Arutelu:Flopiseade

Ivaat'i retsensioon

• Vastavus teemale: Vastab väga hästi teemale, on jäädud flopiseadmete kirjeldamise juurde, mitte näiteks üritatud ühe hooga kirjeldada ka ära flopid, CD-d jmt.
• Sisukus: Artikkel tundub olevat täpselt paraja sisukusega. Kirjeldatud on nii flopiseadete ajalugu kui täpsemaid tehnilisi lahendusi. Informatsiooni hulk on artklis piisav ja esimese hooga ei tule küll pähe, et mingi oluline teema oleks kajastamata jäänud (võibolla ehk erinevad võimalused flopiseadme ühendamiseks arvuti emaplaadi ja toitega ainult?).

Aga lähtudes tarkusest "üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna", siis võibolla "Tööpõhimõte" sektsioonis võiks olla juurde lisatud mingi joonis või pilt, mis aitaks võhikust lugejal aru saada, kuidas flopiseadme pea flopi pealt andmed kätte saab? Samas see on täiesti isiklik arvamus.

• Allikatele viitamine: Allikate nimekirja vormistamine tundub olevat tehtud korrektselt.

Siiski paar märkust:

1) Võibolla võiks mõnes kohas kasutada ka eestikeelseid allikaid? "Flopiseade" Google'sse sisse trükkides leiab päris mitu asjalikku artiklit, võibolla võiks mõned ingliskeelsetele allikatele viited vastavalt ümber teha.

2) Miks on igale allikale viidatud ainult täpselt üks kord? Viide võiks olla ikka iga infokillu või väite juures, kasutades "ref name = "XXX"" grupeerimist jne.

• Vikivormistus: Vormistus tundub üldjoontes korras. Pildid on paigutatud ilusti ja ei sega teksti lugemist.

Paar märkust siiski (võibolla pigem isikliku maitse asi jälle):

1) Võiks olla rohkem siseviiteid teistele Vikipeedia artiklitele. Neid on peamiselt ainult sissejuhatuses ning esimeses peatükis, hiljem kaovad täiesti ära.

2) Teksti peatükkidesse jaotamist võiks minu arvates natuke ümber teha. Esimese taseme pealkirjadele lisaks võiks ehk olla rohkem alapeatükke, mis aitaks sisukorrast paremini otsida mingit informatsiooni. Samuti teeks see tulevikus artiklit täiendavate inimeste tööd lihtsamaks, sest näeks paremini ära, kuhu mingi info võiks lisada.

3) Puudu on viited samale artiklile muukeelsetes wikides (peaksid ilmuma paremale pööle, vist "Tööriistad" lingi alla, kui ma ei eksi). Siin on kirjeldatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Adeliine/Sissejuhatus_informaatikasse#14._novembril_.281_tund.29

• Keeleline kvaliteet: Natuke esineb sõnade kokku- ja lahkukirjutamise vigu ning samuti komavigu, kuid need nii väga ei häiri.

On ka hooletusest tingitud kirjavigu, näiteks esimeses peatükis lauses "Nii lugemis- kui kirjutamistoimingud nõuavad, et lugemis-kirjutamis pea oleks füüsiliselt loetava sektori vastas. .[1]" on üks punkt liiga palju. Või näiteks on ühes kohas kirjutatud kaks sõna kokku - "tulippärast". Selliseid vigu on aga lihtne elimineerida.

Isiklikult mind natuke häirib see, et kuna tekst on tõlgitud inglise keelest, siis üsna palju esineb kohmakaid lausekonstruktsioone, mis oleks omased inglise keelele, kuid mitte eesti keelele.

Ühe näitena võiks tuua lause "System/370 oli IBM’i esimene arvutisüsteemide pere, mis ulatuslikult kasutas mikrokoodiks[2] ebapüsivat lugemis/kirjutamis pooljuht-mälu, niiet enamus mudelite puhul pidi alati[3] sisselülitamisel mikrokoodi laadima (System/370 eelkäija, System/360 kasutas mikrokoodiks üldiselt püsivat lugemismälu)." <--- selle lause annaks vabalt katki teha kolmeks erinevaks lauseks.

Jne. Soovitaks teksti üle lugeda ja vaadata, kas mõnda lauset annaks ümber sõnastada nii, et see kõlaks eesti keeles soravamalt ja loogilisemalt.

Segadus on ka kasutatavate terminitega - diskett vs disk vs flopi, seade vs draiv, jne. Tundub, et võiks olla mingit ühtsust selles osas rohkem.

• Arusaadavus: Nagu varem mainitud, siis võibolla see on isiklik maitse, aga tundub, et võiks olla tekst paremini alapeatükkidesse jaotatud, oleks kergem jälgida. Samuti kohati on laused liiga lohmakaks venitatud, võibolla saaks neid mõnes kohas ümber sõnastada või mitmeks lauseks lahku lüüa, mis aitaks teksti jälgimist.

• Kokkuvõte: Üldmulje on positiivne, artikkel sisaldab hästi valitud informatsiooni ja on loogiliselt üles ehitatud. Peamisteks probleemideks on ehk liigne infotihedus (ehk et võibolla võiks mõelda teksti alapeatükkideks jaotamisele) ning kohati kohmakas lauseehitus, mis ilmselt on tingitud sellest, et teksti on otse inglise keelest tõlgitud.

Mõlemat nendest nõrkadest külgedest on aga lihtne parandada, seega on minu arvamus, et kuigi hetkel on artikkel veel natuke toores, annaks sellest pärast väikest nokitsemist tekitada väga ülevaatliku ja hea artikli.

Retsensioon 2.

• Vastavus teemale: Artikkel on teemaga täiesti vastavuses ning lugedes ei tekkinud kordagi tunnet, nagu oleks lõik ebavajalik antud artiklis.
• Sisukus: Kui alguses sisukorda vaadates tundus, et antud artikkel on pigem pealiskaudne, siis tegelt lugema asudes on aru saada, et tegelt on iga punkt väga põhjalikult ära seletatud ning erinevat, huvitavat infot täis. Kõik põhiline info vastava teema kohta on olemas.
• Allikatele viitamine: Allikaid on palju ning viidatud on korralikult, mis teeb sellest põhjaliku artikli, millel on ka palju lisamaterjali, juhul kui seda tarvis läheb.
• Vormistus: Vormistus on loogiline ning pilte on artiklis piisavalt illustreerimiseks.
• Keeleline kvaliteet: Jutt on arusaadav ning mingeid suuri vigu küll silma ei jäänud.
• Kokkuvõte: Tegemist on minu arvates väga hea artikliga, mis omab vajalikku infot teema kohta.

-- Kasutaja: Alark

---

Kõige häirivamad keelevead:

• Enamik tänapäeva arvuteid ("enamus" on nii ainuses kui mitmuses vale), jälgi seda edaspidi ka
• lugemis-kirjutamispea
• paljudes lausetes komad puudu
• -ne lõpuga omadussõnad kirjutatakse eelneva sõnaga kokku (arvu puhul sidekriipsuga), nt kaheksatolline, 5¼-tollise
• liiga palju on näpuvigu

Siselinke võiks olla rohkem. Keeletoimetamist nõuab kindlasti, aga muidu tubli. Adeliine 17. detsember 2011, kell 15:58 (EET)