Arutelu:Erikool

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
Välja. Andres 23. detsember 2009, kell 20:25 (UTC)
Jah, nüüd on ta nimi Vidruka kool [1]. Aga ajaloolise järjepidevuse aspektis võiks siiski see olla nimekirjas olla - Palivere Eriinternaatkool. Nime muutmine ju sisu ei muuda. Saab ju teha ümbersuunamised.--Rünno 22. jaanuar 2010, kell 18:33 (UTC)
Õigem nimi oleks muidugi Palivere Erirežiimiline Internaatkool--Rünno 22. jaanuar 2010, kell 18:36 (UTC)
Kui nüüd tutvuda Vidruka Kooli ajaloo veebisaidiga Interneti-aadressil http://www.vidruka.edu.ee/koolist.html ja elektroonilises Riigi Teatajas oleva põhimäärusega, mis asub Interneti-aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12902675, siis oleks ikka korrektne, et kui tuuakse ära erikoolid ehk hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolid 2007. aastal, siis on kirjas õppeasutused 2007. aasta nimega ja ei märgita 1964. aastani kehtinud nime. Palivere Erirežiimiline Internaatkool nimetati 1964. aastal ümber Palivere Eriinternaatkooliks. Uwe Riisenberg 24. jaanuaril 2010. aastal kell 17.11 (UTC järgi)
Jah, olin liiga rutakas seda Palivere Erirežiimiline Internaatkooli sinna märkima. See nimekuju peaks olema Vidruka kooli artiklis, mitte siin. Võtan ära.--Rünno 25. jaanuar 2010, kell 16:30 (UTC)
  1. mitmekeelsest kodust pärinemine - kakskeelsus
Kuidas seda mõista? Andres 6. jaanuar 2010, kell 12:29 (UTC)

Kakskeelsust peetakse ka erivajaduseks. Ehkki mina seda siia ei kirjuatnud. On olemas ka kolmkeelsus, kui asja hullemaks teha. Kakskeelsete laste arendamisel tuleb olla väga tähelepanelik. Kuna lapsed räägivad mitut keelt ei saa nad neid mõlemat rääkida ju sama hästi kui teised ühte keelt. See tähendab alguses natuke aeglasemat arengut ja oht on õpiraskuste tekkeks suurem. Hiljem nad jõuavad muidugi järgi. Kuid võib ka juhtuda, et inimene jääbki mõlemat keelt aktsendiga rääkima ning soravalt ei räägi ühtegi keelt. Ma soovitaks panna selle mitmekeelsest kodust pärinemise artiklisse tagasi. Kakskeelsuse teemal soovitaks lugeda eelkõige Hiie Asserit ja Merit Hallapit.

Ma olen pigem kuulnud, et seda nimetatakse poolkeelsuseks. Asotsiaalsest perest pärit lapsel on märksa suuremad erivajadused kui kakskeelsest kodust pärinevatel ja asotsiaalseid vanemaid selles nimestikus ka pole. Soovitan seda mitte tagasi panna. Taivo 3. veebruar 2010, kell 15:28 (UTC)

Poolkeelseteks nimetatakse neid, kes on kakskeelsed ja ei oska korralikult kummatki keelt. See tähendab, ei oska korralikult oma kumbagi emakeelt. Tegemist samuti erivajadusega. Vaidlen Taivole vastu. Artikli nimi on erikool. Me räägime seega HARIDUSLIKEST erivajadustest. Asotsiaalide lastel on kahtlemata samuti probleemid, kuid seda nimetatakse hoopiski "sotsiaalseks riskirühmaks". Kui maakeeli väljendada, siis risk on, aga keegi ei ütle, et see laps loll on. Hariduslikest erivajadustest rääkides, mis ju erikooli kontingent on, siis sellest saab juttu olla siis, kui laps vajab lasteaias/ koolis hariduslikus mõttes erikohtlemist. Kakskeelne ju vajab - teda tuleb mõlemas keeles õpetada. Nende õpetamiseks on eriklassid või isegi erikoolid. Kakskeelsusega seostib näiteks keelekümblus. Tartu Annelinna Gümnaasium on üks tuntumaid http://www.annelinn.edu.ee/et/kymblus Igal juhul ma arvan, et viide kakskeelsusele, bilingvismile ka trilingvismile või multilingvismile peaks jääma.

