Arutelu:Johann Gutslaff

Allikas: Vikipeedia

Miks Sa ütled "lõuna-eesti"?

Gutslaff ei olnud baltisakslane, vaid lihtsalt sakslane. Andres 25. august 2005, kell 19.15 (UTC)

Sellega on jama jah. Meil puudub korralik käsitlus baltisakslastest, kui mitte arvestada seda õnnetut artiklit baltisakslased. Baltisakslasteks nimetatakse tavaliselt baltisaksa aadlikke (Wrangell, Baer, Glehn jne) ja nende perekonnaliikmeid. Enamik baltisakslastest ei olnud aga ometi aadlikud. Kui ei ole eraldi lisatud, et "baltisaksa aadlik", siis peaks kõik korras olema. Aga näe, ei ole. Muide, terminid on "baltisakslased" ja "riigisakslased", kõige tavalisem jaotus (ei öelda "lihtsalt sakslased"). Kui riigisakslane tuleb baltimaadele elama, kas ta muutub siis baltisakslaseks? Seda liikumist Saksamaa ja Baltimaade vahel toimus ju kogu aeg ja pidevalt. Asukoha tõttu jah. Päritolu tõttu mitte. Mine võta kinni. Aga kui ta juba elab siin pikemat aega ja teenib pastorina? --Lulu 25. august 2005, kell 19.54 (UTC)

Baltisakslane ei pea olema aadlik. Täpset piiri muidugi ei oska tõmmata, aga arvan, et inimene, kes esimest põlve Eestis elab, ei ole baltisakslane. Andres 26. august 2005, kell 05.30 (UTC)
Sünni- ja surmakoha märkimisega on JAMA. Esiteks on nad eri stiili: surmakoht lähtub praegustest kohanimedest, sünnikoht omaaegsetest. Teiseks on sünnikoha maana lingitud Saksamaa artikkel, mille alla seesamunegi sünnikohta ei kuulu. Kahtlen sügavalt, kas see sünnikoht on Saksamaale paigutatav ka 17. sajandi kontekstis. - Urmas 9. august 2007, kell 13:13 (UTC)
Võtsin Saksamaa välja. Minu meelest me nimetame Tallinna nii või teisiti Tallinnaks, hoolimata sellest, mis ajast on jutt. "Daber" võiks vast sisse jääda, sest tegu oli saksakeelse linnaga. Prasegu on linnal rööbiti kaks nime, panin praegu iseloomulikuma nime, sest sellenimelisi kohti on viis. Andres 9. august 2007, kell 14:13 (UTC)
Hästi. - Urmas 9. august 2007, kell 14:16 (UTC)