Arutelu:Geta

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas eesti keeles on sõna "augustus"? Minu meelest tuleb kirjutada: Augustus. Andres 29. august 2006, kell 22:13 (UTC)

Antiigileksikonis pole sõna "augustus", küll aga naisvorm "augusta". Ma oletan, et ehk on sõna "augustus" siiski olemas. Taivo 30. august 2006, kell 14:43 (UTC)
Augusta on Rooma keisrinna sakraalne aunimetus. See tekitab kahtluse, et augustus on Rooma keisri sakraalne aunimetus. Taivo 30. august 2006, kell 17:40 (UTC)

Samuti: Caesar või Cæsar. Ja Caesar viitab praegu Julius Caesarile, see link tuleb korda teha. Andres 29. august 2006, kell 22:15 (UTC)

Keisriks ei saa tõlkida, sest iga caesar polnud keiser. Lähemalt kirjutab sellest en:Caesar (title). Küllap caesar peaks sellest tiitlist rääkima. Taivo 30. august 2006, kell 14:43 (UTC)
Ma mäletan, et nõuka aja raamatutes on kasutatud sellist sõna nagu "tseesar." Ehk kõlbab ikka veel. --193.40.5.245 30. august 2006, kell 15:04 (UTC)
Jah, muidugi. Ehkki Antiigileksikonis pole kumbagi. Taivo 30. august 2006, kell 15:57 (UTC)
Soovitaksin pealkirja Caesar (lisanimi). Ja kirjutada tuleb suure tähega ning kursiivis. Artikkel Caesar räägib Julius Caesarist. Andres 30. august 2006, kell 16:08 (UTC)
Miks Caesar (lisanimi), aga mitte tseesar? Taivo 30. august 2006, kell 16:19 (UTC)
Kuidas saab kontrollida, mida "tseesar" tähendab? Ja mida tähendab "Antiigileksikoni" järgi "augusta"? Ja kus esineb sõna "augustus"? Andres 30. august 2006, kell 16:27 (UTC)

Leidsin praegu sellise allika:

„"TETRARHIA" (NELJA KEISRI VALITSUS)

/--/
Diocletianus ja Maximianus (alates a. 286) kandsid augustuse-tiitlit. Mõlemad keisrid määrasid 293. a endale kaasvalitsejad, keda nimetati tseesariteks. Impeeriumi idaosa jaoks, mida Diocletianus ise valitses, valis ta kaasvalitsejaks Gaius Valerius Maximianuse, lääneosas tegi Maximianus tseesariks Gaius Flavius Valerius Constantius Chloruse. Igaüks valitsejatest omas täielikku keisrivõimu, kuigi auastmelt loeti tseesareid madalamaks augustustest. Diocletianust ja Maximianust loeti võrdseks, ent Diocletianuse autoriteet jäi kõigi teiste keisrite omast suuremaks ja tal oli kõigis asjus suur mõju. Lasti paista, nagu oleksid keisrid ühine perekond. Augustusi loeti vendadeks, tseesareid nende poegadeks. /--/“

N. A. Maškin. "Vana-Rooma ajalugu." (Eesti Riiklik Kirjastus: Tallinn 1962) Lk. 420.

--193.40.5.245 30. august 2006, kell 17:38 (UTC)

Hästi, siis on vähemalt pretsedent olemas. Andres 30. august 2006, kell 17:44 (UTC)
Arvo Mägi oma Euroopa rahvaste ajaraamatus nimetab augustusi ülemkeisriteks ja caesareid alamkeisriteks.

Loen ja loen... Mis oli Geta venna nimi?... heakene küll ridade vahelt loeb (ehk) välja aga toimetamismärke lisaksin küll - Ahsoous 24. oktoober 2008, kell 15:47 (UTC)

Panin venna nime sisse, aga esitus võiks sellegipoolest selgem olla. Andres 25. oktoober 2008, kell 03:05 (UTC)