Arutelu:Balti klint

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sarnane geoloogiline struktuur esineb ka Põhja-Ameerikas Kanada kilbi lõunapiiril, mistõttu on selge, et just kilbi ja platvormi piiriga on sellise nähtuse teke seletatav.

Minu meelest ei saa öelda, et see on selge. Pigem peaks ütlema "peetakse tõenäoliseks" vms. Ei saa ju sarnasusest teha otseseid järeldusi selle põhjuste kohta. Andres 9. detsember 2006, kell 05:27 (UTC)

Et murranguid, mis seotud klindiga, ei ole leitud, siis jääb üle vaid nentida, et klint peab olema erosiooniline vorm.

Eelduseks peaks olema, et kui murrangud oleks olemas, peaksid nad olema leitud. Ei saa tugineda üksnes sellele, et neid pole leitud. Samuti on eelduseks, et välistatud on kolmas põhjus. Andres 9. detsember 2006, kell 05:27 (UTC)

Ilmselt tulevad erodeerivate teguritena arvesse nii jõgi, meri kui ka liustik, mistõttu ei olegi mõtet küsida, et mis neist siis klindi ikkagi tekitas

See on segane. Kas jutt on sellest, et pole tähtis, mis oli erodeeruvaks teguriks, või sellest, et osalesid kõik kolm tegurit.
Need märkused ei puuduta geoloogilist sisu. Asi on selles, et nähtavasti on ridade vahel asju, mis on geoloogile enesestmõistetavad, võhikule aga mitte. Seetõttu on need argumendid võhiku jaoks ebapiisavad. Andres 9. detsember 2006, kell 05:27 (UTC)

Teke[muuda lähteteksti]

Klindi teket on üritatud seletada nii mere abrasiooni, liustiku kulutava tegevuse, jõgede erosiooni kui ka tektooniliste liikumistega. Detailid ei ole siiani lõpuni selged, kuid üldjoones on klindi teke tänapäevaks siiski arusaadav. Sarnane geoloogiline struktuur esineb ka Põhja-Ameerikas Kanada kilbi lõunapiiril, mistõttu on selge, et just kilbi ja platvormi piiriga on sellise nähtuse teke seletatav. Et murranguid, mis seotud klindiga, ei ole leitud, siis jääb üle vaid nentida, et klint peab olema erosiooniline vorm. Ilmselt tulevad erodeerivate teguritena arvesse nii jõgi, meri kui ka liustik, mistõttu ei olegi mõtet küsida, et mis neist siis klindi ikkagi tekitas. Kristalsete kilbi kivimite ning nende peal lasuvate platvormi settekivimite vahel on kristalsete kivimite murenemise tagajärjel tekkinud pudedam kiht, mida on kergem erodeerida ehk minema kanda. Seega tekib ülallasuvate kivimite alla tühik, toetuseta jäänud kivimid varisevad alla ning klindi teke ongi alanud. Tänaseks ei ole klint enam täpselt kilbi ja platvormi piiril, vaid erosiooni poolt lõuna poole nihutatud. Et aluspõhi on Balti klindi piirkonnas lõuna suunas kallutatud, siis ei ulatu klindi jalam tänapäeval enam kristalse aluskorrani. Selle asemel on aga savikad ning liivakad kihid, mis on ülallasuvaist lubjakividest pehmemad ning seetõttu püsib klint vertikaalse seinana.

Tõstsin selle jutu siia, sest ta on rohkem essee kui entsüklopeedia artikli moodi. Mul tekkis tahtmine seda kohe pärast kirjutamist teha, kuid mõtlesin siis, et las ta olla, äkki on kellegil kasu. Probleemiks on ka see, et siinkirjutatu on pigem minu isiklik seisukoht. Tõenäoliselt ei läheks ta oluliselt lahku klinti uurivate geoloogide arvamusest, aga mulle on jäänud mulje, et nad ei julge klindi tekke osas kindlat seisukohta võtta, vaid ainult jahuvad erinevaist tekkevõimalusist. Siim 9. detsember 2006, kell 10:41 (UTC)


Võimalik, et juba saidil, mida siin on kasutatud, on autoriõiguste rikkumine. Oleks vist parem need lisandused kohe kustutada. Andres 14. veebruar 2007, kell 07:44 (UTC)

Inglise keeles vist Baltic ridgeZosma 7. september 2007, kell 06:04 (UTC)


Balti klint ja Siluri klint on erinevad asjad. Palun siia mitte panna linke ja pilte Siluri klindist. Siim 15. oktoober 2007, kell 20:03 (UTC)

Sünonüüm[muuda lähteteksti]

Põhja-Eesti pankrannik peaks olema sünonüüm --Dj Capricorn 16. mai 2008, kell 18:41 (UTC)

Artiklis on öeldud:

Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni.

See ei ole ju kõik Põhja-Eesti pank. Andres 16. mai 2008, kell 18:48 (UTC)
jah, ei süüvinud. Eesti osa kutsutakse lihtsalt nõnda --Dj Capricorn 16. mai 2008, kell 19:11 (UTC)
Vene keeles seda nimetatakse Балтийско-Ладожский уступ.Geonarva 16. mai 2008, kell 20:05 (UTC)
Mida seda? Andres 16. mai 2008, kell 20:09 (UTC)