetilise kestata painduv juht, kaabel aga hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juht. Selles artiklis tuleks kirjutada ainult juhtmetest. Pealkiri võiks olla lihtsalt "Juhe". Muud juhtmeteks nimetatavad asjad (näiteks torujuhtmed) läheksid täpsustuslehele. Üldisem mõiste on juht ehk elektrijuht. Andres 8. märts 2006, kell 15.34 (UTC)

Kuhu kuulub ENE definitsioonide järgi materjal millega mähitakse trahvosid. ENE's ja EE's ei ole need asjad hästi lahti kirjutatud. ja veel kaabel ei sobi juhtme alla juba definitsioon on teine.Akra 8. märts 2006, kell 18.26 (UTC)

Praegune definitsioon ei ole täpne, sest juhe võib olla massiivne või koosneda traatidest või kiududest ning ta võib sisaldada ka isolatsiooni ja kaitsekatet. Andres 8. märts 2006, kell 15.36 (UTC)

Ka Sinu jaotus ei ole täpne artikli omast rääkimata. ENE's ei 1. ega 2. ole need asjad hästi lahti kirjutatud (2. veidi paremini). "Tehnikaleksikonis" on nad veidi paremini lahti kirjutatud, kuid mitte ka lõppuni. Kõige paremini on need asjad paika pandud eriala (elektri) käsiraamatutes. Juhe on ühekordse isolatsiooniga 1-4 sooneline, siin on erand õhuliinide juhtmed alates markeeringuga A16 (isolatsioonita alumiinjumtross) ja ilselt siit see segadus alguse saab . Kaabel on vähemalt kahekordse isolatsiooniga. Soonte arv ja soone materjal ei ole määrav. Kolmas suur kategooria on traat jämedusega 0,001 kuni 12 mm, kuhu ei kuulu õhuliinide juhtmed, mähisetraadid on omaette kategooria on küll lakiga kaetud seega isoleeritud, kuid ei kuulu juhtmete alla. Pakkun ikkagi välja kolm artiklit Traat (elekter)", "Juhe (elekter)", "Kaablid (elekter)" või ilma elektrita.Akra 8. märts 2006, kell 18.26 (UTC)

Tee siis ise need artiklid. Arvan, et nad võiksid kanda pealkirju Traat (elektrotehnika), Juhe ning Kaabel. Andres 8. märts 2006, kell 18.56 (UTC)

Teen ära. Miks Traat (elektrotehnika), arvan et võiks lihtsalt "traat" olla, siis saaks kõik traadisse puutuva siia alla ära kirjutada. Akra 8. märts 2006, kell 20.28 (UTC)

Kui selles artiklis räägitakse traadist üldse, siis küll.

Andres 9. märts 2006, kell 08.10 (UTC)

Teisiti, kui traadist üldse rääkida on väga raske. Seepärast arvan, et nii on parem st. rääkida ära kogu jutt kuni lattideni.Akra 9. märts 2006, kell 08.25 (UTC)


Nii ma mõtlesingi. Andres 9. märts 2006, kell 09.02 (UTC)

Artiklis ei ole selgitatud, mis on isoleerjuht ja mis on paljasjuht. Kui paljasjuht on ilma isolatsioonita, siis ta ei käi juhtme definitsiooni alla, mis artiklis on antud. Andres 11. märts 2006, kell 16.20 (UTC)


Liinijuhtmed kindlasti ei käi juhtme definitsiooni alla. Andres 11. märts 2006, kell 16.22 (UTC)


Mis on isoleerjuhe? Andres 11. märts 2006, kell 17.49 (UTC)

Kirjutame artikli:
Isoleerjuhe on kaitse isolatsiooniga kaetud juhe.
Akra 11. märts 2006, kell 19.34 (UTC)
Midagi selles vaimus. Arvan, et pead silmas "kaitseisolatsiooniga". Aga siiski, tekib ring: juhe koosneb ühest või mitmest isoleerjuhtmest, aga isoleerjuhe on juhe, mis on kaetud kaitseisolatsiooniga. Arvan, et Sa peaksid isoleerjuhtme defineerima ilma juhtme mõistet kasutamata. Andres 11. märts 2006, kell 20.15 (UTC)

Arvan, et see jalgrattas on enne meid leiutatud ja definitsioonid ei ole minu välja mõeldud.Akra 11. märts 2006, kell 20.25 (UTC)

Pole tähtis, kes need välja mõtles. Praegu on asi segane. Andres 11. märts 2006, kell 20.31 (UTC)

See artikkel on vastuolus artiklitega Paljasjuhe ja Paljasjuht. Andres 11. märts 2006, kell 20.31 (UTC)

Mina ei tea, kumb artikkel eksib, sellepärast vaidlustasin mõlemad. Andres 11. märts 2006, kell 20.49 (UTC)


