Arutelu:August Rull

Artiklist välja tõstetud tekst

Autobiograafia. August Rull Andrese p. Kontadmiral ( A.A.Rull ) 13.detsember 1947 a. (Vene keelest tõlkis autobiograafia August Rulli vennatütre poeg Gunnar Loho )

Sündisin 1898 a. Liivimaa kubermangu Fellini kresis Tarvastu vallas (praegune Eesti NSV) Sotsiaalselt päritolult tööline. Vanemad olid mõisniku juures moonakateks. Isa suri 1918 a. 65 a. vanuselt. Ema suri Viljandis 75 a. vanuselt. Mul oli kaks venda. Vanem vend Juhan suri 1926 a. Mõlemad vennad olid moonakad ja teenisid ka tsaari armees kust lasti lahti seoses haigustega. Sugulastest oli kuni Suure Isamasõja alguseni elus ainult vend Hans, kes oli minust 7 aastat vanem ja kes tõõtas Viljandi kohtus sekretärina( mõningate andmete alusel arhivaarina) aga nõukogude võimu saabudes oli Viljandi linna ja maakonna kohtutöötajate liidu esimehe asetäitja. Vend Hans hukkus 6. juulil 1941 a. õhurünnaku ajal( tegelikult lasti õhuhäire ajal vene ratsapatrulli poolt selja tagant maha kui jooksuga läks koju laste juurde. Hans oli minu vanaisa ja mina tema tütre poeg Gunnar Loho) mille kohta mul on teade Viljandi Rajoonikomitee ( v.k.- UKoma/b/) eesti seltsimehelt Puusepalt ( teade nr. 717 4. novembrist 1945 a.) Naise võtsin 1925 aastal. (Tegelikult võttis teise naise, kellega tal lapsi polnud. Esimesest naisest sai hiljem tuntud kitarristi Aare Jaama vanaema) Naise nimi on Rull Salme Jaani t. (neiupõlvenimi Lill) ja kes sündis 1907 a. Sotsiaalne seisund koduperenaine. Töötas lillekasvatajana. Suure Isamaasõja ajal töötas halastajaõena evakuatsiooni haiglas, mis asus Ufa linnas. Tütar Zanetta sündis 1926 a. ja on abielus insener-leitnant Vakrameev, Karl Ivanovits´iga. Naise vanemad olid mõisniku juures moonakateks aga nõukogude võimu saabudes kolhoosnikud Leningradi oblastis. Naise isa suri 1943 a. 74 a. vanuselt. Ema Elna Jakovlevna Lill ( minu andmetel sündinud 1874 a.) Naisel on ka noorem vend Bernhard Jaani p. Lill kes Suure Isamaasõja ajal teenis NKVD vägedes seersandina aga praegu on samas süsteemis teenistuja. Naise vanem vend Arnold teenis Kodusõjas punase komandörina ja suri 1934 a.

Võõrkeeli ei oska. Olen unustanud ära ka eesti keele kuna ei ole praktikat. Oma töömehe põlve alustasin kajapoisina aastatel 1906 kuni 1911 a. ja moonakana 1911 -

Sugulastest keegi ei võtnud osa Veebruari revolutsioonist ja Kodusõjast ja samuti ei sõdinud nad ka meie vastu ( vanemad olid juba vanad ja vennad saadati sõjaväest koju seoses haigusega 1915 a.).

Valgekaartlaste mereväes ja armees pole teeninud ja ka valgekaartlaste poolt hõivatud territooriumil pole viibinud ega ka nende juures vangis olnud. Välismaal sugulasi ei ole.

Võin teha kindla järelduse, et alates kodusõjast kuni Teise maailmasõja lõpuni, omandasin suured kogemused järgmistel aladel:

a) kuidas kasutada mere suurtükiväge ( neid mis asuvad kaldal ja ka laevadel) koostöös kaldal asuvate rinnetega toetamaks maavägesid tormijooksuga ründamisel ja dessantoperatsioone küljelt. Samuti baaside

kaitsel - sealhulgas organiseerimist, ettevalmistust ja alaliste tulekorrektioonipuntide manööverdamist ning tööd lennukitel asuvate tulekorrektsioonipunktide ja koostööd lennukitega, mis valgustavad vajadusel rünnatavat territooriumit.

b) kuidas kasutada kaldal ja laevadel asuvaid suurtükke tingimustes, kus mingi osa territooriumist asub isolatsioonis nagu see oli Odessas ja Sevastoopolis.

c) Kuidas kasutada laevadel ja kaldal asuvaid suurtükke vaenlase lennukite vastu.

d) Kuidas valmistada lahingutegevuseks ette laevu, ristlejaid ja kaatreid ning varustada neid vajaliku relvastusega, et nad tuleksid toime ülesannetega seoses ohuga õhust, kaldalt ja merelt. Samuti kuidas varustada erinevaid rindel olevaid üksusi relvade ja laskemoonaga.

