Arutelu:Hüdraulika

Alajaotus "Vedelike peamised füüsikalised omadused" sobiks artiklisse Vedelik, mitte siia. Andres 6. detsember 2006, kell 20:36 (UTC)

Sinna sobiks see ka, kuid ma ei näepõhjust, miks see siit ära võtta. Inimene kes projekteerib mingit hüdrosüsteemi ei leia seda infot niimoodi üles.--Animagi 6. detsember 2006, kell 20:43 (UTC)

Selle põhjendusega peaks hüdraulika kogu sisu panema artiklisse Hüdraulika. Ja isegi sel juhul ei pruugi ta ju seda üles leida, kui ta otsib seda näiteks pealkirja Vedelik alt. Meil on ju lingid. Kui ta alustab mis tahes terminist, leiab ta linkide kaudu kõik vajaliku üles. Andres 7. detsember 2006, kell 07:01 (UTC)

Vedelikke saab kokku suruda? Pole nagu varem kuulnud. Ei tea, kas seda üldse hüdraulikas arvestatakse? Virx 6. detsember 2006, kell 21:39 (UTC)

Üldiselt ei arvestata, kuna vedelike kokkusurutavus on väike. Atmosfäärirõhk on 0,1 MPa, kui nüüd panna näiteks vesi rõhu alla 0,2 Mpa siis väheneb vee ruumala 0,005%. Siiski arvestatakse vedeliku kokkusurutavust hüdraulilise löögi arvutustes, kuna Hüdrolöögi puhul võib rõhk kasvada väga suureks kümnete ja sadade Megapaskaliteni.--Animagi 7. detsember 2006, kell 04:06 (UTC)

Andresele ja kõigile teistele kes tahaksid vedelike füüsikalised omadused viia artiklisse vedelik. Siin artiklis on käsitletud vedelike füüsikalisi omadusi lähtuvalt Hüdraulika vajadustest ning käsitlus on seega mõnes mõttes ühekülgne. On ju füüsikaline omadus näiteks ka vedeliku värvus, mis aga hüdraulikas ei oma mitte mingit tähtsust. Äärmisel juhul loetleksin selle alapealkirja all vedelike füüsikalised omadused ning samas alapealkirjas teeksin lingi artiklile Vedelike füüsikalised omadused. Saate aru, et kui inimene kes otsib siit konkreetset infot näiteks dünaamilise viskkoossuse kohta suunata artiklisse vedelik, kus on vedeliku käsitletud füüsika seisukohalt siis on tal otsitavat mõistet raske leida. Samuti poleks sellisel juhul tekst enam loogilises järjestuses, kuna artiklis vedelik räägitakse kindlasti ka hüdraulikasse mittepuutuvast.--Animagi 7. detsember 2006, kell 04:06 (UTC)

Esiteks, dünaamilisest viskoossusest tuleks kirjutada eeskätt artiklis Dünaamiline viskoossus, mis oleks hõlpsasti leitav. Teiseks, kui jutt on vedeliku hüdraulilistest omadustest, milleks siis öelda "vedeliku füüsikalised omadused"? Ka artiklis Vedelik saaks hüdraulilised omadused eraldi välja tuua. Andres 7. detsember 2006, kell 07:06 (UTC)

Siin artiklis on kirjeldatud vedelike omadusi hüdraulika seisukohast ning käsitlus on seetõttu ühekülgne. Mul on kolm ettepanekut.

• Dubleerida vedelike füüsikalised omadused nii, et vedelike füüsikalised omadused oleksid esitatud ka artiklis vedelik. Seal siis juba täiuslikumal kujul nii, et mainitud oleks ka näiteks värvust jms. hüdraulikasse mittepuutuvat. Samas jätta artiklisse hüdraulika alapealkiri vedelike füüsikalised omadused ning kirjeldada neid omadusi hüdraulika vajadustest lähtudes.

