Arutelu:Jaan Rebane

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Väga hea! Tänan, Andres, et sa selle filosoofi kohta midagi enamat kirjutasid. Oma nimekaimu kohta on alati huvitav midagi teada saada. Jaan513 14:55, 31 Mar 2004 (UTC)

Ma kirjutasin peaaegu kõik, mis ma temast täpselt teadsin. Osa asju vaatasin järele. Eestikeelsetest raamatutest on ta veel kaasautor ühes raamatus nimega "Ajalooline materialism". Artikleid, eriti venekeelseid, on raskem välja otsida.
Perestroikaaja lõpul esines ta rahvusküsimustes avaldustega, mis olid üldistele suundumustele vastupidised. Kirjanduse nimekirjast on näha, et ta sellega põhjalikult tegeles.
Mulle tundub (aga võin eksida), et tema abikaasa oli venelane või Venemaa eestlane. Olen teda korra näinud, kui käisin juba pärast Jaan Rebase surma (vist 1994. aastal tema Ayeri-tõlget ära toomas). Ta tegi maitsvaid võileibu kaasa, selleks et mees saaks töö juures sünnipäeva pidada. Mart Raukasel oli plaan tõlget välja anda, kuid see jäi finantseerimise puudumise tõttu soiku (tõlge vajas kõvasti toimetamist).
Jaan Rebase jutt oli alati hästi selgelt ja korrektselt sõnastatud. Talle ei meeldinud segasus.
Meenub veel, et kui kord Piama Gaidenko (tuntud filosoof, kes on kirjutanud ka raamatu Fichtest) käis Eestis, siis minu meelest Rebane mainis, et tal on mingi Fichte raamatu vana saksakeelne väljaanne.
Matemaatikust venna eesnime kirjutasin mälu järgi. Tema, nagu Toomaski, töötas Venemaal. Ta tegeles universaalalgebraga, mis on kunagi minu enda suur huvi olnud. Mul peaks olema kuskil Kuroši raamat, kus on viidatud ühele tema artiklile, kus on üks põhjapanev teoreem ära tõestatud.
Ma ei tea tegelikult, kas Toomas, õde ja abikaasa on elus. Mäletan seda päeva, kui Jaan sai venna surmateate. Ta ei tahtnud sektori seminari ära jätta, aga palus, et väga pikalt ei tehtaks. Igatahes ta mõtles kaasa.
Sektori töökorraldus oli niisugune, et kaks korda nädalas tuli kaks tundi kohal olla, ülejäänud aeg töötati kodus. Jaan Rebane mängis nendel kordadel (oma eraldi kabinetis) Oleg Podliševskiga malet. Üks kord nädalas (või oli see kord kahe nädala tagant?) oli sektori seminar. Mina olin suur filosoofiahuviline, käisin seminare kuulamas (ja muidu juttu rääkimas) ja esinesin ka ise. Ükskord, kui minu esinemine oli teist korda järjest, ei olnud kellelgi erilist viitsimist kuulata ega arutada, sest teesid ise olid juba loetud, pikad ja raskesti arusaadavad. Rebane kutsus mind oma kabinetti ja tääkis, mis ta asjast arvab. Ta leidis, et jutus on "ratsionaalne iva". Selline väljend oli tol ajal käibel.
Jaan Rebase suurim saavutus on minu teada "sotsiaalse mälu" kontseptsioon, aga ma pole selles väljendis päris kindel. Andres 19:44, 31 Mar 2004 (UTC)
Andrus Pork kirjutas retsensioonis Rebase tunnetusteooria-raamatu kohta midagi sarnast, et seal olid originaalsed mõtted väljendatud siin-seal laialipillatuna üksikutes lausetest. Ma arvan, et kindlasti väärib kokkuvõtmist, mida ta õieti ütles, aga see nõuab eraldi uurimistööd. Andres 20:53, 31 Mar 2004 (UTC)

Ka Karl Rebane on nüüdseks ju surnud.--WooteleF 6. juuni 2009, kell 12:24 (UTC)

Kas Sa mõtled, et lõpp tuleb ümber sõnastada. Tee siis seda, ma pole kindel, kuidas teha. Andres 6. juuni 2009, kell 13:56 (UTC)

Viiteid ei ole, aga artiklis kirjas olev peaks olema hõlpsasti tõendatav. Selle artikli kirjutamise ajal polnud Vikipeedias viitamist olemas. Andres 6. juuni 2009, kell 13:56 (UTC)