---

Edasi teenisin Balti merelaevastiku alusel Marat vahtkonna komandöri kohustes ja peamise kaliibri suurtükitorni ülemana ning roodukomandörina ( juuni 1922 - märts 1923 a.) Samaaegselt olin ka rühmaülemate kooli juhataja( detsember 1922 - märts 1923 a.) Samas läbisin ka tüürimeeste praktika Balti meres sõitmiseks. Toimus see linna lähedal mille nimeks oli Kilja ja õppelaeval nimega Komsomolets ( sügisel 1922 a.)

Pärast määrati mind ( v.k. - dalnamerinõm ) spetsialistiks liinilaevale Pariisi kommuun ( v. MCBM ) ( märts 1923 - september 1923 ) aga pärastpoole vanem suurtükiväelaseks samal laeval ( september 1923 - jaanuar 1925 a. ) kus samaaegselt olin määratud ka ( v.k. flagmanskim )suurtükiväelaseks õpperühma juures ja ka ( v.k. flagmanskim ) suurtükiväelaseks Kroonlinna mereväe baasis. ( märts 1923 - jaanuar 1925 a. ). Pärast seda alustasin õpinguid Leningradis juhtivkooseisu täienduskursustel ( v.k. VSKOS RKKF ) kus lõpetasin suurtükiväe erialal ( veebruar 1925 - märts 1926 a.) Sama aasta suvel olin õppelaskmistel (v.k. Kl. ) Krasnoje znamja . Kursuste lõppedes määrati mind liinilaevale Marat vanemsuurtükiväelase abiks ( märts 1926 - september 1927 a. ) ja edaspidi vanem suurtükiväelaseks liinilaeval Frunse ( september 1927 - september 1928 a. ). sest ajast jäin samale laevale tegevteenistusse kus olin vanem suurtükiväelaseks olles samaaegselt määratud ka komandöriks. ( mai 1929 a. - detsember 1929 a. ).

Edasi määrati mind Musta mere äärde kus olin ( v.k. 12 dm. basennoi batarei ) 12 dm. suurtükitorni komandöriks Nr.35 ( v.k. MSZM ) ( detsember 1929 - september 1931 a). kus olin samaaegselt ka 3.-nda suurtüki divisjoni komandöriks. ( jaanuar 1930 - september 1931 a.) olles ka samaaegselt määratud 35 patarei komissariks ( v.k. t.e. edinonatshalnikom ).( veebruar 1930 - september 1931 a.). Sügisel määrati mind Krimmi kindlustatud rajooni komandandi abiks( september 1931 - veebruar 1932 a. ) Samal talvel määrati mind (v.k. flagmanskim artiliristom ) Krimmi merejõudude staabi juurde. ( veebruar 1932 - mai 1937 a. ) kus ( v.k. v porjadke pooserenija) silmaringi laiendamiseks komandeeriti rühma Musta mere laevadega 20 päevasele retkele Türki, Kreekasse ja Itaaliasse ( sügisel 1933 a. ). Pärast mida määrati mind Musta mere Laevastiku Krimmi kindlustatud rajooni komandandiks ja Sevastoopoli garnisoni komandandiks ( mai 1937 - juuli 1938 a. ) ja sealt edasi Kõrgemas Mereväe õppeasutuses kus olin eriõppeainete õpetaja ( juuni 1938 - märts 1940 a.) Peale seda määrati mind ( v.k. flagmanskim artilliristom ) Mustamere laevastiku juurde ( september 1940 - mai 1945 a. )

Peale selle, et osalesin paljudel rinnetel Kodusõja päevil ( 1917 - 1921 a.) võtsin pidevalt ka osa võitlemaks kotrevolusiooniliste elementidega Petrogradis kui olin seotud õpingutega Mereväe Juhtivkooseisu õppeasutuses 1918- 1922 a. ( läbiotsimised, varitsused j.p.m. ).

