Arutelu:Avasüsteem

Joonis varjab mul ära alumised navigeerimiskastid. Andres 30. mai 2006, kell 20.30 (UTC)

Peaks alati püüdma nii kirjutada, et ka võhikust lugeja saaks aru, millisesse valdkonda jutt kuulub. Andres 30. mai 2006, kell 20.31 (UTC)

Tee näiteks Eesti Entsüklopeedia suvalisest kohast lahti ja vaata kas artikkel kuhu sattusid on sulle arusaadav. Võin kihla vedada, et varem või hiljem stud sa artiklile millest mõhkagi ei taipa (mingid kompleksarvud vms). Raske on kirjutada nii, et ka võhik aru saaks. Loodame, et mõni masinaehituse asjatundja seda artiklit kunagi lihtsamaks redigeerib. Muidu ma ise saan küll aru ning enda arvates selgitasin seda kõike üsna lihtsalt.--Animagi 30. mai 2006, kell 21.02 (UTC)

Ei, ma ei mõtle seda, et võhikule peaks kohe kõik arusaadav olema. Ta peaks jõudma linkide abil sellisesse kohta, kus talle on juba arusaadav, ning sealt siis samm-sammult tagasi tulema. Muidugi tuleb ikkagi püüda kirjutada nii, et võhik kas või midagi aru saaks. Muidugi ei ole see alati võimalik.

Minu märkus käis aga selle kohta, et võhikule peaks esimesest lausest arusaadav olema, millisesse valdkonda see artikkel kuulub. Näiteks võiks vajaduse korral lisada sõna "masinaehituses".

Aga ENE on minu meelest küll nii kirjutatud, et keskkooliõpilane peaks kõigest aru saama, vähemalt viiteid järgides. Mis puutub kompleksarvudesse, siis sain mina 8. klassi õpilasena küll aru artiklist "kvaternioonid", rääkimata "kompleksarvudest". Andres 30. mai 2006, kell 21.31 (UTC)

Okey. Aga näiteks krüptoonlambi tööpõhimõte või redutseeritud hõõrdenurk võib ju küll jääda veidi segaseks. Võimalik, et neid artikleid ENE- s muidugi pole, kuid tegelikult see on ju nii, et kõigest pole võimalik aru saada või mis.--Animagi 30. mai 2006, kell 21.37 (UTC)

See oli lihtsalt vahemärkus ENE kohta. Arvan siiski, et kõigest on võimalik aru saada, kui korralikult selgitatakse. (Teine asi on see, et võidakse ära tuua tsitaat mõnest teosest, millest keegi hästi aru ei saa.) Muidugi peab lugejal olema tahtmist. Lugeja võib siin isegi teha märkusi selle kohta, mis jäi segaseks, ja paluda selgitust tõhustada. Küll aga ei ole võimalik artikleid üles ehitada nii, et ühe artikli piires oleks kõik arusaadav. Andres 30. mai 2006, kell 21.43 (UTC)

Ja veel, arusadav peab olema jutt, mitte asi ise. Näiteks võidakse lambi tööpõhimõtet kirjeldada mitteammendavalt, aga see, mis on öeldud, peaks ikkagi arusaadav olema. Andres 30. mai 2006, kell 21.45 (UTC)

Ka avatud süsteemi nimetatakse avasüsteemiks, nt ENE järgi--Dj Capricorn 30. mai 2009, kell 11:52 (UTC)

Pane siis täpsustusmärkus. Andres 30. mai 2009, kell 13:12 (UTC)