Arutelu:Hüpotees

Oleks põnev teada, mis siin nüüd vaidlustatud on (lühidalt ja kokkuvõtlikult). Kui tegemist on ühe sõnaga, võib selle lihtsalt ära muuta, ma saan siis ise ka aru, millele täpsustus viitab (või siia selgituse panna). Kui ma mõne parandusega ei nõustu, siis võib juba arutelu teha.

Hüpotees on mudel, mida ei ole tõestatud või tõendatud vastavalt sellele, kas vastavas valdkonnas suudetakse tõestada või mitte. Hüpoteesil on lootus saada teooriaks.

Piirdun praegu esimese lõiguga.

1. Tõestamata või tõendamata mudel ei pruugi olla hüpotees, sest mudeli puhul võib tõestamisest või tõendamisest rääkimine olla mõttetu. Pole mõtet püüda hüpoteesi defineerida mudeli mõiste kaudu.

Ei ole mõttetu mudeli mõiste kaudu, lihtsalt parandus tuleb teha, et loodusseaduse puhul tõestatakse, et mudel vastab mingile objektile reaalsuses. Matemaatika puhul kontrollitakse mudeli väidete kokkusobivust.--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

Hüpotees on mingi propositsioon. Mudel ei pruugi sisaldada mingeid propositsioone. Seetõttu ei saa aluseks võtta mudeli mõistet.

Matemaatikas kontrollitakse, kas hüpotees järeldub aksioomidest.

Jah, ma ei saa selle kaudu defineerida, ehkki osutan õigele hulgale.

2. Matemaatikas on hüpoteesil tavaliselt lootust saada teoreemiks, mitte teooriaks.

Jah. Pole veel selleni jõudnud, aga tuleb ära mainida.--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

Seni oled sellele otseselt vastu rääkinud. Andres 20:34, 14 Mar 2005 (UTC)

? Ma pole seda sõna kasutanudki siin :) Aga jah, väitsin millekipärast midagi analoogset sellele, nagu poleks matemaatikas tõestamist -- see oli lihtsalt korra mingi mõttetu pilt, mis ette tuli, kus tõestamisega oli seotud kontrollimine ja tõestamine oli "automaatselt toimuv" ..kohati on ajus lühiseid.

3. Kui loobuda tõestamise mõistest tõendamise mõiste kasuks, siis pole selge, millise kriteeriumi järgi saab öelda, et nüüd on hüpoteesist saanud teooria.

Katse-eksituse puhul jookseb piir üldiselt nii, et teooria peab vastama kahele:

*Kõiki nähtusi, mille käiku teooria ennustab, on võimalik korduvalt laboratoorselt taastekitada, saades tulemuseks alati õige tulemi. Kui selliselt on väga palju kordi teooria erinevaid lõike katsetatud ja esile kutsutud nähtusi, mille tulemuste ennustamiseks on vaja teooriat suures mahus rakendada, siis loetakse seda teooriaks (suure pauguga on peamiselt see probleem, et ei suudeta vastavaid katsetingimusi tekitada -- näiteks relativismi saab kontrollida).--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

* Kui ükski nendest katsetest kukub läbi, siis loetakse teooria valeks. Üldiselt teooria kriitikud üritavad iga hinna eest teooriat sellisel moel kummutada, kui see algusjärgus on.

* Kui piisav hulk tippteadlasi on proovinud hüpoteesi maatasa teha (leida katset, mis sellele ei vasta) ja läbi kukkunud, siis loetakse see teooriaks.~

See on ainult ligikaudne skeem selle kohta, mis tegelikult toimub. Pealegi ei anna see mingit kindlst kriteeriumi, millal võib hüpoteesi lugeda teooriaks.

Loomulikult ligikaudne ...kõike ei jõua siin ju lahti seletada ...või on Sul mõni link, kus mõiste "hüpotees" ja teaduslik protsess otsast lõpuni läbi võetaks? Keegi küll soovitas mulle just mingit Kuhni raamatut selle koha, aga ma ei hakka seda siia ju ümber kirjutama. Eesmärk ei ole asja teadlase jaoks 100% kokku võtta, ma arvan, muidu kuluks mul järgmised kuu aega programmeerimises "funktsiooni" mõiste peale.

No vaata, see on nii ligikaudne, et isegi filosoofid enam ei usu, et see tegelikult nii käib.

Selleks et niisugustest askadest enam-vähemgi korrektselt kirjutada, tuleb olla kursis teadusfilosoofilise kirjandusega. Loe kindlasti Kuhni raamatut, siis Sa näed, et asi ei ole nii lihtne. Aga ega sedagi saa puhta kullana võtta, mida Kuhn kirjutab.

Asi selles ongi, et see valdkond on nii keeruline, et mingit ühest ja üldtunnustatud seisukohta ei ole.

