Arutelu:Gneiss

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Siin ei ole õigekirjavigu, küll aga oli siin stiilivigu ja esitus pole selge. Püüdsin parandada, aga jäin sisulistel põhjustel jänni.

Kas orienteeritud tekstuur on sama mis suunatud tekstuur? Andres 1. detsember 2010, kell 22:17 (EET)[vasta]

Jah. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]

Mis on eelistatud orientatsioon? Miks piklikel teradel seda ei saa olla? Mis mõttes on tekstuur teradel? Mis mõttes vaheldumine? Praegu jääb teine lõik hämaraks. Andres 1. detsember 2010, kell 22:30 (EET)[vasta]

Ma pole nii kirjutanud. Varasemas versioonis oli kirjas nii: "Seda küll suurel määral seepärast, et nad ei ole piklikud ega saagi seetõttu orienteeritud tekstuuri omada." Ehk siis vastupidi. Just isomeetrilised terad ei saa omada suunatud tekstuuri ja piklikud saavad. Võib-olla tuleb pikemalt kirjutada. Üksik tera tekstuuri ei moodusta, aga oma orienteeritusega saab ta olla osake sellest. Vaheldumine on minu meelest pildilt väljaloetav. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]
Jah, ma rikkusin selle koha ära. Aga mis tähendab "isomeetriline kuju"? Arvan küll, et tuleb pikemalt kirjutada. Andres 2. detsember 2010, kell 00:08 (EET)[vasta]
Jah, see "terade suunatud tekstuur" on kahemõtteline. Jääb mulje, nagu üksikutel teradel oleks tekstuur. Andres 2. detsember 2010, kell 00:10 (EET)[vasta]

Ma muutsin sõnastust; vaata kas sai õige. Aga lause "Suunatud tekstuur on reeglina vähem kui pooltel gneisi koostises olevatest mineraaliteradest." jätab mulje, nagu tekstuur oleks igal teral eraldi. Kas peaks olema: "Suunatud tekstuuriga kihtidesse kuulub gneisis enamasti alla poole mineraaliteradest."? Andres 2. detsember 2010, kell 00:16 (EET)[vasta]

Minu meelest peaks olema mingi link, mis selgitaks, mis on mineraalitera. Andres 1. detsember 2010, kell 22:18 (EET)[vasta]

Kui on vajadus, siis miks mitte. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]

Artiklis Kivimi struktuur on link Mineraalitera. Andres 1. detsember 2010, kell 22:28 (EET)[vasta]

Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid see on kõige tavalisem ja lihtsam käsitlus.

See lause on arusaamatu (ma küll muutsin algust). Kas kirjeldatud on seda tekkeviisi, mida on kõige lihtsam kirjeldada? Andres 1. detsember 2010, kell 22:34 (EET)[vasta]
Kirjeldatud on klassikalist ja kõige tavalisemat. Võib-olla tõesti ka kõige lihtsamat. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]

Kui gneisi ja migmatiidi vahel ei ole selget piiri, siis ei saagi neid alati eristada. Andres 1. detsember 2010, kell 22:41 (EET)[vasta]

Ei saa tõesti. Maitse asi, kuidas nimetada. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]

Mõnikord on keeruline eristada gneissi ja migmatiiti, sest osaliselt üles sulanud gneiss ongi migmatiit. Samas pole ühemõtteliselt määratud, mil määral peab gneiss olema üles sulanud, et olla migmatiit. Seetõttu kasutatakse sellist kiviminime nagu migmatiseerunud gneiss.

See ei ole päris arusaadav. Kas gneiss moondub migmatiidiks? Kas võiks kirjutada nii: "Migmatiit on osaliselt üles sulanud gneiss, kuid gneisi ja migmatiidi vahel pole selgelt määratletud piiri. Piiripealse iseloomuga kivimit nimetatakse migmatiseerunud gneisiks."? Andres 2. detsember 2010, kell 00:05 (EET)[vasta]



Muutsin sõnastust lihtsamaks ja korrektsemaks. Kui midagi läks sisuliselt valeks, siis parandatagu. Keeletoimetamise märkust ei ole minu meelest enam tarvis, küll aga vist toimetamismärkust, sest esitus on kohati vähemalt võhiku silmis ebaselge. Andres 1. detsember 2010, kell 22:41 (EET)[vasta]

Mina ei topiks neid malle artiklitesse, mis sisaldavad vaid stiili- ehk tegelikult maitsevigu. Selliste artiklite suurimaks stiiliveaks ongi see neetud plärakas artikli päises, mille tõttu inimesed edasisest lugemisest loobuvad. Siim 1. detsember 2010, kell 23:11 (EET)[vasta]
Minul on küll jäänud mulje, et olgu artikli ees mis tahes mallid, lugejad ei tee neist välja ja loevad. Keeletoimetamismall on üldse kõige mahedam.
Minu parandused võivad osalt küll tuleneda maitsest, aga artiklis oli kohti, mida iga toimetaja parandaks, sest niisugust teksti avaldada ei saa.
See on muidugi vaieldav, kas keeletoimetamis- või toimetamismärkusel on mõtet, aga kui lugeja tekstist aru ei saa, siis ta ju ka loobub lugemisest:-) Andres 1. detsember 2010, kell 23:57 (EET)[vasta]

Andres 1. detsember 2010, kell 23:57 (EET)[vasta]

Igal pool on korratud sõna gneiss, lisaks on ka muid stiilivigu. Mõned laused on kohati veidi arusaamatud

--Karlakas 2. detsember 2010, kell 14:36 (EET)[vasta]

Minu meelest ei ole sellepärast märkust tarvis, aga sõnastust kohendada võimaluse korral võib. Muide, arusaamist võib raskendada ka liiga hea stiil. Andres 2. detsember 2010, kell 14:56 (EET)[vasta]

---

gneiss on ka korplööve. Ohpuu 22. oktoober 2011, kell 21:56 (EEST)[vasta]