Arutelu:Impulsslasersadestus

Retsensioon

Artikli sisu hindamiseks pole ma piisavalt pädev, kui nii palju, kui mina sellest meetodist tean, siis nii ta võiks olla. Pikkus oli meile öeldud ja see vastab nõuetele. Ilmselgelt saab sellistest teemadest kirjutada lõpmatuseni, kuid autor on kirjutanud sellest, mis tundub temale kõige olulisem ja sellest piisab, et anda impulsslasersadestusest kui meetodist lühike ülevaade. Minu arvates oleks võinud olla mõne koha peal pildid, mis aitaks juttu paremini mõista, kuid piltide lisamisega on probleeme (autoriõigused)ja pole mõeldav, et neid peaks hakkama ise joonistama (puuduvad vajalikud programmid/oskused). Kui peaks leiduma kuskil pilte, mis pole autoriõigustega kaitstud, siis võiks neid artiklile juurde lisada.

Viitamise kohta oleks üks märkus, võiks konkreetselt välja tuua lõigu "Ajalugu" juures, kust on pärit nimed ja aastaarvud. Artikli koostamiseks on kasutatud piisaval hulgal erinevaid materjale.

Keele kvaliteedi juures tooks välja mõned kohad, mis mulle silma hakkasid.

Kohe esimeses lõigus ja ka mõnes teises lõigus oli kasutatud tihti sõna "sihtmärk", et vältida kordusi võiks kohati asendada selle sõnaga "lähteaine(d)" (peaks vist sobima). Samuti võiks kohati kasutada sõna "protsess" asemel mõnda sünonüümi, see sõna kordus lõigus alapealkirjaga "Protsess"

Avastasin ka paar näpuviga, näiteks kohe sisukorras oli "välislingids", s-i võiks lõpust ära võtta. Lõigus "Kristallatsioonitsentrite tekkimine" laseri parameetrite juures oli "mitmed muutuja" võiks olla "mitmed muutujad" :) ja alapealkirja "Protsess" all on "kõrgeenergiaga", aga võiks lahku olla.

Mina kirjutaksin sellise sõna nagu "laserablatsioon" kokku (kile loengus igatahes ta nii kirjutati). Ajaloo lõigu all oli vist kirjutatud "keemiline aurusadestus" võiks olla "keemiline aurufaas-sadestus" ja "pihustussadestus" asemel võiks olla "ioontolmustamine" (selle meetodi alla kuulub näiteks magnetrontolmustamine)või "ioonsadestamine" (pole kindel kumb mõiste õigem on), eelnevad mõisted käisid jällegi loengust läbi.

Samuti võiks olla rohkem siselinke (näiteks: ablatsioon, Gaussi jaotusseadus jne). Ilmselt kõiki mõisteid siin veel pole, aga äkki keegi viitsib siis teha:)

"Plasma dünaamika" all oli natukene harjumatu vaadata sõna "vaakumetapis", ma kirjutaks selle lahku (ega ma muidugi kindel pole, kas see käib lahku) või siis asendaks teise väljendiga. Vakumeerimise etapp, äkki? Kui see ikka on kambri tühjaks pumpamine. Võid nii ka jätte, ma pole selles sõnas väga kindel, targemad oskavad midagi vast öelda. Mkristel 10. november 2011, kell 19:25 (EET)

Kõik terminid tuleb esimesel kasutamisel linkida. Ka aastaarvud tuleb linkida. Artiklis nimetatud isikutele tuleb leida eesnimed ja samuti linkida. YBa2Cu3O7-le tuleb leida nimetus ja linkida. Magnetron ei käi suurtähega ja tuleb linkida. 50 ja eV vahel käib tühik. NSV Liit tuleb ka linkida. Taivo 22. november 2011, kell 00:39 (EET)

---

• Ehk saaks "vakantsi" asemel kasutada maakeelsemat sõna.
• paisuvad paiskuvad? ma tean, et inglise keeles on see "expand", aga kas paisumine ikka sobib?
• võõrkeelsed sõnad kaldkirja
• mõttekriips seal, kus vaja (ja mitte sidekriips)
• Lauses "Seda protsessi saab..." koma puudu
• rohkem mõisteid ja nimesid linkida, isegi kui need jäävad punaseks
• plasmapilvena
• paralleelselt sihtmärgi pinnanormaaliga sihtmärgi poole Ei saa aru.
• Lauses "Selle tulemusena aeglustub..." koma liigne
• Lauses "Sihtmärgist ableerunud kõrge..." koma puudu
• Ajaloo alajaotuses on nendel inimestel eesnimed ka olemas

Adeliine 24. november 2011, kell 15:17 (EET)

• võõrkeelsed sõnad kaldkirja (plume, v-o midagi veel)
• seda pikka kriipsu me ei kasuta, mõttekriips on selline keskmine, võta redigeerimiskasti alt. Ma tahaks väga teada, kust te seda pikka kriipsu üldse saate?
• inimeste eesnimed ikkagi võiks vaevaks võtta välja otsida Adeliine 30. november 2011, kell 14:19 (EET)

Kommentaare

• Pika kriipsu sain erimärkide kastist ülevalt (sümbolid), seal kaks eripikkusega kriipsu kõrvuti, esialgu valisin sealt pikema.
• Nimesi enam paremaks ei õnnestunud saada, otsisin välja lausa algartiklid, aga seal ka rohkem kirjas polnud. Ameeriklastele ei meeldi eesnimed :D
• viimased parandused sai kogemata vist tehtud väljalogituna ;)

Kaur Leemets 5. detsember 2011, kell 19:46 (EET)

Ahhaa! Suur aitäh, ma muudkui mõtlesin ja mõtlesin ja ei mõelnud välja. Mina ei kasuta mitte ühtegi nuppu sealt ülemisest reast, sellepärast ei tulnud selle peale. Adeliine 5. detsember 2011, kell 20:46 (EET)

Sõna "kõrgvaakum" on anglitsism, mida tuleb vältida. See tuleneb sellest, et inglice sõna "vacuum" ei tähenda üksnes vaakumit nagu eestikeelne sõna, vaid lisaks veel hõrendust. High vacuum tuleb tõlkida suureks hõrenduseks, väga hõredaks keskkonnaks või kuidagi sedasi. Võib ka vaakumiks tõlkida, kui see on sisuliselt õige (ise pead teadma, kas on), aga mitte kõrgvaakumiks. Taivo 5. detsember 2011, kell 23:44 (EET)

Siia ei viita midagi. --Metsavend 7. aprill 2012, kell 11:41 (EEST)