Arutelu:Felix Raeksoo

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas artiklid tulevad ainult surmasaanud politseinikest või kõikidest politseikooli lõpetanutest? Panen praegu kustutamismärke, sest info hukkasaamisasjaolude kohta puudub. Selle alusel saaks otsustada, kas artikkel peaks jääma või mitte. --Metsavend 15. august 2008, kell 13:02 (UTC)

Eksisteerivad juba kaks linki nimekujule Felix-Jaan Raeksoo.
Lingi olemasolu ei tähenda, et tingimata artikkel tuleks teha. Kummagi lingi juures ei ole surmasaamise asjaolusid. --Metsavend 15. august 2008, kell 13:08 (UTC)
Pussitati Vana-Kalamaja ja Kopli tänava nurgal restorani "Grand" ees madrus Artemi Jõgi (aurikult Salme, pärit Hiiumaalt, 20 aastat vana) poolt. Temast on kirjutatud 1937. aasta Politseilehes ja Eesti päevalehtedes (viimased on ka deas nähtavad).

Metsavend, milline on Sinu kriteerium? Andres 15. august 2008, kell 13:41 (UTC)

Ma arvan, et seda sündmust peaks olema laialdaselt kajastatud ajakirjanduses, et ohver vääriks artiklit (nt Veronika Dari, mis on minu meelest ka piiripealne juhtum). On selge, et kui tapetakse politseinik, siis ajakirjanduses sellest kirjuatatakse. Antud juhul on siiski tegu juhusliku pussitamisega, mis ilmselt suuremat vastukaja ei leidnud. See on vaid oletus, sest ma pole tollaseid ajalehti lugenud. Arvan, et kuriteo ohvrist ei tohiks teha artiklit vaid sellepärast, et ta oli riigivõimu esindaja või mõnes muus "tähtsas" ametis. Mille poolest Margus Luugi ohvrid vähem olulised on? Nende nimed saaks ka kuskilt välja uurida, kasvõi kohtutoimikutest. --Metsavend 15. august 2008, kell 13:56 (UTC)
Ma saan aru, mida Sa silmas pead ja ma ise arvan põhimõtteliselt samamoodi, kuigi mina ei asetaks latti nii kõrgele kui Sina.
Mul ei ole selles konkreetses asjas kindlat seisukohta, aga vastuargumendiks võiks olla see, et riik peab vajalikuks esile tõsta iga ametikohustuste täitmisel hukkunud politseinikku. Andres 15. august 2008, kell 15:22 (UTC)
Minul ei ole ka selget seisukohta, kus täpselt piir olulise ja mitteolulise vahel peaks jooksma, aga loodetavasti saate te aru, et sellised diskussioonid on üldse võimalikud ainult sellises konnatiigis nagu eestikeelne Vikipeedia. Ei oleks ilmaski võimalik, et näiteks saksa või vene Vikipeedia hakkaksid kajastama nende keeleruumis hukkunud korrakaitsjaid või tegutsenud mõrtsukaid - kui need viimased just kuritegevuse ajalukku läinud sari- ja massimõrvarid ei ole -, ingliskeelsest Vikipeediast rääkimata. Aga eesti keele ja rahvuse eriline seisund, mis seisneb peamiselt tema väiksuses ja kannatustes, nõuab muidugi igasuguseid erandeid. -- Toomas 15. august 2008, kell 16:49 (UTC)
Kõigi USA-s surmamõistetute kohta tehakse igatahes inglise vikis artiklid. Meil oleks vast ekvivalendiks eluks ajaks vangi mõistetud. Eile selline otsus tehti, ja artikkel kohe ilmus. Andres 15. august 2008, kell 17:12 (UTC)
Minu meelest ei tee nad seda niivõrd nende olulisuse pärast, vaid eelkõige USA-s juba aastaid surmanuhtluse üle toimuva ühiskondliku debati tõttu, aga see on minu isiklik seisukoht, mida ei ole ilmselt kuigi lihtne tõestada ja mis võib täiesti ekslik olla. Kui Sa loed Arutelu:Margus Luuk, siis Sa ju näed, et ka selle artikli eesmärk oli osutada teatud isikuartiklite mõttetusele, mitte rõhutada Margus Luugi tähtsust. -- Toomas 15. august 2008, kell 17:21 (UTC)
noid eluaegseid on Eestis päris mitu tükki. Küsimus taandub ikka viidetele. Kohtuotsus. Legaalne informatsioon...--Hendrix 15. august 2008, kell 17:23 (UTC)
näiteks Romeo Kalda [1]--Hendrix 15. august 2008, kell 17:41 (UTC)
Rene Vainik [2]
Leo Pulst [3]--Hendrix 15. august 2008, kell 17:56 (UTC)
Jah, küllap Toomasel on õigus. Mina isiklikult arvan, et kui peetakse vajalikuks mõne isiku kohta tehtud kohtuotsusest uudistes rääkida, siis võib selle isiku kohta ka artikkel olla (kuigi see pole kohustuslik). Minu meelest asi pole isiku olulisuses, vaid tuntuses. Kui mõni isik on uudiste teemaks, siis on ta tuntud. Võib vaielda selle üle, kas ta on piisavalt tuntud. Kui uudist poleks olnud, poleks Metsavend saanud ka artiklit teha. Andres 15. august 2008, kell 17:57 (UTC)
Teistes vikides on mõnes asjas, mille üle meie vaidleme, juba tasakaalupunkt paika loksunud. Vaidlused konkreetsete artiklite üle jätkuvad aga pidevalt. Andres 15. august 2008, kell 17:57 (UTC)
Mina isiklikult ei kustutaks eluks ajaks vangi mõistetute kohta tehtud artikleid. Ja Romeo Kalda on minu meelest väga tuntud, tuntum kui politseinik, kelle ta tappis. Andres 15. august 2008, kell 17:59 (UTC)

praeguse artikli puudus on see, et ei ole viiteid. Kust pärineb toodud teave?--Hendrix 15. august 2008, kell 16:57 (UTC)

Vaadake http://dea.nlib.ee 28. augusti 1937 ajalehtedest. Otselingid kahjuks ei tööta.