Seda meetodit, millest Sa räägid, ei nimetata mitte katse ja eksituse meetodiks, vaid hüpoteetilis-deduktiivseks meetodiks. Andres 20:34, 14 Mar 2005 (UTC)

Võib ka niipidi. Kasutasin sõna, mida koolis selle kohta kasutati, kuna see tundus kõige lihtsam. Ma olen lugenud ka teadlaste töid, kus selle kohta katse-eksituse meetod öeldakse.--Tvali 20:43, 14 Mar 2005 (UTC)

See on minu meelest küll eksitav. Katse ja eksituse meetodiks nimetatakse mis tahes probleemi lahendamise meetodit, mis seisneb selles, et proovitakse umbropsu erinevaid lahendusi, kuni leitakse selline, mis töötab. Möönan, et hüpoteetilis-deduktiivset meetodit võib niiviisi tõlgendada, et see on katse ja eksituse meetodi erijuht. Aga teadlased üldjuhul küll umbropsu hüpoteese ei vali. Andres 21:39, 14 Mar 2005 (UTC)

4. Loodusteaduslikke teooriaid peetakse tänapäeval enamasti hüpoteetilisteks.

Jah, see piir jookseb erinevalt, aga siiski räägitakse näiteks "relatiivsusteooriast", mitte "relatiivsushüpoteesist".--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

Ma räägin sellest, et hüpoteese nimetatakse teooriateks, kuigi mööndakse, et tegemist on hüporeesidega. Andres 20:34, 14 Mar 2005 (UTC)

Jah. Aga küsimus ongi siis selles, et millal neid hüpoteesideks nimetatakse :) St. kui arvatakse, et on põhjust neid nii nimetada, siis nad vastavast vaatenurgast seda ju on.--Tvali 20:43, 14 Mar 2005 (UTC)

Mo mõnikord nimetatakse ka hüpoteesideks. Alguses. Eri teadlastel võivad selleks olla erinevad motiivid. Andres 21:39, 14 Mar 2005 (UTC)

Muide, Sul on selles suhtes õigus, et hüpotees kõige üldisemas mõttes on sama mis oletus. Selles artiklis on juttu teaduslikust hüpoteesist. Siiski ongi minu meelest mõttekas reserveerida see pealkiri teaduslikule hüpoteesile. Andres 14:22, 14 Mar 2005 (UTC)

Kuidas Sulle tundub, kumb on parem, kas see, kui viin selle definitsiooni sellisele üldistusastmele, et see vastaks ka kõigele Sinu poolt pakutule, või käsitlen erinevaid juhtusid, või mõlemat samas artiklis?--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

Ma ei saa aru, mida Sa minu poolt pakutu all mõistad.

Arvan, et peaks olema artikkel Oletus, kus räägitakse hüpoteesist kõige üldisemas mõttes. Selle artikli pealkiri ja teema siin peaks jääma samaks. Andres 20:34, 14 Mar 2005 (UTC)

Siin on jah nii, et praegu olen liigselt keskendunud sellele, mis tähenduses neid teooriate puhul kasutatakse, aga mitte paljudele muudele juhtudele.--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

Nüüd on selge pilt, mis närvidele käib. Ma võtan kirjutan need artiklid veel ühe korra korraga uuesti, siis saab edasi rääkida.--Tvali 15:55, 14 Mar 2005 (UTC)

---

Siin esitatakse üks arusaam hüpoteesist, nagu see oleks ainuke ja üldtunnustatud. Enamik filosoofe ei pea võimalikuks teooriate tõestamist. Andres 21:50, 12 Mar 2005 (UTC)

Seda ei esitata, nagu see oleks ainuke ...Sa võid neid juurde kirjutada :) See on lihtsalt kõige tavalisem. On olemas nõrgad ja tugevad tõestused.

Tugevate ja nõrkade tõestuste olemasolu ei ole üldtunnustatud, kuid ma möönan, et sõna "tõestus" kasutatakse ka nõrgemas tähenduses. Ometi on sõna tähendus filosoofias, matemaatikas ja loogikas erinev sellest nõrgemast tähendusest. Kui sõna kasutatakse nõrgas tähenduses, siis tuleb seda mainida. Arvan siiski, et segaduse ärahoidmiseks tuleb võimaluse korral sõna kasutamisest nõrgast tähendustes hoiduda.

