Arutelu:Ingeri

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Rootsi vikis on rootsiaegne Ingerimaa vapikilp, soome vikis ja mujal Ingeri lipp ja vapp. Andres 3. november 2005, kell 22.14 (UTC)

Mul on mitu asja segaseks jäänud. Kust on pärit lipp ja vapp ja mis staatus neil on olnud? Kui suur oli Ingerimaa? Olen kohanud arve 15 000 ja 55 000 ruutkilomeetrit. Kas Ingerimaad võib 1703–1710 nimetada hertsogiriigiks? Kas Peterburi kubermangu piirid jäid muutumatuks? Kas Leningradi oblasti piirid kattusid Peterburi kubermangu piiridega ja kas nad jäid muutumatuks? Andres 4. november 2005, kell 07.57 (UTC)

Soome viki nimetab piirijõgedena Lavaoja ja Laukaan joki. Andres 4. november 2005, kell 12.06 (UTC)

Ruotsalaiset kilpailivat Novgorodin kanssa ja perustivat 1300 lyhyaikaisen Maankruunun linnan nykyisen Pietarin paikalle. Kalparitarit miehittivät länsiosaa ja perustivat Kaprion linnan.

Mis on Maankruunu? Kaprio on praegu Koporje. Mis ta siis oli? Andres 4. november 2005, kell 16.43 (UTC)
Rootsi keeles Landskrona rootslaste (väejuht Torkel Knutsson'i poolt) 1300 aastal Neeva suudmesse rajatud kindlus, mille novgorodlased juba järgmisel aastal hävitasid.--Boy 5. november 2005, kell 00.03 (UTC)

Osa materjalist tuleks vist viia artiklisse Ingerisoomlased. Andres 4. november 2005, kell 16.55 (UTC)

Ingeri 1936[muuda lähteteksti]

Ingeri (sm Inkeri) Loode-Vene Leningradi kubermangu põhjaosa Soome lahe ja Laadoga ääres, Eesti ja Soome vahel. Ingeri lääneosa ulatub Eesti piiridesse u. Narva joeni. Laadogast Soome lahte voolav Neeva jogi jagab Ingeri kate ossa; Põhja-Ingeri ja Lõuna-Ingeri. Looduslikult sarnaneb Ingeri suurelt määralt Põhja-Eestiga. Peamise osa Lõuna-Ingerist võtab enda alla tasasevõitu paelispinnaga paelava - Põhja-Eesti paelava idapoolne jätk, mis Narva ja Leningradi vahelise ala keskuses tõuseb üle 150 m merepinnast. Luuga jõgi, samuti Neeva lõunapoolsed lisajõed on uuristanud paelavasse sügavad orud. Paelava piirdub põhja poolt lookleva paekaldage, nagu Põhja-Eestiski. Paekalda jalale jääb 10-25 km laiune madalam rannamaa, mis isas läheb Neeva jõe orundiks. Viimasest põhja pool, Soome lahe ja Laadoga vahelisel maakaelal, kergib rida kõrgeid liiva- ja kruusaseljakuid (kuni 183 m ü. m.). Ingeri lõunaserv on taas madalam ja tasasem ning kaetud peam. ulatuslikkude metssade ja soodega, millel lookled Luuga jõe ülemjooks ning selle lisajõgi Oredezh.

Ingeri erinevus muust Loode-Venemaast on tingitud ajalooliselts ja etnograafiselt. Ingeri kuulus kauemat aega Rootsi riigi külge ja asustati siis luteriusuliste soomlastega, kes moodustasid enamusrahvuse maa algelanikkude vadjalaste ja ingerlaste kõrval. Ingeri soomlased jagunevad oma päritolu järgi 2 suuremasse rühma: äyrämöiset ja savakot. Neist hilisemal ajal tulnud nimetatakse suomenmaakkoset. Soome ja vene asustuse vaheline piir käis üldjoontes Pljussa jõe suudmest lookleva joonema üle Luuga ja Orodezhi joeni, mis laskub Laadoga järve. Praegu haarab see ala üldjoontes Leningradi mk-a, ühes Eesti Ingeriga kokku u. 18.000 km2, 2.2 milj. el. (1926) ilma Leningradi linnata 0.55 milj., neist soomlasi 115.000, eestlasi 45.000 ja nn. isureid 16.100. 1917. a-ni kuulus Ingeri soome ja eesti maarahvastik 28 luteri usu kogudusse, millele lisandusid veel linnakogudused Peterburis. Eesti Ingerisse kuulub Narva vald. Paele venelaste elab seal isureid ja soomlasi. Viimaste külad astsevad kõik valla põhjapoolses osas, Rosona jõe ääres ning piki Vene piiri, mainitus jõe ja mere vahel. Isurid elavad läbisega soomlaste ja venelastega. Nad on ap.õigeusulesed, soomlased aga luteri usku.