Keelekümblus ei ole mõeldud kakskeelsetele.
Kaks kakskeelsete erivajaduste rahuldamiseks on mõeldud näiteks Stockholmi eesti algkool?
Kumb on primaarne, kas hariduslik erivajadus või valmisolek seda rahuldada? Mis üldse on erivajadus, kas lapse omadus, mis nõuab eripärast lähenemist, või see lähenemine, mida ta vajab? Kas erivajadus on näiteks Eestis eesti keele mittevaldamine? Ja mida sel juhul vajatakse, emakeelset kooli, keelekümblust või midagi muud? Andres 3. veebruar 2010, kell 18:16 (UTC)

Professor Kõrgessaare raamatus "Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" on lk.14 toodud: "Hariduslikke erivajadusi, välja arvatud andekust, põhjustavad neli omavahel seotud tegurite rühma: 1. ... 4. õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga"

Viimase alla lähevad nii kakskeelsed kui need, lapsed, kes õpivad koolis oma emakeelest erinevas keeles. Võiks olla piisavalt autoriteetne autor.

Sattus veel üks raamat kätte Logopeedia alused lk. 42 "Kakskeelses perekonnas üleskasvanud laste teaduslikud uuringud on näidanud madalamat ja pärsitud keelelist väljendusvõimet. Peetakse soovitavaks võõrkeelte süstemaatilist õpetamist alata alles 2 või 3 klassis."

Nii, et erivajadusega on tegemist kindlasti.

Jah, on tõendatud, et tegu on hariduslikke erivajadusi põhjustada võiva (kuid mitte tingimata põhjustava) teguriga. Mitte erivajadusega. Andres 4. veebruar 2010, kell 23:41 (UTC)
Teises lõigus on sisuliselt juttu sellest, millest sugenevad erivajadused (mitte eritingimused). Teine ja kolmas lõik kuuluvad sisu poolest artiklisse Hariduslik erivajadus, mitte siia. Andres 4. veebruar 2010, kell 23:45 (UTC)
Jumal küll! Kakskeelsust põhjustav tegur on see, et vanemad (ja keskkond) räägivad kodus jm. mõlemas keeles.
Selle tulemusena kujuneb välja kakskeelsus. Kakskeelsus võib põhjustada teisi erivajadusi, kuid ta on ka ise erivajadus. analoogselt võib ju öelda ka, et kuulmislangus pole erivajadus, vaid ainult alakõnet põhjustada võiv tegur.
Haridusliku erivajaduse põhimoment on see, et koolis/ lasteaias tuleb õppetöö korraldamisel midagi teha teistmoodi kui keskmise õpilasega.
Viitan netist: Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemuseks on kogelemine või teised kõnehäired. Koolis hakkab ilmnema düsgraafia – võimetus kirjutada õigesti või võimetus kirjutada tähti õiges järjekorras. Moskva teadlane V. Ivanov, kes on teinud uurimust kõnepatoloogia ja keelelise arengu alal, kinnitas, et lasteaiakakskeelsus võib olla kogelemist esilekutsuvaks teguriks. Igal juhul on kakskeelsus kogelemise kujunemisel soodustav tegur. Lisaks tulevad raskused abstraktsete mõistete tajumisel (viidanud Hint 2002).
pikemalt sellest: siin - seletatatkse piisavalt hästi, millest kakskeelsus tekib, miks vajab kakskeelne erikohtlemist (see ongi see, miks ta erivajadus on) ja millised erivajadused ja probleemid võivad omakorda kakskeelsusest tingitud olla. Aga ma millegipärast arvan, et ega enne see diskussioon ei lõpe, kui ma leian kuskilt tsitaadi: kakskeelne laps on erivajadusega laps.
Kakskeelsus võib olla erivajadust põhjustav tegur, niisuguses sõnastuses sobib see artiklisse. See, et kakskeelsus ise on hariduslik erivajadus, on minu meelest kategooriaviga. Vajadus on lahutamatult seotud sellega, mida vajatakse. Isegi kui on tõsi, et viimane kui üks kakskeelne laps on erivajadusega laps, ei tähenda see. et kakskeelsus ise oleks erivajadus. Andres 5. veebruar 2010, kell 15:34 (UTC)
Teine asi, mis selle jutu juures silma torkab, on see, et erivajaduse mõiste on sõltuvuses sellest, millisel juhul ollakse valmis lapsele eritingimusi looma. Võib ju väita, et igale lapsele tuleks hariduse omandamisel kasuks, kui tema iseärasustega täielikult arvestataks. Et see pole võimalik, siis öeldakse, et lapsel erivajadus puudub. Näiteks kui klassid oleksid väiksemad, õpiks laps rohkem, ja kui lapsel on eraõpetaja, õpib ta veel rohkem. Andres 5. veebruar 2010, kell 15:39 (UTC)

