Arutelu:Diferentsiaalvõrrandi üldlahend

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

See tähendab y=f(x,C).

See lause küll arusaadav ei ole. Andres 9. detsember 2006, kell 13:14 (UTC)
Mis siin arusaamatut on? y=f(x) tähendab matemaatikas mingit funktsiooni ning C on antud kontekstis konstant.--Animagi 9. detsember 2006, kell 13:17 (UTC)
Nojah, aga arvesta seda, et Sa kirjutad inimesele, kes seda ei pruugi teada, eriti seda, mis tähendab "f(x,C)". "See tähendab" on igatahes arusaamatu üleminek. Andres 9. detsember 2006, kell 13:30 (UTC)

Nüüd on küll selgem, aga selgitamata on ikkagi, mida teeb C sulgude sees argumendi kõrval. Andres 9. detsember 2006, kell 13:46 (UTC)

Ma võtsin selle ühest matemaatika raamatust. Arvatavasti on C sulgude sees selleks, et kuigi C väärtus ei muutu on siiski tegemist on ühe funktsiooni osaga.--Animagi 9. detsember 2006, kell 13:51 (UTC)
No näed, Sa ei tea isegi täpselt:) C on sulgude sees selleks, et näidata, et ta esineb konstandina avaldises, mis väljendab argumendi x funktsiooni f. Samas aga on C üldlahendi osana muutuja. Teiste sõnadega, C on üldlahendi parameeter. Andres 9. detsember 2006, kell 14:01 (UTC)
Vikipeediat teengi ma selleks, et ise asju selgemaks saada.--Animagi 9. detsember 2006, kell 14:15 (UTC)
Jah, see on normaalne. Pean silmas lihtsalt seda, et kui Sa ise täpselt aru ei saa, siis lugeja ammugi ei saa. Andres 9. detsember 2006, kell 14:18 (UTC)
Sa võiksid minna kuskile arenema. Enamus inimesi ei kanna teadmisi kaasas vaid vajadusel leiavad koha kust järele vaadata. Näiteks pole juristidel seadused peas, kuid nad teavad kus vajadusel mingit seadust leida. samuti pole inseneridel peas tolerantside tabelid, kuid nad samuti teavad kust vajalikku tolerantsi leida. Samuti pole ka mul kõik see, mis ma siin kirjutan oma peast võetud vaid ma kasutan abimaterjale. See aga ei tähenda absoluutselt seda, et ma ise ei saaks aru millest ma kirjutan.--Animagi 9. detsember 2006, kell 14:44 (UTC)
Noh, Sa ju ise möönsid, et Sa ei saa täpselt aru, miks C sulgude sees on.
Aga tähtis pole mitte see, kas Sina asjast aru saad, vaid et oleks nii kirjutatud, et lugeja aru saaks.
Loomulikult Sa võid kasutada abimaterjale. Andres 9. detsember 2006, kell 19:32 (UTC)
Eks ta ole ikka nii, et üks loll jõuab rohkem küsida, kui sada tarka vastata.--Animagi 10. detsember 2006, kell 01:41 (UTC)
Kui nii, siis tuleb lähtuda eeldusest, et lugeja on loll. Kui midagi on võimalik valesti mõista, siis seda ka mõistetakse valesti. Andres 10. detsember 2006, kell 08:26 (UTC)