• Teha artikkel vedelike füüsikalised omadused. Nii artiklis hüdraulika, kui ka artiklis vedelik ainult nimetada füüsikalisi omadusi ning teha lingid vedelike füüsikalistele omadustele.

• Teha artikkel vedelike füüsikalised omadused, kuid sisu viia ka artiklisse vedelik. Artiklis hüdraulika jätta alapealkiri alles, nimetada vedelike füüsikalised omadused ilma sisusse süüvimata ning teha link artiklisse vedelike füüsikalised omadused.--Animagi 7. detsember 2006, kell 23:54 (UTC)

Pean neist kolmest ettepanekust kõige paremaks kolmandat. Andres 8. detsember 2006, kell 05:05 (UTC)

Kas teen ära?--Animagi 8. detsember 2006, kell 08:57 (UTC)

Minu poolest tee, aga artiklis "Hüdraulika" peaks see asi minema "Vaata ka" alla, mitte alapealkirjaks. Andres 8. detsember 2006, kell 09:02 (UTC)

Miks sa tahad panna selle vaata ka alla. Minu arvates oleks kõige parem kui jätaks siia alapealkirja alles ning nimetaks need füüsikalised omadused. Teeks ka lingi

 Pikemalt artiklis Vedelike füüsikalised omadused. Muidu ei saagi hüdraulika artiklisse midagi kirja kuna kõige kohta saaks ju teha eraldi artikli. Lõpuks tekib olukord, kus artikkel annab ainult definitsiooni ning kirjeldab veidi ajalugu, kuid vaata ka all on sada linki. Peaks vaatama asju kasutaja seisukohast. Arvan, et kasutajal on tunduvalt mugavam, kui siin on veidi asjast räägitud ning kes tahab pikemat käsitlust vajutab siis lingile.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:15 (UTC)

Arvan, et hüdraulikast kui teadusharust saab väga palju kirjutada. Kui kirjeldada hüdraulika ainet, meetodit ja ajalugu, siis tekib iseenesest palju linke. Sadat linki "vaata ka" alla pole tarvis, sest linke võib ju panna ka artiklitesse, millele siin viidatakse. Peale selle on ju siin link artiklile Hüdraulika mõisteid, kust saab edasi liikuda kõigi mõistete juurde. Andres 8. detsember 2006, kell 09:27 (UTC)

Ikkagi minu ettepanek oleks, et jätaks siia alles füüsikaliste omaduste, mis hüdraulikas tähtsust omavad loetelu ning teeks alapealkirja alt lingi. Muidugi Vaata ka alla võib panna veel ühe lingi, kuigi ma ei näe sellel mõtet. Leian, et kasutajal on nii kõige lihtsam otsitavat informatsiooni üles leida ning info esitlus on ka loogiline ja lihtne. Kui peaks juhtuma, et artikkel hüdraulika kaugemas tulevikus siiski ülemäära pikaks juhtub minema saab ju alati teha omakorda uusi artikleid.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:35 (UTC)

Kui Sa ainult loetled need omasdused, siis ma pole vastu. Ma olen vastu hüdraulika sisu esitamisele selles artiklis, ja seda sõltumata pikkusest. Andres 8. detsember 2006, kell 09:51 (UTC)

Üks väga asjalik koht, kust saaks palju otse hüdraulikaga seotud materjali: http://www.ene.ttu.ee/leonardo/hydro/hydro02.pdf Virx 8. detsember 2006, kell 10:06 (UTC)

Tean seda kohta, kuid sealt ei saa midagi võtta. See läheb Vikipeedia reeglitega vastuollu. Leonardo lehel on üldse palju asjalikku informatsiooni tugevusõpetusest, automaatikast jne.--Animagi 8. detsember 2006, kell 10:09 (UTC)

Arvan, et Virx ei mõelnudki mahakirjutamist. Andres 8. detsember 2006, kell 10:18 (UTC)