Kakskeelsus sisaldab endas isiku ebakindlust enda kõnelisel ja keelelisel väljendamisel. See tähendab, et kakskeelne teeb teatud vigu (teise keele mõjul) häälduses, grammatikas, spontaanses kõnes, ortograafias. Selline inimene vajab erilähenemist koolis. Ehk tegemist on haridusliku erivajadusega. Põhjustada võib see omakorda kogelemist, häälduspuudeid, düsgraafiat jpm. Kui aga hariduslikud erivajadused saavad rahuldatud õigel ajal, on isikul üldiselt hea perspektiiv arenguks.

Ei ole kategooriaviga. Aga sellised diskussioonid, kas kakskeelsus on/ ei ole HEV olid maailma eripedagoogikas ka terav teema ca 20 aastat tagasi. Nüüdseks on olnud piisavalt uuringuid ja selles osas on kokkuleppele/ arusaamisele jõutud.

Küsimus pole ka selles millal oldakse valmis eritingimusi looma vaid millal neid vajatakse. Tsiteerin: "Võib ju väita, et igale lapsele tuleks hariduse omandamisel kasuks, kui tema iseärasustega täielikult arvestataks". Täpselt nii ongi ja sellest pedagoogikas ka ju lähtutakse. Märksõnad on individuaalne lähenemine, varajane märkamine jne. Ja üldjuhul on see ikkagi võimalik - alati võib esineda komplitseeritud juhtumeid.

Koolis käib õpetamine üldiselt nii, et õppekavad arvestavad asjaoluga, et suurem osa sihtgrupist oleks võimelised selle järgi õppima/ sellega kohanema. Alati on erandeid ja neid erandeid HEV all üldiselt mõeldaksegi.

Näiteks kui klassid oleksid väiksemad, õpiks laps rohkem, ja kui lapsel on eraõpetaja, õpib ta veel rohkem. No see on kahtlane väide (muidugi ei puutu ka eriti teemasse), aga see vajaks eelnevate uuringutega kinnitamist. Kõigele sellele mina nii prauhti alla ei kirjutaks. Aga on juba praegu reaalsus see, et on olemas väiksemad rühmad, koduõpe jpm. Ma siiski arvan, et see on individuaalne küsimus. Mõned õpivad suuremas grupis just paremini ja palju on neid, keda grupi suurus ei mõjuta.

"Kakskeelsus sisaldab endas isiku ebakindlust enda kõnelisel ja keelelisel väljendamisel. See tähendab, et kakskeelne teeb teatud vigu (teise keele mõjul) häälduses, grammatikas, spontaanses kõnes, ortograafias." - Kui oleks logopeedide teha, siis nemad paneksid 90%-le lastest mingi logopeedilise diagnoosi. On lapsi, kes rääkivad üsna võimatut keelt isegi veel 5 aastasena, aga täiskasvanuks saades on teadurid ja peavad edukalt loengud üliõpilastele. Sama ka kakskeelsusega. Võib kindlasti tuua hulgaliselt näiteid tuua kakskeelsetest lastest, kellel pole mingit probleemi või erivajadust. Aga paraku on lapsi, kes ei saa ka ükskeelsusega hakkama - vaimse alaarenguga lapsed näiteks.--Rünno 9. veebruar 2010, kell 14:40 (UTC)

Kakskeelsus sisaldab endas isiku ebakindlust enda kõnelisel ja keelelisel väljendamisel. See tähendab, et kakskeelne teeb teatud vigu (teise keele mõjul) häälduses, grammatikas, spontaanses kõnes, ortograafias.

See ei ole ju asi, mis kakskeelsusega paratamatult kaasas käib. Või on?
Kindlasti mitte ei ole see obligatoorne. Huvitav oleks endalgi teada, kui suur on tõenäosus, et kakskeelne laps vajab spetsialisti sekkumist.--Rünno 9. veebruar 2010, kell 17:17 (UTC)

Selline inimene vajab erilähenemist koolis. Ehk tegemist on haridusliku erivajadusega.

