Arutelu:Francesco Petrarca

Kirjandusteadlase Ülar Ploomi järgi on Petrarca „ühe ajastu algus“. (Petrarca. Secretum. Tlk Ü.Ploom. Tallinn 1995.) Petrarcat on traditsionaalselt kutsutud nii humanismi isaks kui ka „renessanssi isaks“. (Näiteks: Rudolf Pfeiffer, History of Classical Scholarship 1300–1850, Oxford University Press, 1976, lk. 1; Gilbert Highet, The Classical Tradition, Oxford University Press, 1949, lk. 81–88.) Ta taasavastas Cicero teostest retoorika klassikalised juured ja haarde, sellega seotud haridusele kohased eesmärgid ning retoorika ja filosoofia osa tõeliselt voorusliku mehe (vir virtutis) kasvatamise juures. J.Heroldi avaldas 1554. aastal Petrarca kogutud teosed sihiga näidata, et ta on uue ajastu filosoof. Vir virtutis peab oskama oma tarkust kasutada ja suhestama oma filosoofia eluga ning ühendades selle kõneosavusega õhutama toime panema vooruslikke tegusid. (Filosoofia ühendust eluga taotles 20. sajandil taas ka José Ortega y Gasset´e eluline ratsionalism (razón vital).) Sellise teooria ja praktika vahekorra võtsid 15. sajandi alguspoolel omaks kõik Firenze humanistid. Varasem augustiinlik (Augustinuse „Jumala linn“) Pauluse Korintose kirjale (1 Kr 1 : 24) tuginev käsitlus inimloomusest välistas inimpoolsete pingutuste läbi täiuslikkuse saavutamise. Humanistlik optimism tugines hoopis Mäejutluse sõnadele "Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik". (Matteuse 5.48)

Vaadake ise, mis siit Teile kõlbab. 91.129.105.58 20. detsember 2020, kell 16:29 (EET)