Arutelu:Herzog

Leian, et sellise täpsustuslehe järele pole tarvidust. Inimesi pole põhjust eesnimeta antud märksõna alt otsida. Pikne 23. august 2010, kell 15:13 (EEST)

Nati eksid. Sellised lehed aitavad pahatihti hädast välja, kui inimese eesnimi koheselt ei meenu. (ja näiteks antud lehel oleva Iisraeli presidendi eesnime õigekiri on ka parasjagu problemaatiline, ja ei pruugi olla lihtsalt leitavgi) --Ahsoous 23. august 2010, kell 16:12 (EEST)

Jah, ta võib kasulik olla (nagu igasugused sõnaloendid), aga täpsustusvajadust ju pole. Pikne 23. august 2010, kell 16:17 (EEST)

Täpsustamine pole hädavajalik, kuid see ju ei tähenda, et üldse mitte vajalik. Jällegi ökonoomsuse ja mugavuse tasakaalu küsimus. Andres 23. august 2010, kell 16:26 (EEST)

Filmide originaalpealkirjad võivad olla seal teises kohas, kui need võivad mugavad olla, aga sellisele täpsustuslehele ma parema meelega ei satuks. Peaks siiski konkreetselt määratletud olema, millal on täpsustuslehte tarvis – kui mitu mõistet võivad kanda märksõnaks olevat nimetust ja teisiti ei saaks lugjeat ühele või teisele artiklile juhatada. Antud juhul saaks lugeja kohe romaani artiklisse sattuda. Pikne 23. august 2010, kell 16:54 (EEST)

Ma arvan et romaani artiklisse otse juhatada antud juhul ei saa. Hakkame peale sellest et tegu on kõigepealt tiitliga, ning see võiks olla siinse lehe alguses olla ära öeldud. (Paraku ma ei osanud seda sõnastada). Teiseks on siit väga palju asju loomulikult puudu. Ja kui nüüd võtta siis mingi aja kohta võid sa jõuda lugemisega niikaugele, et räägitakse näiteks president Herzogist (ja kui aastaarvu sealjuures ei ole, siis abiks seegi siin). Aga muide kuidas ma selle leheni üldse jõudsin, ma nimelt hakkasin ise kahtlema filmirežissööri eesnimes. -- Ahsoous 23. august 2010, kell 17:33 (EEST)

Mina teeksin ka nii, et selle pealkirja all kirjutataks romaanist ja täpsustusleht oleks eraldi. Teistest oleks ju teise pealkirjaga artiklid, välja arvatud üks vähetuntud arvutimäng ja nimeks muudetud tiitel, millest aga võiks ikkagi tiitli all rääkida. Aga kuni artiklit romaanist ei ole, ei saa nii teha!

Samuti ma ei loetleks siin kõiki selle nime märkimisväärseid kandjaid, keda on ikka päris kenake hulk, vaid ainult mõned kuulsamad, nagu praegu ongi. Ülejäänutest võiks rääkida artiklis Herzog (perekonnanimi), kus saaks rääkida ka nimest endast. Muidugi võivad ja peaksidki need asjad olema ka biograafiate loendis, kust samuti saaks eesnimesid vaadata. Andres 23. august 2010, kell 18:39 (EEST)

Äkki võiks teha suunamislehe President Herzog?

Üks viis nime otsida on veel Vikipeedia otsing, aga see on kohmakas tööriist. Andres 23. august 2010, kell 18:44 (EEST)

Mõnede tuntumate nimekandjate loetlemine pole siiski täpsustuslehe eesmärk. Kui arvutimängu linki on ka hiljem tarvis, saab selle romaani artiklisse lisada ja täpsustuslehte poleks veel ikka tarvis. Minu meelest, ei tohikski selliseid täpsustuslehti luua, mis kuskile edasi ei vii, tuleks oodata kuni nende järele vajadus tekib.

Vikipeedia otsing peaks Ahsoouse mure korra päris hästi aitama. Otsitavat märksõnaosa sisaldavad kirjed on veel tulemustes kõige ees kah. Pikne 23. august 2010, kell 19:02 (EEST)

Ma ei ole nõus, et ei tohi täpsustuslehte luua, kui see kuskile edasi ei vii. Neid läheb ju niikuinii tarvis ja nad võivad ka hõlbustada sisu loomist.

Tuntud inimesi nimetatakse sageli lihtsalt perekonnanimega, mistõttu perekonnanime tuntumata kandjate mainimine on minu meelest õigustatud.