Bolshevike partei ( v.k. VKP ) olen aastast 1918 ( pileti nr. 3363360.) Olin vastu võetud Petrogradi( Leningradi) 2. Linnarajooni parteiorganisatsiooni. Teistes parteides ja organisatsioonides pole kunagi olnud ja mingites opositsioonilistes grupeeringutes pole osalenud. Kedagi sugulastest pole ka Bolshevike parteis ja neist pole keegi ka muudes poliitilistes organisatsioonides osalemas. Mulle teada olevalt ainult vend Hans, kes hukkus Suure Isamaasõja alguses, jõudis astuda bolshevike partei kandidaadiks ja õppis spetsiaalsetel kursustel mis olid mõeldud tulevastele kommunistidele.

Valitud ametitest olin : ( v.k. otsekrom - vist vastutav sekretär ) algorganisatsioonis sadamas Krasnaja Gorka mille organiseerisin( panin kokku ) meremeestest kes olid minu rühmas ( 1919 a. ). Olin laeval Marat parteibüroo liige (1926 - 1927 a.) samuti olin parteibüroo liige teenides patareis nr. 35 mis kuulus Musta mere laevastiku juurde kus olin komandöriks ja komissariks ( 1930 - 1931 a.). Peale selle olen olnud valitud ka mitme parteikonverentsi delegaadiks Balti laevastiku, liinilaevade divisjoni, Musta mere kaldakindlustusjõudude, Krimmi kindlustusrajooni ja Musta mere laevastiku poolt kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel. Kuni teise Maailmasõja alguseni on mind autasustatud aukirjaga nr. 11/372 seoses ( v.k. RKKL ) kümnenda sünnipäevaga - käskkiri ( v.k. RVS MSVM ) nr. 27 välja antud 23.02.1928 a. Oman mitut hinnalist autasu Musta mere Laevastiku väljaõppe eest - käskirjad (v.k. RVS MSZM )nr.09 v.a. 04.01.1934 a.; nr.082 v.a. 06.11.1934 a.; nr. 0164 v.a. 05.11.1935 a.; 0188 v.a. 29.10.1936 a. NSVL kaitsejõudude Rahvakomissari poolt olen 10.11.1936 a. autasutatud nimelise kuldkäekellaga sõjalise väljaõppe eest. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega omistati mulle medal 20 a. (v.k. RKKL ) , tõend nr. 017227 v.a. 23.02.1938 a. ( v.k. norkom VMF ) avaldas kiitust oma käskirjaga nr. 8685 v.a. 20.09.1940 a.

Kodusõjas sain lahingus vürst Liveni ohvitseride korpuse vastu haavata kätte. Juhtus see Põhja-Lääne rindel lahingus Judenitsi vägede vastu Rasosgevki külas Krasnoe Selo - Gatsina rajoonis sügiael 1919 a.

Osavõtt Suurest Isamaasõjast

Suurest Isamaasõjast (1941-1945 a.) võtsin vahetult osa kõigist rinnetest kus osales Musta mere Laevastiku Suurtükivägi aastatel.

Sõja algus leidis mind Sevastoopolit kus vaenlase lennukid pommitasid linna. Laevad tuli kiiremas korras viia tehnilisse valmisolekusse ja varustada neid vajalikuga mereväe ladudest ning viia nad niimoodi mobilsatsiooniks vajalikku seisu. Edaspidi juhatasin laevade täiendava õhutõrje varustuse komplekteerimist ja suurtükide paigaldamist mobilisatsiooniks valmistuvatel laevadel ja kaatritel. Seda eriti sõja esimesel perioodil. Edaspidi juhatasin uue tehnika paigaldamist mis saabus sõjatööstusest. Ka päris uutele laevadel, millede tootmine oli seoses sõja algusega forsseeritud, paigaldasime relvastust. Kokkuvõtlikult oli see suur ja kiire töö, millega sai tagatud Mustamere laevastiku uuendamine ja lahingvõimsuse suurendamine. Sealjuures tuli mul samaaegselt ettevalmistada tagalast saabuvaid suurtükiväelasi kes asusid täiendavalt teenima laevadele. Samuti tuli teha väljaõpet ka ohvitseridele, kellel tihtilugu polnud elementaarsematki aimu kuidas kasutada suurtükke laevadel, juhtida ja õpetada alluvaid ning teostada lahinglaskmist.

