Arutelu:Clas von Ramm

Miks muutus mõisavanem mõisaomanikuks? Mõisavanem oli ametlik termin, mida kasutati XIX sajandi eestikeelsetes allikates ja tähendas avalikke kohustusi, mis rüütlimõisa omamisega kaasas käisid (analoogia: alevivanem, vallavanem, linnavanem).

Aga "mõisaomanik" on ju sama õige, kuid arusaadavam. Andres 31. oktoober 2007, kell 18:48 (UTC)

Järelikult tuleb teha artikkel Mõisavanem.

Kindlasti tuleb teha, aga mis on põhiline, kas see, et ta oli mõisa omanik, või see, ert ta oli mõisa vanem? Kui teine tuleneb esimesest, tuleks minu meelest mainida eelkõige esimest. Andres 1. november 2007, kell 16:37 (UTC)

Nõustun Andresega, kuna mõisaomanik on laiemalt levinum variant. WooteleF 1. november 2007, kell 16:56 (UTC)

Amet on olulisem. Tänapäeval on ka mõisate (resp. nende hoonete) omanikke, kuid see on ametlikult tavaline kinnisvara, muud ei midagi.

Miks amet on olulisem? Andres 2. november 2007, kell 15:25 (UTC)

Miks ei ole? Tavalisi kinnisvaraomanikke on Eestis praegugi kümneid või sadu tuhandeid, ainuüksi selle pärast nad küll artiklit ei vääri (kasvõi äramärkimisena alguslauses, et Popsikoht nr. A-32 omanik), isegi kui see kinnisvara oma pindala poolest mõisa suuruse välja annaks. Mõisavanemaid pole enam ühtegi.

Need kellele tänapäeval kuulub mõni mõisahoone ei ole mõisaomanikud. Mõisa juurde kuulusid ka maa ja talupojad, mitte ainult hooned. WooteleF 2. november 2007, kell 15:27 (UTC)

Seepärast nad olidki mõisavanemad. Küsimus on tasemes. Ka tänapäeval võib mõne kinnisvara juurde kuuluda tuhandeid põllutöölisi. Tänapäeval ei ole, vähemalt juriidilisest seisukohast, vahet kinnisvaral, olgugi kui suur see on. Mõisaid ja mõisavaldu ei ole enam, olgugi mõisahoone juurde kuuluv maa kui tahes suur. Hans Adam II on Liechtensteini vürst, kuid keegi ei saa tänapäeval nimetada end vürstiks, kui ka tema kinnisvatra suurus oleks mitu korda suurem Liechtensteini omast. Hans Adamit ei nimetata kuskil Liechtensteini talu omanikuks.

Minu arust oli ta Clas von Ramm.

selle järgi on ta nimi Reinhold Klas Gustav. - WooteleF 20. november 2007, kell 13:32 (UTC)

Siin on ta Clas, auf Padis (XII. 7.; 1864–1920): Näib, et ta kirjutas oma eesnime Clas. --Improvisaator 21. veebruar 2009, kell 11:20 (UTC)

Siin peaks olema täpsustusleht. Clase oli ses suguvõsas vähemalt 3.--WooteleF 21. veebruar 2009, kell 15:06 (UTC)

---

Minu meelest see tsitaat on siin kaheldamatult omal kohal. See ei ole mingi suvaline tsitaat. --Andres (arutelu) 2. juuli 2025, kell 23:16 (EEST)

Mismoodi? Nagu öeldud, igasugne kontekst ju puudub. Vt ka Kasutaja arutelu:2A00:16E0:101C:B3D0:9485:A6BE:C34A:7B44. Nüüd viimati väideti, et tsitaat iseloomustab (ka) Rammi ennast, aga siis tuleks ühtlasi öelda, kuidas tsitaat Rammi iseloomustab (selleks omakorda on tarvis mingit täiendavat allikat), selle asemel, et tsitaadi abil lihtsalt mingeid kavalaid või ebamääraseid vihjeid teha. Pikne 3. juuli 2025, kell 21:48 (EEST)

Kas meil on niisugune reegel, et lihtsalt tsitaati ei või mitte mingil juhul lisada? Minu meelest see tsitaat räägib iseenda eest. Kui see mitte kuidagi ei sobi, siis tuleb see Vikitsitaatidesse üle viia. Andres (arutelu) 3. juuli 2025, kell 23:23 (EEST)

Ma ei näe mõtet nii küsida. Võiksin vastu küsida, kas see on entsüklopeedia või koht kuhu mis tahes infot mis tahes kujul kokku kuhjata. Siin on entsüklopeediaartikkel isiku kohta ja sellest tulekski lähtuda. Kui peetakse vajalikuks tsitaat lisada, siis konstruktiivne oleks teha seda nii, et ühtlasi oleks arussaadav, mida ja miks sellega parasjagu näitlikkustatakse. Võib viia Vikitsitaatidesse, aga üleviimine või viimata jätmine ei peaks määrama entsüklopeediaartikli sisu. Pikne 4. juuli 2025, kell 20:49 (EEST)

Ma olen sellega nõus, et Vikitsitaatidesse üleviimine ei otsusta asja suhtes midagi. Ma arvan, et Vikitsitaatides lausa peaks see olema.

See, mis entsüklopeedias peaks olema ja mis mitte, ei ole minu meelest entsüklopeedia mõistest otseselt tuletatav. Siin ei pääse ilma subjektiivsuseta. Mina ei näe siin mitte midagi arusaamatut. Andres (arutelu) 5. juuli 2025, kell 07:26 (EEST)

Ehk siis jälle nii, et kõik, mida teeme on subjektiivne ja seega paratamault täiesti suvaline ja põhjendamatu?

Ma ei tea, võiks siiski proovida asjale kuidagi konstruktiivselt läheneda. Ma põhjendasin, milles on probleem.

Tsitaat räägib iseenda eest? No midagi ta räägib küll, aga miks ta räägib neid asju selles entsüklopeediaartiklis? Pikne 5. juuli 2025, kell 15:27 (EEST)