Arutelu:Ebasarikas

Mõiste võib sõna-shttp://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Ebasarikas&action=edit redigeeriõnalt leida mitmest taimemäärajast --Dj Capricorn 5. juuni 2008, kell 18:33 (UTC)

Tahad öelda, et see on maha kirjutatud? Siis võiks püüda teksti ümber teha. Andres 5. juuni 2008, kell 19:48 (UTC)

Tegelikult tuleks neist arvukatest õisikutüüpidest teha üks kokkuvõtlik artikkel: vist ei ole arukas teha nt tähast, kobarast, liittähast, pöörisest omaette artikleid. Sellisel juhul tuleks praegune artikkel liita artikliga õisik --Dj Capricorn 5. juuni 2008, kell 20:00 (UTC)

Siiski teatud tüüpide puhul võib teha ka eraldi artiklid, nt Sarikas --Dj Capricorn 5. juuni 2008, kell 20:21 (UTC)

Mina pooldan eraldi artikleid. Artiklis Õisik võiks anda lühiülevaate. Andres 6. juuni 2008, kell 08:57 (UTC)

Võiks ehk olla iga õisikutüübi kohta eraldi artikkel, ja lisaks üks ühine - kas siis õisik või õisikutüüp, milles lühidalt kogu klassifikatsioon. Kk 6. juuni 2008, kell 13:19 (UTC)

Definitsioon

pearaag lõppeb õiega või kahe võrdse haruga; pearaag peaks alati lõppema just õiega ja sellest allpool on harunemine (külgharud) ? --Dj Capricorn 6. juuni 2008, kell 09:03 (UTC)

Mina sain varasemast redaktsioonist just nii aru. Mõnikord jääb tipmine õis välja arenemata ning arenevad ainult külgharud. Aga ma ei tea, kas see käib kõigi tipmiste õite kohta või ainult pearao otsas oleva kohta või just viimase kohta ei käi, selle üle ma ei suuda tolle jutu järgi otsustada. Andres 6. juuni 2008, kell 09:18 (UTC)

pearaag lõpeb õiega ... Vahel võib pearao tipmine õis ka puududa

Minu meelest on selline sõnastus vastuoluline. Peaks juba alguses mainima, et õis võib puududa. Andres 6. juuni 2008, kell 13:52 (UTC)

Vastuolu on ka artikli esimese lausega: harunenud raoga õisik, mille kõik raod lõpevad õiega. Andres 6. juuni 2008, kell 14:23 (UTC)

Ja kui õis puudub, kas siis ka pearaag lõpeb hargnemiskohal? Andres 6. juuni 2008, kell 13:55 (UTC)

Tegu on hargnemisel ikka külgharudega, mitte tipu harunemisega. Kk

---

Välislink räägib dihaasiumist, ja dihaasiumi kohta käib ka jutt sugukondadest, milles ebasarikas esineb.

Mina teeks iga mõiste kohta ka eraldi artikli, aga vast ei ole mõtet sellega kiirustada. Andres 6. juuni 2008, kell 13:57 (UTC)

Andres 6. juuni 2008, kell 13:57 (UTC)

---

harunenud raoga õisik, mille kõik raod lõpevad õiega

Kas siin on sõna "raag" kahes tähenduses? Kas võiks linkida õisikuraag? Andres 6. juuni 2008, kell 14:27 (UTC)

Mu meelest on ühes ja samas tähenduses. Harunemine ei toimu rao tipust. Võiks linkida. Kk 7. juuni 2008, kell 14:46 (UTC)

Minu meelest on siin ikka midagi korrast ära. Kui me nimetame õisikuraagu raoks, siis õisikul on ainult üks raag. Miks siis "kõik raod"? Andres 7. juuni 2008, kell 20:28 (UTC)

Sõnal raag on kindel definitsioon: õie või vilja vars. Seega on ju lause : "harunenud raoga õisik, mille kõik raod lõpevad õiega" õige. Iseasi on see, kui kuidagi täpsustada seda esimest haru (peaharu) aga see on juba vist enese interpretatsioon --Dj Capricorn 8. juuni 2008, kell 21:07 (UTC)

Kui raag on õie või vilja vars, siis õisikul raagu ei ole ning õisikuraost rääkida ei saa, nii et sõnastus artiklis on sel juhul vale.

Sinu teisest lausest ma ei saa aru. Andres 8. juuni 2008, kell 22:56 (UTC)

Näen Eesti taimede määraja (2007, lk. 20-30) oskussõnade sõnastikus kasutatavat 'raagu' ka õisiku raona. Hoolimata samas toodud definitsioonist, mille järgi raag on õie või vilja vars. Seetõttu leian, et ka siin võiksime kasutada raagu õisiku puhul, s.t. veidi laiendada definitsiooni. Kk 9. juuni 2008, kell 05:31 (UTC)

Jah, see laiendamine oleks õigustatud, sest ta järgib botaanikute tegelikku kasutust.

Aga see lause on ikkagi segane. Andres 9. juuni 2008, kell 07:35 (UTC)

---

Kas "peaharu" ja "külgharu" on terminid. Nende tähendus ei ole minu meelest ilmne. Andres 6. juuni 2008, kell 14:27 (UTC)

Ei oska tõpselt öelda. Pigem tundub tähendus ilmne. Kk 7. juuni 2008, kell 14:48 (UTC)