Arutelu:Dünaamika (muusika)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Arvan, et vaidlustamine pole selle artikli puhul päris õige, kuna põhimõtteline kontseptsioon ja enamus fakte peab paika. Võtan vaidlustamise maha ja asendan toimetamisega. --Andrus Kallastu 29. september 2007, kell 16:21 (UTC)

Noh, kui on mõni ekslik väide, mida ei saa hõlpsasti eemaldada, siis on vaidlustamine minu meelest õigustatud. See on lugeja huvides. Andres 29. september 2007, kell 18:02 (UTC)

Ma ei saa aru vastanditepaar "dünaamika-staatika". Mis on muusikas staatika? Paluks selgitada. Me räägime siin muusika väljendusvahenditest, mitte füüsikast.--Tiuks 30. september 2007, kell 20:15 (UTC)

Esitad mitmeski suhtes väga keerulise küsimuse ning tabad sellega probleemi tuuma. Muusikaterminoloogiat on loodud läbi aegade väga keerulises olukorras, mis tuleneb muusika enda ambivalentsest olemusest. Ühest küljest on muusika puhul tegu helinähtuse, so füüsikalises mõttes heli kui niisugusega koos kõigi täppisteaduslike võimalustega seda heli aparaatidega mõõta ja hinnata. Teisalt on aga muusika relatiivne kõlasuhete võrgustik, mille analüüsimisel, mõtestamisel, ülesmärkimisel, tehnilisel ja esteetilisel hindamisel on vaja leida võimalikult tabav graafiline märk või sõna. Üldiselt on muusika puhul graafiline märk alati parem kui sõna, kuid alati pole võimalik graafilist märki kasutada. Siis hakataksegi asju sõnastama. Kuna originaalset sõna pole enamasti otstarbekas kasutada (pole ju vaja hakata muusika jaoks välja mõtlema oma keelt), siis laenatakse sõna mõnest teisest valdkonnast (näiteks matemaatikast, füüsikast, küberneetikast vms). Enamasti loob selline laenamine pigem metafoore kui täpseid (täppisteaduslikke) üks-üheseid vasteid. Nagu mõistetega ikka, pole asi hull, kui seltskond, kes termini tähenduse omandanud metafoori kasutades mõistab seda ühtemoodi. Probleemid tekivad aga siis, kui asju on vaja selgitada teisele seltskonnale. Tõstad küsimusena muusikalise staatika terminoloogilise paikapidavuse teema. Absoluutselt õige täehelpanek. Mulle, kui "nüüdismuusika geto" elanikule tundub see küsimus arusaamatu ja imelikuna (umbes nagu pärnakale, kellelt keset Rüütli tänavat küsitakse "Kus on meri?"), kuid getost välja tulles muutub selle küsimuse olemus vägagi arusaadavaks. Võõrsõnade leksikoni järgi on staatika "tasakaaluõpetus, mehhaanika osa, mis uurib kehade v kehadele mõjuvate jõudude tasakaalutingimusi; tasakaaluseisund. Vast. dünaamika". Siit tekitab muusik nüüd metafoori ning kasutab sõna staatika sellise muusika iseloomustamiseks, mis "on tasakaalus", millele "ei mõju jõude" jms. Siis öeldakse näiteks, et "Arvo Pärdi muusika on staatiline". Keegi eriti ei vaidle, sest kõik getoelanikud saavad justkui aru, millest jutt. Kõik kujutavad endale ette Pärdi muusikat, milles on suhteliselt piiratud väljendusvahendite skaala, milles pided tihti ei lahene, milles pika kestuse suures tomuvad vaid minimaalsed muutused vormis jne. --Andrus Kallastu 1. oktoober 2007, kell 09:20 (UTC)

Kui on kaks tähendust, siis peaks ka eraldi artiklid olema. Andres 17. mai 2008, kell 19:27 (UTC)

Muusikalise dünaamika vastandmõiste on muusikaline staatika. Minu arust siia artiklisse staatika ei sobi ja sellest tuleks eraldi rääkida. On olemas ka staatiline muusika (kunagi ETV saates rääkis). --Tiuks 17. mai 2008, kell 20:54 (UTC)
Selles artiklis ei olegi vaja muusikalisest staatikast rääkida. Peaks olema eraldi artikkel. --Andrus Kallastu 18. mai 2008, kell 11:26 (UTC)
Aga sa kirjutasid ju siia ka staatikast. See oli enne ainult dünaamikast. --Tiuks 18. mai 2008, kell 11:42 (UTC)

Dünaamika all mõeldakse muusikas tavaliselt kõlajõu muutumist. Kui jutt on muutumisest üldse, peaks selle kohta olema eraldi artikkel, sest muidu tekib segadus. Andres 18. mai 2008, kell 12:01 (UTC)

Mul oli ju kirjutatud Dünaamika (kreeka keeles dünamis - jõud, tugevus, võimsus) on õpetus tugevusest ja selle astmetest. Muusikas tähendab dünaamika heliteose esitamise tugevust ja selle muutmist - nüanseerimist. Dünaamika on helitugevuste järgnevus. Dünaamiliste nüansside ehk varjundite märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid, mis on tähed või tähelühendid. Lihtne ja selge. Hetkel on kirjutatud ka staatikast. --Tiuks 18. mai 2008, kell 12:18 (UTC)
Artiklis on lause:

Tavaliselt räägitakse dünaamikast muusikas seoses helitugevusega, kuid muusika arenemisel või muutumisel võivad suurt rolli mängida ka muud muusikalised parameetrid, nagu näiteks harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, tekstuur, vorm, kontuur jne. Andres 18. mai 2008, kell 12:27 (UTC)

See sobib aga ülejäänud jutt staatikast oleks vaja teises artiklis lahti kirjutada. --Tiuks 18. mai 2008, kell 12:45 (UTC)
Muusika dünaamika ei käsitle muudatusi mitte ainult helitugevuse, vaid ka muudes muusikalistes parameetrites. "Dünaamika nüanss" on sama, mis "dünaamika aste": muusika dünaamika ei hõlma mitte dünaamika nüansse vaid nüansi muutumist. Seega on helitugevuse vallas dünaamika mõisteteks mitte näiteks piano või forte, vaid crescendo või diminuendo. Muusikalisest staatikast võiks loomulikult kirjutada ka eraldi artikli, kuid täielikult staatiline muusika on pigem teoreetiline konstruktsioon. Mingi muutus ükskõik millises muusikalises parameetris on omane siiski igale muusikale. Teatud muusikat on pärast pealiskaudset kuulamist nimetatud staatiliseks, näiteks kuulus kriitika Ligeti "Atmosfääride" kohta, et "Atmosfäärid" olevat teos, milles ei toimu mitte midagi. Loomulikult ei ole see tõsi. Lihtsalt ei toimu väga pikkade lõikude jooksul helitugevuse parameetris. --Andrus Kallastu 19. mai 2008, kell 14:49 (UTC)