Arutelu:Graafiteooria

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

See on artikli toorik. Artikkel on erapooletu ja ülevaatlik. Lühemaks teha praegu ei oska. Ilmselt tuleb siin täiendada artiklit "graaf", kuhu võiks lisada graafi attribuute. Paraku ei önnestu mul sisestada korrektseid valemeid (minu iganenud arvuti ei sisalda vajalikke märke). Ei osanud sisestada ka "Königsbergi marssruudi" pilti, mis on inglise Wikis olemas. Juuku 20. juuli 2008, kell 15:17 (UTC)


Ei tea, kas maksab rõhutada, et tegu on diskreetse matemaatika haruga. Võib ju rääkida lihtsalt matemaatika harust. Andres 21. juuli 2008, kell 20:20 (UTC)


Graafi definitsioon pole ei matemaatiliselt korrektne ega üldarusaadav. Andres 21. juuli 2008, kell 20:22 (UTC)


Mis klassifikaatorist siin juttu on? Miks see oluline on? Andres 21. juuli 2008, kell 20:22 (UTC) ---

Tavaliselt rõhutatakse just diskreetsust. Graafe esitatakse just diskreetse matemaatika loengukonspektides. Wikis võib see olla muidugi teisiti. Definitsioon on nmuidugi lihtsustatud. See vajab ka korrektset valemit, mida ma oma koduarvuti-jäänukil sisestada ei saa. Ex vaata. Klassifikaatori täpsustuse esitan, kui koju jõuan. Oluline on see minu arvates sellepärast, et seal ei tunnustata graafiteooria kui niisuguse iseseisvust. - Lihtsalt huvitav fakt. Vabandan, et ma pole seni Wikipeedia artiklivormistuse reeglei veel selgeks teinud. Juuku /võõras punktis./
Pigem võiks esimeses lauses piirduda matemaatikaga ning diskreetset matemaatikat mainida hiljem. Matemaatika on selles seoses ju olulisem kui diskreetne matemaatika. Millises loengukonspektis esitatakse, see ei puutu siin asjasse, vaid puudutab ainult matemaatika õpetamise korraldust. Minu teada on diskreetne matemaatika rakendusmatemaatikute ja informaatikute õppeaine, mitte niivõrd teadusharu.
Ka klassifikaatorisse puutuv on suhteliselt kõrvaline asi. Klassifitseerida võidakse mitmeti, graafiteooria iseseisvus on ilmne. Klassifikatsioonisse puutuv võiks olla eraldi alajaotuses. Ka graasfiteooria õpetamise kohta võiks olla eraldi alajaotus.
Graafi definitsioon peaks muidugi olema artiklis Graaf. Ma pole isegi kindel, kas ta selles artiklis peaks olema. Andres 22. juuli 2008, kell 12:04 (UTC)



Kirjanduse loeteluga toimetatust ei saa praegu veel aru. Juuku.

Üritasin "Kirjanduse loetelu"-osast teksti viiteid seada. Nüüd on kirjandus siis lihtsalt kahte ossa jagatud.
Lõigust "Graafiteooriast Internetis" võiks välislinke välja võtta ja eraldi "Välislingid" alajaotusesse paigutada, nii et teksti sisu ei kannataks. iffcool 22. juuli 2008, kell 14:37 (UTC)
Tänan. Püüan orienteeruda, kuid praegu kipitab "Struktuur". Lähen sinna Juuku 22. juuli 2008, kell 23:30 (UTC)
"Struktuuri" tegemist häirisid äikesest tingitud voolukatkestused. Usu veel ilmaennustust! Siin võtsin "Diskreetse" matemaatika eest maha. Graafi definitsioon võiks tõepoolest olla vaid graafi artiklis. Sinna tuleb ka teisi graafiga seonduvat, koostan kava. Klassifikaatori kohta kleebin siia ühe varasema valmisteksti:

Paljude ja ka minu arvates on graafiteooria täiesti olemas. Samas on üks kõrgelt kvalifitseeritud seltskond analüüsinud Mathematical Reviews (MR) ja Zentralblatt MATH (Zbl) andmebaase ning selle alusel koostanud „2000 Mathematics Subject Classification” (MSC2000) kus sellist subjekti ei eksisteerigi. Selles, 97 subjekti sisaldavas loetelus leiame küll nii numbri- kui ka väljateooria, diferentsiaalgeomeetria, üldise topoloogia, arvutiteaduse, rühmateooria, … kui ka astronoomia, mängu- ja elektromagneetika teooria ning geofüüsika, kuid graafiteooriat mitte. Siiski, 05 all leiame Combinatorics olemasolu, mille sees nö teises ringis 05C esineb ka graafide atribuute nagu näiteks, 05C38 – paths and cycles, 05C40 – connectivity, 05C60 – isomorphism and reconstruction, 05C62 – structural graph presentation (nimi sobib mulle suurepäraselt, kuid pole aimu mida nad selle all mõtlevad), 05C85 – graph algorithms jt. Graafiteooriat kui niisugust ei esine ka teises ringis. Ka klikke ei leidu. 05C all käsitletud orbiidid on hoopis midagi muud kui graafidega seonduv. See, et MSC2000 loetelu just niisugune on, pole midagi imestada, sest ilmselt esineb MR’s ja Zbl’s graafidega seotut vähem kui näiteks potential theory (31), several complex variables (32), special functions (33) jt. Ilmselt pole graafiteooria tervikuna millegagi silma paistnud. Selles tohuvabohus ei jäägi muud üle kui oma spetsiifilist graafide käsitlust struktuuri-semiootiliseks nimetada.

Graafiteooria õpetamise asjus võiks natuke midagi öelda küll. Peab mõtlemama. Juuku 23. juuli 2008, kell 03:16 (UTC) Ka välislinkide asjus mõtlen järele Juuku 23. juuli 2008, kell 03:21 (UTC)

Minu meelest on see, kuidas üks referaatajakiri oma referaate rubritseerib, üsna kõrvaline. Mina ei paneks seda artiklisse üldse sisse. Muidugi võib olla ülevaade sellest, kuidas on graafiteooriat matemaatika harude seas positsioneeritud. Andres 23. juuli 2008, kell 14:01 (UTC)