Arutelu:Diatoonika

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kuidas saab puududa diatoonilisel helil alteratsioon? Tuletatud helinimetus võib olla ka diatoonilisel helil (näiteks D-duuris, kus alusheliks on fis). Vaata uuesti Alteratsioon (muusika)--Tiuks 30. august 2007, kell 01:09 (UTC)

Habela definitsioon ongi segane, kuna sisaldab infot ja seisukohti erinevatest ajastutest ning ei täpsusta, kust üks või teine asi pärit on. Alustada tuleks algusest ja defineerida diatoonika antiik-kreeka tähenduses kui üks tetrakordi liigimäärajaid (genus).--Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 00:10 (UTC)

Kust on pärit tekst: "Helide arv on diatoonilises helireas piiratud (kuni 7). Sõltuvalt helide arvust võib diatoonika olla:

  • 2-heliline - duotoonika ehk bitoonika
  • 3-heliline - tritoonika
  • 4-heliline - tetratoonika
  • 5-heliline - pentatoonika
  • 6-heliline - heksatoonika
  • 7-heliline - heptatoonika" ? --Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 00:10 (UTC)
Kui õieti mäletan, siis oli see nii Kostabi kui ka Semleki muusikateooria õpikus. Kontrollin veel üle.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 00:15 (UTC)
Semlek räägib, et diatoonastmike põhiliikideks on pentatoonika ja heptatoonika. Teistest ei tee juttu ja ega meil ei kasutata ka teisi nimetusi. Kasutan juhust ja toon siin ka Semleki mõiste diatoonhelist. Lugedes helikõrguste kvintsüsteemis mistahes helikõrguse lähteheliks ning sellest lähtehelist mistahes suunas liikudes leiame, et mistahes 7 järjestikust kvintsuhtelist heli on erineva kõrgusnimetusega ning neid nimetatakse alus- ehk diatoonhelideks.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 00:30 (UTC)

Täpsustasin diatoonika definitsiooni ja viskasin välja teksti, mis räägib asja sisust mööda (näiteks jutt konsoneerivusest või diatoonikast rahvamuusikas (millises?)). Eelmisest: pentatoonikal ei ole ju diatoonilise tetrakordiga, seega diatoonika definitsiooniga, midagi pistmist. Kogu lugupidamise juures: palun ära tee Semleku teooriast üldkehtivat. Praegu sisaldavad paljud muusikaartiklid tema väljamõeldisi, millega ei saa nõus olla. Kui soovid, koosta tema teostest referatiivne ülevaade.--Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 01:38 (UTC)

Ei soovi teha referatiivset ülevaadet. Sa ei olnud vist sellel ajal aktiivne ja teised ei osanud sõna sekka öelda.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 01:49 (UTC)
Ole hea ja kasuta täistooni asemel tervetoon. Ega ta purjus ei ole. Ma tean küll, et muusikud kasutavad seda.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 01:53 (UTC)
Olulistes eestikeelsetes muusikateoreetilistes tekstides kohtab üldiselt mõistet "täistoon". Habela Guido Tõnismanni tõlkes räägib küll "tervetoonilisest heliastmikust", kuid ma ei ole kunagi mitte kedagi kuulnud sellist konstruktsiooni kasutamas, ikka räägitakse "täistoonhelireast".--Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 03:13 (UTC)
Vahteri muusikaterminoloogias on ka tervetoon. Seal on muidugi seletatud täisnoot tähendab täidetud noodipead (poolnoot täitmata)Kooliõpikutes ei kasutata täistooni ega täisnooti.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 09:59 (UTC)
Kus täpsemalt? Vahteri "tervenoot" (lk 76) tähistab helivältust.--Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 13:00 (UTC)
Tähistab jah. Ju siis ajasin t ja n oma nägemuses segamini (toon-noot). ÕS-is on ka olemas [1]. Aga tervenoodi kohta küll ei sobi ju täisnoot kasutada, kuigi ka see on ÕS-is olemas. Minu õpingud ammu ja hiljuti on toimunud tervetooni ja tervenoodi kasutamisega.--Tiuks 23. veebruar 2008, kell 13:14 (UTC)
Arvan, et praegune lahendus oleks kahe variandi "tervetoon" - "täistoon" ja "tervenoot" - "täisnoot" paralleelne kasutamine.--Andrus Kallastu 23. veebruar 2008, kell 15:05 (UTC)

Miks Diatooniline intervall ei võiks eraldi artikkel olla? Andres 24. aprill 2008, kell 06:09 (UTC)

Minu meelest võiks ka olla. Artiklite ühendamise malli võiks maha võtta. --Andrus Kallastu 24. aprill 2008, kell 09:03 (UTC)
Tegelikult ma mõtlesingi seda, et sisu viia diatoonilisse intervalli. Artikkel vajas rohkem materjali. --Tiuks 24. aprill 2008, kell 09:38 (UTC)