Arutelu:Fotosüntees
Suurem osa Maa süsinikust asub aga süsihappegaasi kujul atmosfääris.
Võtsin selle lause välja, sest see ei vasta tõele. Siim 19. detsember 2006, kell 15:22 (UTC)
- "Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks"
- See lause on segadusseajav ning iseenesest ka vale. Fotosünteesi võiks paremini kirjeldada kui "valgusenergia muutmine keemiliseks energiaks", millised ained milleks muutuvad ei ole niiväga oluline, kuna piir orgaanilise ja anorgaanilise aine vahel on niigi tinglik - olulisem on see, et taim salvestab päikeseenergia enda poolt toodetavatesse suhkrutesse.
- Ning - taimed pole ainsad fotosünteesijad. Fotosünteesivad paljud vetikad ning biomassilt suurimad fotosünteesijad on hoopistükkis tsüanobakterid.
- Artikkel pole just eriti entsüklopeediline, pigem tundub, et see on kuskilt põhikooli õpikust maha kirjutatud. Toimetan ning täiendan seda jõudumööda. Yersinia 18. veebruar 2008, kell 10:34 (UTC)
eemaldasin lõigu:
Loomad, seened ja enamik baktereid ei suuda omastada atmosfäärset süsihappegaasi, et kasutada selle süsinikku oma keha ülesehitamiseks. Õnneks on taimedel vajalikud mehhanismid olemas ja, tõepoolest, kogu elus aine tekib õhust võetud süsihappegaasist pärast seda, kui taimed on seda fotosünteesi käigus muundanud. --Dj Capricorn 18. veebruar 2008, kell 13:45 (UTC)
- Küsimus ja vastus sellele on ju iseenesest oluline ja huvitav. Kust siis ikkagi tuleb suurem osa elusorganismide massist. Võtame näiteks autotroofid, puud. Sellele küsimusele püüdis katse abil vastust leida juba Jan Baptist van Helmont (1580-1644) oma pajukaalumise katsega. Päris õige seletuseni ta ei jõudnud. Aga ta tegi vähemasti kindlaks, et puu mass ei tule oma põhiosas pinnasest. Hiljem selgus, et see mass tuleb oma põhiosas just õhust võetud süsihappegaasist. --nimelik 12. juuli 2019, kell 20:45