Arutelu:Energia jäävuse seadus

Siin on mainitud süsteemi. Selle mõiste kohta peaks olema artikkel, "süsteem (füüsika)"? Andres 17:58, 28 Sep 2004 (UTC)

Võiks muidugi, kuid mis moodi füüsikalist süsteemi defineeritakse? Keemiline süsteem on see osa universumist, mis on parajasti vaatluse all või millega tehakse katseid. Kas füüsikaline süsteem on sama asi? Siim 18:43, 28 Sep 2004 (UTC)

Ma ei tea, sellepärast tahakski, et oleks artikkel. Andres 20:36, 28 Sep 2004 (UTC)

Termodünaamika esimene seadus ja Energia jäävuse seadus on erinevad mõisted. Termodünaamika esimene seadus kehtib ainult isoleerimata termodünaamilises süsteemis.--Animagi 29. oktoober 2006, kell 10:42 (UTC)

Kui nad on erinevad mõisted, siis ära kirjuta termodünaamika esimesest seadusest artiklis "Energia jäävuse seadus". Andres 29. oktoober 2006, kell 11:03 (UTC)

et Isoleerimata termodünaamilises süsteemis võrdub süsteemi siseenergia muut süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude töö summaga.

Pane see pealkirja alla Termodünaamika esimene seadus. Andres 29. oktoober 2006, kell 11:07 (UTC)

Füüsikaõpetaja rääkis aastate eest, et elementaarosakeste füüsikas on energia jäävuse seaduse ajutine rikkumine võimalik. Kui ma nüüd õigesti mäletan siis tõi ta näiteks aatomituumades kvarke kooshoidvad jõud. Nimelt vahetavad kvargid pidevalt väga suure energiaga bosoneid mis siis aatomituuma koos hoiab. Bosonite energia aga selles protsessis on suurem kui kvargi enda energia, kuid rikkumine on ajutine kuna boson tuumast ei välju ning leiab õige pea mõne teise kvargi. Hakkasin nüüd mõtlema kummal on siis õigus. Kas minu vanal füüsikaõpetajal või energia jäävuse seadusel.--Animagi 8. detsember 2006, kell 07:59 (UTC)

See nüüd siia arutelusse kõige paremini ei sobi, kuid rikutud on ka teist fundamentaalset füüsikaseadust ja seda esmakordselt eesti füüsikute Peeter Saari ja Kaido Reivelti poolt. Nimelt umbes kümmekond aastat tagasi õnnestus neil ühes katses ületada valguse kiirus. Pealegi on ju alles päris hiljuti kui mu mälu mind ei peta siis Austria teadlaste poolt tehtud esimene teleportatsioon, seda tõsi küll mitte kehadega vaid valguskvantidega.--Animagi 8. detsember 2006, kell 08:54 (UTC)

Arvan, et Saari ja Reivelti katses ei ületanud valguse kiirust mitte keha, vaid auk. Andres 8. detsember 2006, kell 09:01 (UTC)

Kui sa sellest midagi tead siis äkki kirjeldaksid seda katset. Internetist olen otsinud ja leidnud inglise keelseid kirjeldusi, kuid kahjuks pole mu keeleoskus nii hea, et nendest aru saada.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:03 (UTC)

Ma ei ole asjatundja, tean ainult kuulu järgi. Praegu pole ka mahti uurida. Andres 8. detsember 2006, kell 09:05 (UTC)

Kuidas saab auk ületada valguse kiirust? Kas sellega saab saata informatsiooni? Kui mu mälu mind ei peta siis nimetasid nad selles katses valguse kiirust ületanud kiired (või kui soovite siis augud) Bessel X kiirteks. Millest see nimetus Bessel X tuleb?--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:08 (UTC)

Ei tea, võib-olla mina olen kuulnud mõnest teisest katsest. Muide, ristlained võivad vist ka liikuda valguse kiirusest kiiremini. Andres 8. detsember 2006, kell 09:24 (UTC)

Uurisin seda just leheküljel kus Peeter Saari jagab lõputööde teemasid [1]. Tundub, et tegemist on ikkagi elektromagnetväljaga.--Animagi 8. detsember 2006, kell 09:27 (UTC)

Operaatorite kommuteerumise või kommuteeruvuse mõiste ei selgu artiklist kommutatiivsuse kohta. Selle kohta tuleks ette näha eraldi artikkel. Andres 31. märts 2010, kell 22:51 (EEST)[vasta]

See mõiste on ju lahti seletatud nimetatud artikli esimeses lauses. --Hardi 31. märts 2010, kell 23:56 (EEST)[vasta]

Tehte kommutatiivsus ei ole sama mis kahe elemendi "kommuteerumine". Pealegi pole pikemata selge, millisest tehtest üldse jutt on. Andres 1. aprill 2010, kell 01:08 (EEST)[vasta]

See on siiski praktiliselt sama. Kommutatiivuse mõistet rakendatakse nii tehtele, kui ka elementide paaridele. Kui see artiklist kommutatiivsus välja ei paista, siis tuleb seda srtiklit täiendada. Eraldi artikkel peaks olema kommutaatori ([X,Y] := XY-YX) kohta. --Hardi 1. aprill 2010, kell 16:37 (EEST)[vasta]

Mõisted on küll lähedased, kuid selgelt erinevad. Nende mitteeristamine on ebatäpne ja eksitav.

Kui kommutatiivsuse mõistet rakendatakse ka paaridele, miks Sa siis ei kasuta seda mõistet:-) Kui keegi nimetab kommuteerumist kommutatiivsuseks, siis see on pigem ebakorrektne, ja eraldi artiklit on ikkagi tarvis, sest ikkagi on tegu teise mõistega.

Igatahes ei ole niisuguse lingi põhjal mitte kuidagi võimalik aru saada, mis see operaatorite kommuteerumine on, ja nõudmine, et see peaks artiklis Kommutatiivsus kirjas olema, on põhjendamatu, sest tegu on hoopis teise mõistega. "Vaata ka" all see võib olla küll. Andres 1. aprill 2010, kell 17:39 (EEST)[vasta]

Võib ju öelda, et nende operaatorite puhul on tehe kommutatiivne, või lühemalt: need operaatorid on kommutatiivsed, kuid nii üldiselt ei räägita. Öeldakse, et need kommuteeruvad. --Hardi 1. aprill 2010, kell 18:14 (EEST)[vasta]

Ei, nii ei või öelda. Kui tehe on kommutatiivne, siis kõik elemendid "kommuteeruvad". Tehte kommutatiivsus ei ole elemendipaaride, vaid tehte omadus. "Kommuteerumist" on mõtet rõhutada just juhul, kui tehe ei ole kommutatiivne.

Võib, võib. --Hardi 5. aprill 2010, kell 08:55 (EEST)[vasta]

Ma ei ole sellist väljendusviisi kunagi kohanud. Minu meelest on see ebakorrektne. Kui tehe ei ole kommutatiivne, siis mingite elementide kommuteerumine ei muuda tehet kommutatiivseks. Kommutatiivsus on kogu tehte omadus. Paremal juhul on sõna "kommutatiivne" kasutatud kahes ebaharilikus tähenduses (üks ei ole teise lühend), aga siin ei ole mingit muud mõistet peale operaatorite kommuteerumise. Andres 5. aprill 2010, kell 10:05 (EEST)[vasta]

Panen ette teha eraldi artikkel näiteks pealkirjaga Operaatorite kommuteerumine. Seal tuleks siis selgitada ka seda, millisest tehtest üldse on jutt. Andres 2. aprill 2010, kell 00:09 (EEST)[vasta]