Arutelu:Järv

Näiteks tekivad maapinnatõusu ja maasaarte kuhjumisel merelahtedest reliktsed järved.

Võtsin selle välja, sest maakoore isostaatilised liikumised ei liigitu kuidagi akumulatiivse setete kuhjumise alla. Pigem peaks looma veel ühe järvede tekke võimaluse, milleks on Isostaasia. Siim 22. jaanuar 2006, kell 20.37 (UTC)

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus merega. Kas see definitsioon ei kuulu mitte Eesti järvede definitsioonile. Maailma järved defineeritakse ehk ... ühendus ookeaniga ? --Dj Capricorn 6. september 2007, kell 13:15 (UTC)

"Maailmameri" on täpsem. Andres 6. september 2007, kell 13:20 (UTC)

Siseveekogu artikkel ja selle artikli esimene lause on vist vastuolus

Siseveekogu artikkel ütleb, et siseveekogu asub tervenisti mingi riigi territooriumil. Järve määratlus ometi sellist kriteeriumi ei sisalda?90.190.225.121 30. märts 2008, kell 16:04 (UTC)

Kui see sõna pole mitmetähenduslik, siis on tõesti õige algul öelda lihtsalt veekogu --Dj Capricorn 30. märts 2008, kell 16:21 (UTC)

"Veekogu" on õige küll, sest kui tal maailmamerega ühendust pole, siis ta ongi siseveekogu. Siseveekogu definitsioon on imelik. Andres 30. märts 2008, kell 18:58 (UTC)

Kas sobiks lisada artiklisse, et looduslikud järved on peamiselt tekkinud katastroofilistel sündmustel (tektooniline, vulkaaniline, liustikude liikumine jms.). See ka põhjus, miks enamus järvi on põhjapoolkeral (arvuliselt). Lisamata on maalihetest tekkinud järved. (Limnology, Wetzel)--MärgRätik 5. mai 2011, kell 14:20 (EEST)

Kas siis liustike liikumine on katastroofiline? Andres 5. mai 2011, kell 21:34 (EEST)

Arvan, et see tekitaks segadust. Suured tektoonilised järved asuvad ka lõunapoolkeras (Ida-Aafrika riftivöönd - Tanganjika, Njasa jt), vulkaanilised järved Andides (Titicaca, Poopo). Põhjapoolkeras on järvede suurim osa seotud mandrijää taandumisega; aga see toimus päris pika aega kestel - sadu tuhat aastat - ja ei saaa seda nimetada katastroofiliseks sündmuseks või on tekkinud tundras ja on seotud igikeltsaga. Geonarva 5. mai 2011, kell 21:43 (EEST)

Niimoodi on sõnastatud raamatus. Aga saan aru ja jätan lisamata. Liustike liikumine on põhjus, miks tekkis põhjapoolkeral palju järvi. Teatud tingimustel võib jääaja liustike taandumist pidada katastroofiliseks, kuna see toimus väga kiiresti arvestades vee massi. Muidugi teised tektoonilised sündmused toimuvad üle maakera, sa lihtalt nokid mu kallal, et ma ei viitsi kirjtuada kolme A4 teksti, et lahti seletada täpselt. Aga ei noki edasi. Las jääb nagu on siis--MärgRätik 8. mai 2011, kell 17:26 (EEST)