Arutelu:Heksakord
Vaadake vahel ka võõrsõnade leksikoni. heksakordi ei ole olemas on heksahord. Ega ta akord ei ole ja heksa "kord" ka mitte. Vaadake helirida.--Tiuks 23. september 2007, kell 00:56 (UTC)
- Kehtivas ÕS-is on "heksakord" ja puudub "heksahord". Tähendus on 'kuueastmeline helirida'. Eesti kirjakeele normi määrab "Õigekeelsuse sõnaraamat", mitte "Võõrsõnade leksikon" (mul on käepärast ainult 1961. aasta "Võõrsõnade leksikon", kus on "heksahord"; 1960. aasta ÕS-is, EKSS-is ja ENE-s on "heksahord". Akordiga ei olegi siin midagi pistmist, sõna pärineb kreeka keelest. Samuti on ÕS-is "tetrakord", "pentakord" ja "heptakord". Rööpkujud tulenevad vanakreeka hii-hääliku erinevast edasiandmisest. Eesti keeles on teisigi sõnu, kus hiile vastab k-häälik, näiteks koolera, koleerik (aga samas melanhoolia), kloor, kroom, kromaatiline. Näiteks vene keeles on kõigis х-, mitte к-täht. Sellepärast ei saa öelda, et k-täht vale oleks. Kõlaline kokkulangemine "akordiga" on juhuslik. Ka segiajamist ei saa olla, sest akordide puhul väljendatakse ka arvu ladinapäraselt, näiteks sekstakord, septakord. Toomas Siitan on kasutanud termineid "heksahord" ja "kuuenoodiline heliredel". Sellepärast tuleks minu meelest panna artikli pealkirjaks "heksakord" ja alustada nii: Heksakord ehk heksahord ... Andres 23. september 2007, kell 18:39 (UTC)
- Jah, avastasin üllatuseks ise ka Arutelu:Tetrakord. Siitan kasutab nagu kõik teised muusikud hord, sest nii on meid õpetatud. Olen 20 aastat kasutanud ainult hord lõpuga sõnu. See on vast keele mugandus, mida ka tihti tehakse, et kõik on lubatud.--Tiuks 23. september 2007, kell 21:47 (UTC)
- See olukord tuleneb arvatavasti seisukohtade lahknevusest keelemeeste endi vahel. Andres 23. september 2007, kell 22:38 (UTC)
- Ma vist teen järelepärimise ÕS-i tegijatele. See on minu jaoks üle mõistuse, et kasutatakse pentakord, heptakord jne. See meenutab minule ainult akordidega seonduvat, tee mis tahad. Sooviks tõesti põhjust teada, miks ÕS on äkki sõnu muutnud.--Tiuks 23. september 2007, kell 22:50 (UTC)
- See olukord tuleneb arvatavasti seisukohtade lahknevusest keelemeeste endi vahel. Andres 23. september 2007, kell 22:38 (UTC)
- Muide, nad pole muutnud. Juba 1961. aasta ÕS-is on nii.
- Siis paneme mõlemad sõnad artiklisse ja usume ÕS-i. Miks ta ikkagi hord sõnad on välistanud? Sarnased sõnad peaks ju ikkagi kirjas olema?--Tiuks 23. september 2007, kell 23:01 (UTC)
- Vastus ÕS-ist! Palun vabandust, et vastamine on viibinud, aga uurisin samuti muusikute arvamusi. Nende kasutus on siiski olnud kõikuv, nagu tõendab ka Valguse kirjastuse võõrsõnade leksikoni 7. trükk (2006). Võõrsõnade leksikon 2006 on läinud seda teed, et annab hord ja kord lõpuga sõnad enamasti rööpsetena. ÕSid (sh ka juba 1976. a ÕS) on eelistanud ühtlustada k peale.
- Siis paneme mõlemad sõnad artiklisse ja usume ÕS-i. Miks ta ikkagi hord sõnad on välistanud? Sarnased sõnad peaks ju ikkagi kirjas olema?--Tiuks 23. september 2007, kell 23:01 (UTC)
Sellepärast ei olegi ÕS-is hord sõnu. Kuigi mina soovitan hord lõpuga tähistada, sest muusikas on akordid sekstakord, septakord jne. Kuigi akordide alguses kasutatakse intervalli nime on kergem eristada akordi helireast.--Tiuks 8. oktoober 2007, kell 11:23 (UTC)