Ingeri maarahvas elab enemasti suurtes tihedalt rühmitunud külades, kuid nende kõrval on rohkesti ka omil eraldatud hrintidel asetsevaid üksikkõuesid (huutoreid). Nõukogude valitsuse ajal on läbi viidud maapidamiste kollektiviseerimine muu Venemaa eeskuval. Ingeri keskuses, Neeva suudmeel, asetseb Venemaa end. pealinn Peterburi (nüüdne Leningrad), mis oma ligi 2-miljonise rahvastikuga annab venelastele rõhuva enamuse Ingeri rahvastigu üldarvus. Lisaks on Leningradi tõmmanut rohkesti vene rahvast oma lähemasse ümbrusse ja põhjustanud rohkete linnade kujunemist võrdlemisi kitsapiirilised maa-alal; need linnad on nüüd osalt liidetud Leningradiga. Ingeri lääneosa asustuskeskuseks on Kingissepp (end. Jamburg), Eesti Ingeris Narva.

Ingeri elanikkude pea-tulualaks on p~llu- ja karjapidamine, rannikuil suuremate jõgede ääres ka kalastus. Leningradi miljoonilinn oli ja on osalt praegugi Ingeri karjasaaduste, eeskätt piima, suureks tarvitakaks. Lisaks leidis Ingeri rahvastik siit mitmesugust alatis ja juhuslikku krvaltööd ning teenistust. Ingeri soomlaste ja eestlaste talud oli venelaste omadest üldiselt paremal järel ja nende pidajad avaldasid seetõttu visamat vastupannu nõukogude-v~imude kollektiviseerimispüüdeile. See andis n~ugogude-võimudele põhjust Ingeri soome sugu rahvastiku hulgaliseks väljasaatmiseks nende senistelt elukohtadelt P~hja-Venemaale ja Siberisse. Ingeri oli juba vanemal ajal asustadut soome-ugri hõimude hulka kuuluvate ingerlastega, kelle sekka hiljemi tungesid karjalased ja venelased. Ingeri kirdepoolne osa (Narva ümbrus) kuulus viikingiaegadel rootslaste v~imu alla, läks age hiljemini kogu muu Ingeriga Novgorodi valdusse. Rootsipoolne katse 1240. a. Ingerit taasvallutada ebaonnestus Alles 1580-ndail a-il oli rootslasil Ingeris Pontus De la Gardie ja uuesti 1612. a. E.Horn´i juhatusel suuremat edu. Stolbova rahu järgi 1617 langes Ingeri l~plikult Rootsile. 1703 vallutas Moskva tsaar Peeter I Ingeri ja asutas siia Vene uue pealinna - Peterburi. Uusikaupunki rahulepinguga 1721 jäi Ingeri Venele, kes loovutas 1920. a. Eesti - Vene rahulepinguga sellest väikse osa Eestile.

See on võetud "Eesti Entsüklopeediast" (1938). Andres 27. juuni 2008, kell 19:11 (UTC)

Rootsi Ingerimaa kubermangu kohta tuleks teha eraldi artikkel, ja sinna panna ka kubernerid. Andres 5. oktoober 2008, kell 18:13 (UTC)


Okupatsiooni link tuleks panna ajaloo osa sisse. Andres 10. mai 2009, kell 16:33 (UTC)


Artiklist:

Ingerisoomlased ei tulnud vabatahtlikult Soomest tagasi, vaid rahulepingu yks tingimus: endised "vene alal" elanud saadeti Soomest tagasi.Nad ei läinud ise vabatahtlikult söjajalust Eesti, Klooga kaudu Soome vaid neid viidi Saksa-Soome kokkuleppel odavaks tööjöuks Soome. Automaadiga sakslane seisis uksel ja käsk minna vöi ...nii rääkisid mulle mu vanemad ja sugulased kes selle yle elasid. Aga mitte "köike teadvad"ajaloolased.

146.255.183.140 23. aprill 2017, kell 19:45 (EEST)[vasta]