Sagedased ja massilised õhurünnakud nõudsid vastulöögi andmist kõikidest võimalikest õhutõrje relvadest. Kuid isikkooseis koosnes valdavalt isikutest kes polnud osalenud sõjalistes olukordades ja seepärast tulistati huupi ning kõheldi ka selles, et kas on üldse võimalik tõrjuda lennukite rünnakuid.

Selline tegevus tekitas laevadelt laskmisel suurt segadust. Ma õpetasin isikkooseisu viima korda majja suurtükide kasutamisel ja seda eriti väikelaevadel. Pidin neid distiplineerima tule andmisel lennukite pihta väikelaevadelt ja kaatritelt. Teostasin väljaõpet eriti nende väikelaevade ja kaatrite osas, mis alles tulid tehasest.

Pareleelselt selle tegevusega alustati suurtükitulega laevadelt vaenlase tähtsate objektide( relvastuse, ladude ja muu ) hävitamist. See nõudis minult suurtükitule korraliku ettevalmistust ja õiget ülesande püstitamist tulemuse saavutamisel ja mõnikord pidin ka ise osalema seetõttu lahingus, et tulemus oleks maksimaalne. Sellised episoodilised äkkrünnakud kaldal asuvate objektide vastu toimusid kogu sõja vältel. Kuid tingimused nende läbiviimiseks muutusid järjest raskemaks.

Sõja esimesel perioodil oli veel võimalik tegutseda vaenlase kalda (või ajutiselt hõivatud kalda juures) juures ka päeval aga hiljem võis anda suurtükituld ainult öösel, kuna vaenlase lennuvägi oli väga tugev. Vastavalt muutunud olukorrale nõudis see minult hoopis teistmoodi lähenemist suutükitule kasutamisel.

Vaenlase pealetungiga Odessale hakati üha rohkem kasutama laevade suurtükituld maavägede toetamiseks. Seoses sellega tuli mul koordineerida kõikide laevade ja maavägede ühistegevust.

Eelnevalt sellist kooskõlastust ei toimunud. Rahu ajal oli sellele küsimusele pööratud vähe tähelepanu ja ainult osaliselt toimus kalda tulistamine ning sedagi suuremalt jaolt päevasel ajal, mida vastupidi sõja tingimustes toimus äärmiselt vähe. Seepärast tuli mul laevad n.ö. sisse töötada juba alguset peale öisteks laskmisteks. Raskuseks minu jaoks oli kalda kaartide puudulikus ühise tegevuse läbiviimiseks maavägedega. Vastutas selle osa eest mereväe hüdrograafia osakond. Seoses sellega läks alati kuskil 3-4 tundi aega, et kooskõlastada maavägedega tule ettevalmistus.

Tihtipeale selle aja jooksul võis muutuda aga sõjaline situatsioon kaldal. Polnud kusagilt võtta maakaarte mis oleksid kaetud kilomeetrivõrgustikuga - rääkimata merekaartidest. Kõik operatsioonid tuli ettevalmistada ja läbi viia tavaliste merekaartidega mis olid mastaabilt väikesed. Need raskused kaartidega saatsid meid kogu pealetungi aegu ja ka hilisemal taandumisel Musta mere ning Aasovi mere kallastele tule andmisel. See nõudis minult kogu aeg surve avaldamist Mereväe Hüdrograafilistele osakondale. Mõnikord tuli leida ise lahendusi kasutamaks meresuurtükiväe navigatsiooni kaarte.

Peale selle - suurtükitule ettevalmistus nõudis minult ka hüdrograafilist seletust teistele osapooltele s.o maavägede toetamisel merelt ja dessatoperatsioonide läbiviimisel. Ma pidin kogu aeg silma peal hoidma ja kontrollima, et mitte ära rikkuda maavägede operatsioonide edukukat läbiviimist.

Seoses sellega, et tuli kooskõlastada mereväe suurtukitule andmine maavägede tegevusega, nõudis see minult uute tulekorrigeerimispunktide süsteemi loomist ( samuti lennukitel ) ja nende varustamist tehnika ja relvastusega. Arusaadavalt oli nende tulekorrigeerimispunktide paigutus tulejoonel ja meresuurtükiväe otstarbekas kasutamine ning lennukil asuvate korrigeerimispunktide ja n.n valgustuslennukite töö organiseerimine ja kooskõlastamine minu tähtsaim töö Odessa, Sevastoopoli Kertsi väina, Novorossiiski ja Kaukaasia ranniku kaitsmisel ja vägede taandumisel.