Sa kirjutad nii palju, et mul pole võimalik neid artikleid samas tempos täiendada ega parandada. Mida abstraktsemal teemal kirjutada, seda rohkem tekib vaieldavusi ja seda rohkem võtab aktsepteeritava artikli kirjutamine aega. Sellepärast ongi meil puudu palju artikleid sellest, mida sa nimetad alusteks. Praegusel kujul on artikkel minu meelest eksitav, eriti selles, mis puudutab tõestamist. Andres 12:07, 13 Mar 2005 (UTC)

PS. mis juhtus sõnade "aksioom" ja "dogma" ajalooga? Mõtlesin, et viin vastavad täpsustused hommikul sisse, aga nüüd on seal üks nõrgem ja lühem variant ja mina eriti ei viitsi meenutada, mis sinna kirjutasin (ja ma mäletan päris selgelt, et alustasin seal paari asja defineerimist) -- seda pole isegi ajaloos.

Ma ei tea, mis juhtus. Kui ajaloos ei ole, siis arvatavasti oled kogemata salvestamata unustanud. Andres 12:07, 13 Mar 2005 (UTC)

Sattusin Leoni lehele ja temal on Mingi dünastiaga kunagi samasugune asi juhtunud. Mulle tundub, et aeg-ajalt kaob mingit infot vahelt ära siin serveriga suhtlemisel ...see muidugi ka loomulik, kui tegu on võrgulehtedega :)

Kas arvutiprogrammi kujul Vikipeedia muutmise programmi ei ole? Näen veateadete järgi, et siinne vikipeedia server suhtleb teisega -- kas sellega ise saaks suhelda, siis oleks see natuke kiirem?--Tvali 21:40, 13 Mar 2005 (UTC)

http://www.philosophy.ilstu.edu/horvath/Science%20Warshandout.html : Truth

LP: The truth value of particular scientific claims can be determined with certainty by testing hypotheses against observational evidence.

CRITIQUE: (1) there are no theory-neutral observations at any level. Distinction between theoretical terms and observational terms is false. (2) Underdetermination (Quine-Duhem Thesis) - theories entail observational consequences, but observations do not entail particular theories. It is impossible to either verify or falsify any hypothesis with certainty.

SP RESPONSE: There is no rational way to justify any one theory or set of theories as a more truthful representation of the actual world. Decisions about which theory to believe and which theories to reject must be made on non-rational grounds. e.g. Bloor's Naturalism, Latour/Woolgar's Idealism.

CONTEXTUALIST RESPONSE: Accept that empirical evidence can never pick out the one true (or false) hypothesis. We must rely on both empirical and non-empirical forms of evidence to determine which hypotheses are likely to be true.

http://evonet.sdsc.edu/evoscisociety/evolu_fact_theo.htm http://www.stephenjaygould.org/library/futuyma_theory.html

See, mille Sa siin ära tood, esitabki ju kriitika selle kohta, mida Sa artiklis kirjutad. Andres 12:07, 13 Mar 2005 (UTC)

Jah ...samas lisasin igale poole põhjendamise.

Ok, ma võtan kiirust maha ja kirjutan selle demokraatia teema lõpuni ja proovin need punased lingid kuidagi välja kannatada :)

Punastest linkidest ei saagi lahti. Mida rohkem kirjutada, seda rohkem neid juurde tuleb. Andres 12:49, 13 Mar 2005 (UTC)

No vähemalt nad ei häiri mind, kui ma olen nad enda tegevusraadiusest kaugele ära ajanud ...teised võivad neid oma jahimaadel hävitada, mulle tundub, et mina siin kolmest-neljast teemast, millega alustanud olen, niipea palju kaugemale ei jõua.

Kui pikk peab üks artikkel olema, et see juba siia lisada? Kui ma tahaks nt. ingliskeelse mudeli ära tõlkida, siis poleks mul mõtet alustadagi, kui ma ei taha väga pikka aega kulutada ...mõtlen, et siiski esialgu sobib igasse artiklisse ju mõni lihtne üldselgitus ka?

Määrav ei ole artikli pikkus. Tähtis on see, et seal poleks põhimõttelisi vigu. Et ta ei ole eksitav. Andres 12:49, 13 Mar 2005 (UTC)

Selge. Kas on mõni kast, mille saaksin artikli kohale panna, kui ma arvan, et seal on veel põhimõttelised vead võimalikud? Selline, et mina kirjutan ühe malli ja siis tuleb suur punane hoiatus, et keegi seda liiga tõe pähe ei võtaks? Ma paneks poolikutele asjadele hea meelega külge sellise -- sellisel juhul algaks vihasem arutelu siis, kui ma ise juba rahule hakkan jääma asjaga, muidu ma peaks kodus paberi peale tegema iga artiklit enne, kui üles panen. Kas võiks sellise äkki teha, kui ei ole?