Kui kakskeelsuse tõttu pole keel selge, küllap siis on tarvis erilähenemist. Jah, hariduslik erivajadus on olemas, aga kakskeelsus ise ju ei ole see vajadus. Vajadus on millegi järele (midagi vajatakse), aga kakskeelsus ei ole millegi järele (kakskeelsus ei seisne selles, et midagi vajatakse). Andres 9. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC)

Ei ole kategooriaviga.

Kuidas siis ei ole? Eelmises lõigus ma enda arvates näitasin, et on. Minu meelest võib küll öelda, et kakskeelsus võib põhjustada hariduslikku erivajadust, kuid on mõttetu, et kakskeelsus on hariduslik erivajadus. Kui selline sõnastus kirjanduses esineb, siis ei saa seda lihtsalt korrata, vaid tuleb selgitada, et kui niiviisi öeldakse, siis peetakse silmas, et kakskeelsus põhjustab (või võib põhjustada) hariduslikku erivajadust. Andres 9. veebruar 2010, kell 16:57 (UTC)

Küsimus pole ka selles millal oldakse valmis eritingimusi looma vaid millal neid vajatakse.

Vajadus on ju suhteline. Tuleb täpsustada, milleks vajatakse. Kui jutt on sellest, et õpilane koolis rahuldavalt toime tuleks, siis muidugi. Aga siis tulebki nii öelda. Aga siis jäävad andekad õpilased mängust välja. Kui aga jutt on sellest, et õpilane oma arengupotentsiaali realiseeriks, siis jääb õpilaste vajaduste ja õpetuse võimaluste vahele tahes-tahtmata lõhe.
Kui jutt on sellest, et õpilane koolis rahuldavalt toime tuleks, siis muidugi. Aga siis tulebki nii öelda. Aga siis jäävad andekad õpilased mängust välja. Kui nii sõnastada, kuidas siis andekad välja jäävad?! Kas rahuldav toimetulek on allapoole võimete õppimine ja tunni ajal pehmelt öeldes igavlemine? Sellisel juhul arenevad sellest aastatega välja juba õpiraskused, sest pole harjumust õppimisega vaeva näha
Kui hinded ei ole puudulikud, siis on toimetulek rahuldav:)
Selline stsenaarium on muidugi võimalik, tõenäolisemalt aga õpivad nad kodus omal algatusel, igavate tundide ajal aga teevad järgmiste tundide kodutöid või loevad või kirjutavad midagi. Andres 9. veebruar 2010, kell 19:14 (UTC)
ja-jah. Mida üliõpilased teevad kui loengud igavad on, eks ikka õpivad ja loevad teaduskirjandust ... või siiski külastavad Pirogovi? :)

Tsiteerin: "Võib ju väita, et igale lapsele tuleks hariduse omandamisel kasuks, kui tema iseärasustega täielikult arvestataks". Täpselt nii ongi ja sellest pedagoogikas ka ju lähtutakse. Märksõnad on individuaalne lähenemine, varajane märkamine jne. Ja üldjuhul on see ikkagi võimalik - alati võib esineda komplitseeritud juhtumeid.

Pean silmas, et praktikas pole võimalik arvestada iga õpilase iseärasustega täielikult, vaid ainult mingis lähenduses. Andres 9. veebruar 2010, kell 16:57 (UTC)
iga õpilasega on võimalik arvestada. Ei mõista, mis tähendab täielikult. 100% pole miski võimalik, mitte kuskil ega kunagi.
Ma ei saa sellest aru. Näiteks matemaatikatundides on paljud õpilased maha jäänud, sest neil on midagi olulist mõistmata jäänud, mistõttu nad ka uuest materjalist aru ei saa. See tuleb omakorda sellest, et õpetaja ei näe ette, mis võib ühel või teisel õpilasel arusaamatuks jääda, kui ta kõigile korraga selgitab ja õpilased ei oska või ei julge küsida. Ometi veavad õpilased end kuidagi läbi. Õpetajal pole võimalik igaühega individuaalselt töötada, et leida üles see koht, kus nad toppama on jäänud. Mõnikord palkavad vanemad eraõpetaja, ja mõnikord eraõpetajal õnnestub asi selgeks teha. Mõnikord saab säärasest õpilasest isegi matemaatik:-) Ja need on kõige tavalisemad õpilased, keda ei nimetata erivajadustega õpilasteks. Võiks ju öelda, et tegu on õpetaja küündimatusega, aga kust neid küündivaid õpetajaid nii palju võtta, ja klassid on ikka liiga suured, et iga õpilasega arvestada. Sellepärast ma ütlengi, et see on võimatu. Eraõpetajad on aga asi, mida ühiskond ei taga. Andres 9. veebruar 2010, kell 19:50 (UTC)