Vikipeedia otsing muidugi sageli aitab, aga täpsustusleht ei jäta asju masina ja juhuse hooleks. Andres 23. august 2010, kell 19:25 (EEST)

Ehk tõesti, kui tuntud inimese perekonnanime kannab ka näiteks mõni tuntud füüsikaseadus, aga Saksamaa presidendi puhul vaevalt? Ja vaid perekonnanime kasutamine vajab üldjuhul ikkagi konteksti.

Minu meelest otsing ei tööta juhuslikult ja nii ehk naa ei peaks see andma alust tegemaks täpsustuslehti, mis ei täpsusta. Täpsustusleht, mis edasi ei vii on ju nagu katkine ümbersuunamine. Ja see pole ilmne, et neid tarvis läheb niipea või üldse kuigi suure tõenäoususega, kui täpsustuslehele lisataks linke vastavalt eestikeelses Vikipeedias olemasolevate artiklite (või linkide) vajadusele. Seetõttu on täpsustusleht mõistlik teha, siis kui teda tarvis on. Pikne 23. august 2010, kell 19:44 (EEST)

Nagu Ahsoous näiteks tõi, öeldakse "president Herzog". Kui eesnime pole mainitud, mis see kontekst siis aitab? Ja muide, miks Sa siis teisi vikisid eeskujuks ei too, kui nad teevad teisiti, kui Sina õigeks pead?

See, mida otsing näitab, sõltub sellest, mis meil olemas on, ja see ongi juhuslik.

Katkist ümbersuunamist välditakse sellepärast, et see annab sinise lingi, kuigi artikkel on olemas. Punased lingid on lubatud.

Ahsoousel ju läks täpsustuslehte tarvis, sellepärast ta selle tegigi:-)

Mis kahju niisugune täpsustusleht toob? Andres 23. august 2010, kell 20:32 (EEST)

Ega ma olegi väitnud, et kõike tuleks just nii teha nagu teistes vikides. Nad teevad inglise vikis igasuguseid üleliigseid asju ka (mida me pole jõudnud üle võtta). Antud juhul jääb lihtsalt mõistmatuks, mida täpsustuslehel perekonnanimede järgi inimeste loetlemisega taotletakse, kui nimi kattub märksõnaga vaid osaliselt (ja samas on inglise vikis öeldud, et osaliselt kattuvaid mõisteid ei tuleks täpsustuslehele panna). Mulle on jäänud mulje, et meil pole üldiselt olnud tavaks perekonnanimede järgi inimesi täpsustuslehtedele panna (küllap pole tarvidust olnud).

Mitte et ma tahaksin kedagi lõpuni välja vihastada, aga sama inglise viki täpsustusjuhendi järgi on minu meelest veel vahva see, et iga rea kohta on täpsustuslehel üks link. Võiksime ka nii teha? Pikne 23. august 2010, kell 22:50 (EEST)

Nii palju kui mina aru saan, on asi selles, et inimest võib ka perekonnanimega nimetada, järelikult on tegu sünonüümiga.

Arvan, et meil on 1) kõheldud, kas vastava perekonnanimega isikuid panna, ja 2) pole viitsitud neid panna. Aga neid on pandud küll. Alati ei ole lähtutud vahetust tarvidusest.

Meil ei ole sellist reeglit, et võib ainult üks link olla. Kindlasti pole täpsustuslehel tarvis linkidega liiga palju vaeva näha, aga meil on see-eest selline reegel, et põhilingid (ja sünonüümid) kirjutatakse rasvases kirjas. Andres 23. august 2010, kell 23:41 (EEST)

Noh, "Herzog" ja "President Herzog" pole ju sama. Vähemalt esimest minu meelest täisnime sünonüümiks pidada ei saa. Minu meelest pole ka elukutsest või ametist ja perekonnanimest moodustatud ümbersuunamisi nagu "President Herzog" tarvis.

Minu meelest pole vahet, kas meil on sinine link, mis viib ümbersuunamisele, kust edasi ei saa või täpsustusleht, kust samuti kuskile edasi ei saa (jah, täpsustusleht võib ka pistu informatiivne olla, aga tema eesmärk on täpsustamine).

Ka see on juhuslik, millised mõisted täpsustuslehtedel olemas on ja ideaalis täpsustuslehtedel palju enamat ei pruugikski olla kui otsinguga leitav (mõnikord muidugi on mõistlik täpsustuslehele lisaks sinistele linkidele ka mõni punane panna).

Iseenesest, kui teha nii, et rea kohta on täpsustuslehel üks link, siis rasvast kirja poleks lisaks tarvis. Pikne 24. august 2010, kell 23:26 (EEST)

Nõus, et "president Herzogi" taolisi täpsustuslehti pole tarvis, kuigi ka "president Herzog" on sünonüüm.

Miks "Herzog" ei ole täisnime sünonüüm?