Esialgu sellist kasti ei ole. Me võime selle ka välja mõelda. Võid ka ise teha. Põhimõtteliselt võid kasutada malli {{pooleli}}, kuid see jääb vist liiga nõrgaks. Arvan, et esialgu Sa võiksid kirjutada kursiivkirjas (kahe ülakoma vahel) artikli algusesse vabas vormis hoiatuse. Andres 14:07, 13 Mar 2005 (UTC)

Minu arutelu lehel on mõned mallid, mis minu arvates võiks olla. Ühtlasi tahaksin teada, kas on abilehekülgi mallide kohta? Kui ei ole, siis võtaksin selle enda peale, sest vähemalt tarkvaradokumentatsioonid ei ole mu nõrk külg :)

Mallide loend on leheküljel Vikipeedia:Mallid. Võid koostada mõne malli ning siis saab seda malli aruteluleheküljel arutada. Muid abilehekülgi minu teada ei ole. Andres 14:07, 13 Mar 2005 (UTC)

Kusjuures, tegelikult oleksid võinud panna ühe viite tõestuse ja tõenduse erinevusele, sest asi oli lihtsalt selles, et ma ei ole siinse keelekasutusega veel 100% kursis -- ise olen harjunud, et on tugevad ja nõrgad tõestused.

Tegelikult ei ole sõna "tõendus" päris juurdunud termin. Küsimus ei ole siinses keelekasutuses. Sõnastus tuleb igal konlteetsel juhul läbi mõelda. Andres 14:07, 13 Mar 2005 (UTC)

---

Minu meelest ei ole ka hüpotees ja oletus päris üks ja seesama. Andres 12:49, 13 Mar 2005 (UTC)

Oletus on laiema tähendusega, kui hüpotees, aga iga hüpotees on oletus. Oletus on lihtsalt mõneti mitmetähenduslik sõna, aga hüpoteesi tõlkevaste (minuarvates on tekstid, mis ei sisalda võõrsõnu, üldiselt loetavamad isegi neile, kellel võõrsõnadega põhimõtteliselt probleemi ei ole).

Jah. Aga kui kirjutada "hüpotees ehk oletus", siis võib jääda mulje, et tegemist on täielike sünonüümidega. "Oletus" "hüpoteesi" asemel ei saa öelda juhul, kui on oluline, et tegemist on just nimelt hüpoteesidega. Andres 14:07, 13 Mar 2005 (UTC)

Parandan ära

Kas uurimustöös peab hüpotees olema kinnitatud?

Kui tegemist on uurimusega ning seal väidetakse, et mingi näitaja sõltub näiteks inimeste vanusest, soost või staažist siis kas see peab olema sisuliselt ka tõestatud, et siis kas küsitluses ehk tuleks vaadelda igat sihtgruppi eraldi ja otsida siis seoseid? Kui uurimustöös on esitatud hüpotees siis see antud situatsioonis peab ju olema tõestatud?

Ma pole kindel, kas ma küsimusest õigesti aru saan.

Esiteks, ranges (teadusfilosoofilises) mõttes ei saa statistilisi meetodeid kasutavate empiiriliste uurimuste abil universaalse (uuritavast materjalist kaugemale ulatuva) kehtivuspretensiooniga hüpoteese tõestada, vaid üksnes kinnitada.

Teiseks, enne uurimuse läbiviimist ei pea hüpotees olema kinnitatud, kuigi võimaluse korral on soovitatav selgitada, kuidas selle hüpoteesini on jõutud. See eeldab kas mingeid teoreetilisi kaalutlusi või vähemalt mingeid empiirilisi tähelepanekuid.

Kolmandaks, kui hüpotees puudutab statistilisi seoseid kui niisuguseid, siis ei ole nende seoste seletamine iseenesest kohustuslik, kuigi on soovitav esitada hüpoteese, mis võiksid neid seletada. Küll aga tuleneb statistiline hüpotees sageli algusest peale mingist sügavamast teoreetilisest hüpoteesist. Kui statistiline hüpotees kinnitust leiab, siis leiab kaudselt kinnitust ka teoreetiline hüpotees, mis on ühtlasi seletuseks saadud empiirilistele andmetele. Andres 19. veebruar 2006, kell 13.54 (UTC)

Ah jaa. Statistikas on sõna "hüpotees" kasutusel spetsiifilises tähenduses, mida artiklis pole selgitatud. Andres 19. veebruar 2006, kell 14.18 (UTC)

Hüpotees ei ole ju päris sama mis oletus! --Vikker 12. mai 2009, kell 13:41 (UTC)

Seda sõna kasutatakse mitut moodi. Kõige üldisemas tähenduses tähendab see oletust. Andres 12. mai 2009, kell 20:06 (UTC)

Kas on ikka õige, et Empiirilised teadused on Hüpoteesi all? --Ilmik 22. veebruar 2010, kell 21:56 (UTC)

Mõeldud on hüpoteesi empiirilistes teadustes. Kui pealkiri pole arusaadav, võib seda muuta. Andres 23. veebruar 2010, kell 20:25 (UTC)