Odessa kaitsmisel ( juuli - oktoober 1941 a.) võtsin vahetult osa laevade suurtükitule ettevalmistamisest ja tule korrekteerimispunktide paigutamisest rinde esimeses osas, mis oli vajalik maavägede toetamisel suurtükitulega kogu linna kaitsmise ajal. Kui väed taandusid ja jätsid linna maha siis ristlejate, väikelaevade ja lennukite tuli kattis neid taandumisel.

Sel perioodil osalesin dessatoperatsioonide toetamisega suurtükitulega mis viidi läbi vaenase vägede küljelt Grigorjevka all kui nad saabusid Odessasse. Pärast Odessa mahajätmist sai keskendatud Krimmi poolsaare ja Odessa kaitsmisele, milles osalesin vahetult kuni viimase hetkeni ( november 1941 - juuni 1942 a.). Sevastoopoli kaitsmisel täitsin faktiliselt Sevastoopoli Kaitserajooni Meresuurtükiväe ülema kohuseid.

Minu põhiliseks ülesandeks tol perioodil oli kõikide laevatüüpide(liinilaevade, ristlejate, jne.)suurtükitule õigete ülesannete püstitamine ja nende vahetu juhtimine ning maavägede toetamine, kes kaitsesid Sevastoopolit ja Krimmi poolsaart. Laevad, mis baseerusid Kaukaasia rannikul kutsuti spetsiaalselt Sevastoopolisse või mõnda teise kohta andma suurtükituld eriti suures ulatuses( maastaabis ) mis algas kohe novembris 1941 a. ja kestis peaaegu kaitse lõppemiseni mis lõppes juuni teisel poolel 1942 a. Esialgu anti suurtükituld enamjaolt päeval aga edaspidi seoses vaenlase lennuväe tegevuse aktiviseerumisega ainult öösiti, koordineeritult maavägedega tegevusega.

Väljakutsutud laevad said ülesanded vaenlasele suurtükitule andmiseks vahetult minu käest ja täitsid neid, kasutades minu käsutuses olevate tulekorrekteerimispunktide süsteemi. Lennukeid, mis täitsid ka korrekteerimispunktide ülesandeid, sai kasutatud Sevastoopoli kaitse esimesel perioodil ja mõnikord ka lahingutes Kertsi poolsaarel.

Sevastoopoli kaitsmise ajal tuli mul, olles suurtükiväe tagala ülem, tegeleda relvastuse muretsemise ja jaotamisega - sealhulgas ründerelvad ja laskemoon laevadele, kaldapatareidele ja õhutõrjepatareidele mis olid merejalaväe alluvuses. Alul toodi varustust laevadel, mis saabusid lahingülesannete täitmisele ja pärastpoole allveelaevadel ja lennukitega öösiti.

Samaaegselt Sevastoopoli kaitsmisega tuli tegeleda suurtükitule andmise ülesannete püstitamisega ja väljatöötamisega mida oli vaja teostada maavägede ja dessantvägede toetamiseks Kertsi poolsaarel ja Fedossia rajoonis ( 1941 a. lõpus ja 1942 a. alul)

Seoses Sevastoopolist taandumisega võtsin vahetult osa dessantoperatsioonidest mida viis läbi Musta mere laevastik (Oseriki, Mõs-Hako, Novorossiisk). Organiseerisin ja juhatasin laevadelt suurtükituld mis valmistas ette dessandi maabumist mingis paigas ning organiseerides spetsiaalseid tulekorrektsiooni punkte ajavahemikus 1942 - 1944 a. Samaaegselt tegelesin laevade suurtükitule juhtimisega mis toetas maavägesi Novorossiiski rajoonis, Tupasi ja mujal Kaukaasia kaldajoonel(1942 - 1944 a.).

Kui algas meie vägede pealetung, tegelesin suurtükitule ülesannete püstitamisega, organiseerisin ja juhatasin suurtükitulega kaldaäärse rindetegevuse toetamist Novorossiiski rajoonis, Kertsi poolsaare tagasivõtmisel, Odessas ja mitmel dessantoperatsioonil Konstantinoopoli all (juuli - september 1944 a.).

Hõivatud territooriumil kontrollisin Rumeenia kaldapatareide tehnilist olukorda ja osalesin laevade hõivamisel (vallutamisel) Konstantinoopolis. Bulgaaria sadamates kontrollisin laevade ja kaatrite suurtükkide tehnilist seisundit.