Ümbersuunamise puhul on asi selles, et tekib ekslik mulje, nagu vastav artikkel oleks olemas. Punaste linkide puhul sellist muljet ei teki. Sinu loogika järgi tuleks punased lingid üldse ära keelata.

See, kas täpsustuslehelt edasi saab, sõltub sellest, kas vastavad artiklid on kirjutatud. Niipea kui nad kirjutatud, hakkab täpsustusleht edasiviimise funktsiooni täitma. Aga edasiviimine ei ole tingimata täpsustuslehe ainuke ülesanne, nii et tal võib ka siis mingi funktsioon olla, kui ta kuhugi ei vii.

Ma ei ole nõus, et ideaalis täpsustuslehel ainult sinised lingid on. Võiks ju ka öelda, et ideaalis määrab täpsustusleht kindlaks kõigi nende artiklite pealkirjad, mida täpsustuslehe alt võidakse otsida.

Jah, kui teisi linke pole, siis ei teki kaksipidi mõtlemist, kuidas edasi minna. Aga rasvane kiri võimaldab saavutada sama eesmärgi, jättes alles võimaluse teisi linke panna. Andres 25. august 2010, kell 00:57 (EEST)

Minu meelest inimesi ei nimetata ainult perekonnanimedega, kui eelnevalt pole teada, kellest jutt. Kuidas saab olla tegu sünonüümiga.

Ei, punane link keset artiklit seda tähendabki, et link ühegi artiklini ei vii. Täpsustuslehelt, kuhu on kord jõutud, peaks aga kuskile edasi saama. Kui ta ülesanne pole täpsustada, siis on tegu tegu millegi muuga, mitte täpsustuslehega, ma ei tea millega. Artiklitesse tehtud punased lingid oleks ka mujal olemas ja leitavad ja nende ühele lehele koondamine pole minu meelest põhjendus ainult punaste linkidega täpsustuslehe tegemiseks.

Jah, aga pisut lihtsam peaks lugejal õige artiklini jõudmine ikkagi olema, kui eksitavaid linke üldse pole. Pikne 25. august 2010, kell 09:31 (EEST)

Noh, kui jutt on inimestest, keda isiklikult ei tunta, siis perekonnanimesid teatakse paremini kui eesnimesid, ja sageli nimetatakse inimesi perekonnanime pidi. Kuidas siis ei ole tegu sünonüümidega? Kui ka eesnimi nimetada, kas siis ei pea eelnevalt teada olema, kellest on jutt?

Sama loogika alusel võiks öelda, et ei tohi teha sellist artiklit, kus kõik lingid on punased.

Täpsustusleht võimaldab näiteks artikli kirjutajal panna täpse lingi ka juhul, kui ta ei vii kuskile edasi. See on ju täpsustamine.

Ma ei saa aru, kuidas punased lingid täpsustuslehel on eksitavad. Andres 25. august 2010, kell 09:56 (EEST)

Minu meelest siiski üldjuhul ei nimetata inimesi ainult perekonnanimega, kui eelnevalt pole täisnime mainitud.

Artikkel pole ju täpsustusleht, tal on mõte ka siis, kui seal linke polekski, siniseid või punaseid.

Pidasin silmas, et mõnevõrra eksitavad on mitterasvased lingid lisaks rasvastele, sinised või punased. Pikne 25. august 2010, kell 10:05 (EEST)

See "üldjuhul" jääb ähmaseks. See on tõsi, et näiteks eestikeelsetes ajaleheartiklites tehakse seda tänapäeval ainult juhul, kui tegu on väga tuntud inimestega (näiteks Ansip võib artikli pealkirjas olla ilma eesnimeta). Aga see ei kehti igasugustes tekstides igasugustel aegadel. Näiteks on varem olnud sagedane ainult initsiaali kasutamine või siis näiteks "hr." või muu tiitel perekonnanime ees. Tõsi, sel juhul on ka sünonüüm pisut teistsugune. Aga kõnekeeles on ainult perekonnanime kasutamine üsna levinud.

Tõsi, et täpsustusleht ei täida täpsustuslehe ülesandeid, kui seal linke pole. Aga selleks, et ta neid täidaks, ei pea lingid olema sinised.

Nõus, et kõrvalised lingid võivad mõnda lugejat eksitada või segada. Eriti segavad on nad täpsustusmärkuses artikli alguses, mistõttu olen need sealt alati ära võtnud. Täpsustuslehel ei pea minu meelest kõiki kõrvalisi linke ära võtma, sest n neist võib kasu olla, eriti juhul, kui põhilink on punane. Ja nad on eksitavad siiski vähesel määral, sest rasvane kiri peaks olema silmatorkav. Andres 25. august 2010, kell 10:38 (EEST)