Praegu on vastuolu välditud ainult sellega, et "paljasjuhe" ja "paljasjuht" on jäetud defineerimata. Aga ega sellega vastuolu sisuliselt kadunud ole. Andres 11. märts 2006, kell 21.04 (UTC)
Eks selle arusaamisega ole nii nagu on. Ma ei ole nõus sellepärast, et Sa millesti aru ei saa, üldtunnustatud tõdesid Sinu meelejärgi ümber tegema. Need asjad ei ole minu väljamõeldud. Vahepeal vaatas selle artikli üle vähe targem mees, kui mina, räkisin ära ka suunamised. Ka tema ei saanud aru mida veel peab tegema, ometi õppetab teisi.
Saan aru et tahad paremat, kuid välja tuleb nii nagu ikka. Panen juba mitmendat korda (vaata eelmine konflikt, juhul kui mäletad), et sa võttad mingi sõna , rebid selle kontekstist välja, ja valgel hobusel edasi "perjot" süvenemata tervesse artiklisse. Eriti tehnilistes artiklites on igal sõnal oma kaal ja peaaegu alati on erijuhud ja sinna ei ole midagi teha. Sina ei ole jumal taevas, mina ka mitte ainult tema vist on ilmeksimatu. Saan aru et üritad artikleid diagonaalis lugeda sest vastasel juhul Sa ei jõuaks nendest üle käia, aga nii ei tohi.Akra 11. märts 2006, kell 21.10 (UTC)
Nähtavasti on asi selles, et me mõistame sõna "erijuht" erinevalt. Mina saan asjast nii aru, et kui A on B erijuht, siis A on B. Füüsikud ütlevad näiteks, et paigalolek on liikumise erijuht, ja see tähendab, et ka paigalolek on liikumine, nimelt liikumine kiirusega O m/s. Matemaatikud nimetavad ringjoont ellipsi erijuhuks, ja peavad silmas, et ringjoon on ellips, mille fookused langevad kokku. See muidugi eeldab, et liikumine ja ellips ei ole niiviisi defineeritud, et paigalseis ja ringjoon nende alla ei mahu. Kui aga öelda, et isoleerimata juht on isoleeritud juhi erijuht, siis see on midagi muud: "isoleeritud" ja "isolerimata" on ju teineteist välistavad määratlused. Kui sõna erijuht tekitab niisugust kaksipidimõistmist, siis on parem seda vältida. Milleks on tarvis öelda, et juhe koosneb isoleerjuhtmetest, kui juhe võib olla isolatsioonita? Andres 11. märts 2006, kell 21.25 (UTC)

Sellest tuleb veelrohkem vasturääkivusi. Mine käi Juhtme artiklis oleval välislingil. Vaata seda lehte mis näitab milline on juhe. Kui jättan isolatsiooni vahele siis mille me saame... traadi.Akra 11. märts 2006, kell 21.30 (UTC)

Kas paljasjuhtmel on isolatsioon? Kas ta on traat? Andres 11. märts 2006, kell 21.50 (UTC)
Paljasjuhe ongi paljas seepärast ei ei ole isoleeritud. Seni, kuni ta trummlil on on ta traat, nii kui kinntatakse elektri või sideliini isolaatorile saab temast juhe. Akra 11. märts 2006, kell 22.00 (UTC)
Kas Sa pead silmas seda, et kui traat pingestatakse, saab temast juhe? Siis ei ole ju kaitseisolatsiooni olemasolu juhtme olemuslik tunnus. Milleks isolatsiooni mõistet juhtme definitsioonis kasutada? Andres 11. märts 2006, kell 22.22 (UTC)
Sain vist nüüd aru. Kas asi on selles, et paljasjuhtmel on otstes isolaatorid, nii et ta on selles mõttes isoleeritud? Andres 12. märts 2006, kell 15.08 (UTC)
Mitte ainult otstes, vaid kõigis toetuspunktides igal igal mastil (postil) kogu liini ulatuses. Traadist saab juhe sellest hetkest, kui ta kinnitatakse liini postide või postil olevate traaversite küjlles olevatele isolaatoritele.Akra 13. märts 2006, kell 07.49 (UTC)

Samas keerutatud õhuliini juhtmed A-16 ja edas (isoleerimata ehk paljad) on juhtmed juba trummlis.Akra 11. märts 2006, kell 22.05 (UTC)

Miks? Andres 11. märts 2006, kell 22.22 (UTC)
Selle kohta on olemas ГОСТ ja ka EL standard.Akra 13. märts 2006, kell 07.49 (UTC)

Kui terastraadist õhuliin demonteeritakse on ta jälle traat ainult, et roostes.Akra 11. märts 2006, kell 22.12 (UTC)

Kui nüüd rääkida veel terastraadist, siis tänapäeval seda juhina ei kasutata. Elektriliinide ehituses (juhul kui koormused olid väiksed)kasutati teda kuni 70 aastani. Samas nad veel kohati töötavad. Põhiliselt oli traat kasutusel side õhuliinides telefon, telegraaf, telex. Seal kasutati ka pii-metall juhtmeid st. terasjuhe kaetud vasega pikkematel vahemaadel telegraafi ja telexi juhtmepaaridena. Aga see on eestis juba peaaegu ajalugu. Akra 13. märts 2006, kell 07.49 (UTC)


Kas need välislingid on ikka õiged? Minu meelest räägivad need traadist. Andres 21. juuli 2007, kell 20:01 (UTC)

See, mis tavainimese jaoks on traat on elektriku jaoks juhe. Vaata meie arutelu eespool. Seal on ainult üks välislink ja see on õige.Akra 18. mai 2008, kell 14:23 (UTC)

Kas ei peaks olema eraldi artiklit Maandusjuhe? Andres 17. mai 2008, kell 06:46 (UTC)

Maandusjuhe faasijuhe, nuljuhe, neutraaljuhe jne need on mõisted elektrotehnikast, kuid mitte materjali see tähendab juhtme mõistes. Nendest üle mõnerealise artikli on raske kirjutada, kuna midagi muud nad endast ei kujuta, kui juhtmejuppi kahe punkti vahel. Akra 18. mai 2008, kell 14:16 (UTC)