Koolis käib õpetamine üldiselt nii, et õppekavad arvestavad asjaoluga, et suurem osa sihtgrupist oleks võimelised selle järgi õppima/ sellega kohanema. Alati on erandeid ja neid erandeid HEV all üldiselt mõeldaksegi.

Just. Jutt on kohanemisest, mida näitab rahuldav edasijõudmine, mitte arengupotentsiaali realiseerimisest. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:01 (UTC)
Arengupotentsiaali mõiste võtsid kasutusele vist sina. Tore, et ühest osast protsessist aru said. HEV ongi olukord, kus kellegile tuleb nii- või naasugust abi anda, et rahuldav edasijõudmine ja olukorraga kohanemine, mis tagaks ka edasijõudmise koolis, üldse võimalikuks saaks.
Ei, ma võtsin selle artiklist Hariduslik erivajadus. Kui kord räägitakse hariduslikust erivajadusest arengupotentsiaali realiseerumise tagamiseks, kord koolis rahuldava toimetuleku tagamiseks, siis tekib segadus, sest jutt on eri asjadest. Andres 9. veebruar 2010, kell 19:50 (UTC)

Näiteks kui klassid oleksid väiksemad, õpiks laps rohkem, ja kui lapsel on eraõpetaja, õpib ta veel rohkem. No see on kahtlane väide (muidugi ei puutu ka eriti teemasse), aga see vajaks eelnevate uuringutega kinnitamist. Kõigele sellele mina nii prauhti alla ei kirjutaks. Aga on juba praegu reaalsus see, et on olemas väiksemad rühmad, koduõpe jpm. Ma siiski arvan, et see on individuaalne küsimus. Mõned õpivad suuremas grupis just paremini ja palju on neid, keda grupi suurus ei mõjuta.

Muidugi ei pruugi see olla alati nii, aga tundub, et vähemalt tendentsina see nii on, sest mida vähem õpilasi ühe õpetaja kohta, seda rohkem võimalusi individuaalseks lähenemiseks. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:04 (UTC)
Nõus

See oli mõeldud lihtsalt näiteks, mida õpilased võiksid vajada, et nende arengupotentsiaal täielikumalt realiseeruks. Andres 9. veebruar 2010, kell 17:06 (UTC)
Selge!

Loodetavasti sa hetkel ei korrigeerinud siin. Juba läks osa teksti vastu taevast, millest mul on ääretult kahju! Tahaks aruteluga kuhugi jõuda ka kunagi. Võib olla jõuame kunagi sinnamaani, et see kakskeelsus erivajadusena ikkagi kirja saab.

Pigem ikka "vajadusel" erivajadusena--Rünno 9. veebruar 2010, kell 17:42 (UTC)
Kui tuleb ette redigeerimiskonflikt, siis järgi hoolega juhiseid, siis ei lähe midagi kaduma. Kui tuleb ette seansi aegumise teade, siis lihtsalt vajuta uuesti salvestamisnuppu.
Mina ei olnud selle vastu, et kakskeelsust haridusliku erivajaduse võimaliku põhjusena mainida (kuigi ta pole otsene põhjus). Panin selle sisse. Andres 9. veebruar 2010, kell 19:50 (UTC)
põhjus on teise keele interferents. Kakskeelsus on üksus HEV nähtusi.
Jah, ja interferents ei esine ainult kakskeelsuse korral, vaid ka kodusest keelest erineva õppekeele korral ka ilma kakskeelsuseta kahe emakeele mõttes, kas pole?. Andres 9. veebruar 2010, kell 21:37 (UTC)

Kustutan ära need häired: häireks peetakse ajutist, suhteliselt kergesti kõrvaldatavat hälvet. Selles artiklis on aga puuetega laste koolide loetelu. Puue on mingi psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline või täielik puudumine, mistõttu neid lapsi ongi vaja õpetada nende puude jaoks sobiva erimetoodika järgi. SSGreporter 27. veebruar 2010, kell 22:48 (UTC)