Arutelu:Hollandi linnade loend
seuke küsimus - kuna päris mitmes paljud hollandi linnad esinevad päris mitmel nimekujul (näiteks Haag - Den Haag - s'Gravenhage) - kas siis peaks ka need kujud siia loetelusse lisama? -Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.07 (UTC)
- Tavaliselt me kasutame loendis artikli pealkirja. Andres 17. veebruar 2006, kell 23.09 (UTC)
- Rahvusvaheline nõue on "üks linn, üks nimi". Tavaliselt saab kõige kiirema ja lihtsama vastuse, kui küsida iseendalt sama küsimust Eesti kohta. Kas Eesti linnade loendisse lisada kõik nende nimekujud? Saksakeelseid ja läbi vene keele väänatuid (mis veel paarikümne aasta eest ju ametlikud olid) peaks olema päris hulgi. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.16 (UTC)
- ainuke häda on siin see et mõningate linnade puhul kasutatakse eesti keeles traditsioonilist ja oma olemuselt mitte just kõige õigemat nimekuju ja (nii) Hollandi (kui ka näiteks Belgia) linnade puhul on mitu paraleelset ja täiesti ametlikku nimevarianti - Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.19 (UTC)
- Nimekasutus eesti keeles on fikseeritud KNABis ja sellel tuginevas Eesti Entsüklopeediakirjastuse Suures maailma atlases. Palun lahkesti kasutada. Nende kallal on töötanud oma ala asjatundjad. Mõned nimed, mida eesti keeles kasutatakse, ei lange kokku nende kohapealsete originaalkujudega (Portugali ja Rumeenia pealinnad nt). Kuid need on üksikud erandid.
- Mitme ametliku nime olemasolu ei vasta ÜRO kohanimedega tegelevas allorganisatsioonis heakskiidetud põhimõtetele. Nagu juba kirjutasin, kehtib põhimõte "üks linn, üks nimi" (seda ka ÜRO vastavas allasutuses). - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.30 (UTC)
- Ahsoo - Hollandis on neid kohti ikke päris mitmeid Den Bosch, Den Helder, Den Haag... Belgias näiteks Bruges (lisaks veel täiesti ametlik kuju Brugge ja ka Brügge), Šveitsis näiteks Bern (Berne, Bärn, Berna) jne. - Ahsoous 17. veebruar 2006, kell 23.39 (UTC)
- Artiklis "Hollandi linnade loend" peavad olema Hollandi linnad selliste nimedega, nagu nad eesti keeles kirjutada tuleb. Võid vabalt kirjutada artikli "Hollandi linnade paralleelnimed" ja sellesse kõikide Hollandi linnade kõik paralleelnimed kirja panna. Ehkki sellega dubleeriksid suures osas KNABis tehtut ja võib-olla tekiks küsimus selle artikli üleviimisest Vikisõnaraamatusse. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.45 (UTC)
- vat siis võta teadmiseks, et näiteks mina ei kirjuta mitte iialgi linna nimeks Haag... j- Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 00.11 (UTC)
- Artiklis "Hollandi linnade loend" peavad olema Hollandi linnad selliste nimedega, nagu nad eesti keeles kirjutada tuleb. Võid vabalt kirjutada artikli "Hollandi linnade paralleelnimed" ja sellesse kõikide Hollandi linnade kõik paralleelnimed kirja panna. Ehkki sellega dubleeriksid suures osas KNABis tehtut ja võib-olla tekiks küsimus selle artikli üleviimisest Vikisõnaraamatusse. - Urmas 17. veebruar 2006, kell 23.45 (UTC)
- Minu meelest lubab KNAB rööpvorme. peale selle on alati lubatud kasutada originaalnimekuju. Siin on küsimus selles, kas me loetleme linnu või linnade nimesid. Praegu on kirjutatud, et me loetleme linnu. Sellisel juhul on minu meelest mõistlik kasutada seda nimekuju, mis on artikli pealkirjas. Sulgudesse võib märkida rööpkujud (sealhulgas mööndavad ja kursiivis originaalnimekuju). Ebasoovitavad nimekujud võiks välja jätta. Sel juhul ei pea saama linna iga kuju järgi tähestiku järjekorras leida, küll aga peaks olemasolevate artiklite puhul olema iga nimekuju alt ümbersuunamine. Kui me tahame teha linnade nimede loendit, siis tuleb see algusest peale välja öelda ja loend vastavalt vormistada. KNAB-is tehtu dubleerimine ei ole probleem, pealegi on Vikipeedias alati võimalik anda rohkem infot kui KNAB-is, sest KNAB-is esitatud info ei ole täielik. Nimekujude, eriti eesti keeles mittekasutatavate esitamiseks on tõesti sobiv koht Vikisõnaraamat. Seal on võimalik iga eestikeelse nime all esitada selle kõik vasted kõikvõimalikes keeltes, samuti teha iga nimekuju omaette märksõnaks. Andres 18. veebruar 2006, kell 06.38 (UTC)
IJ - kuhu me selle siin loendis paigutaks... hollandi tähestikus on see küll viimane täht, aga... - Ahsoous 18. veebruar 2006, kell 00.30 (UTC)
- Eestikeelses tekstis kasutame selle asemel i + j, ka tähestikuline asend on vastav. Andres 18. veebruar 2006, kell 06.38 (UTC)
Pisike viide, et tööd selle nimekirjaga lihtsustada:
http://nl.wikipedia.org/wiki/Lijst_van_steden_met_stadsrechten
Seejuures on neil ka kronoloogiline alajaotus.
- ) --Suwa 25. veebruar 2006, kell 20.36 (UTC)
Siin on sees 's-Gravendeel, mis ei ole linn. Andres 28. märts 2006, kell 21.27 (UTC)