Arutelu:Arvutiviirus

Kui viirus põhjustab ettearvatavaid tagajärgi, kas ta siis ei ole viirus? "Ebameeldiv" on minu meelest liiga subjektiivne. Viiruse autorile need tagajärjed kindlasti meeldivad. Andres 3. oktoober 2005, kell 16.01 (UTC)

Kustutada, miks[muuda lähteteksti]

Lühidalt, praegusel kujul pole artiklis põhimõtteliselt midagi säilitamisväärselt (vast ehk jaotus kannatab ainsana kriitikat). Definitsioon on kindlasti ebaõige. Artikkel tuleks kas põhjalikult ümber kirjutada või kustutada.--Boy 13. august 2006, kell 21:12 (UTC)

Ka siin ikka on tehtud vahet viiruste ja nuhkvara vahel? Minu meelest tekitab näiteks reklaamaknaid tavaliselt nuhkvara. Ja üldse, siin ei ole mainitud tõeliselt raskeid tagajärgi, näiteks kogu kõvaketta tühjenemine. Andres 30. september 2006, kell 07:42 (UTC)

Nuhkvara on üldjuhul selline programm mille kasutaja teadlikult üldjuhul oma arvtuisse topib. Igasugu tööriistaribad ja pragrammidega kaasas olevad lisanännid mida peab kasutama et peamis programmi saaks tööle. ma arvan. Loomulikult satub ka teisi teid pidi. Kaitz 30. september 2006, kell 08:34 (UTC)

Vaidlustamine[muuda lähteteksti]

Esiteks. Mis asi on parasiitprogramm? Teiseks: arvutiviirus ei pruugi olla eraldiseisev programm....arvutiviirus võib olla ka liidetud mõne teise programmi sisse. Kolmandaks, absoluutselt tähelepanuta on jäänud arvutiviiruste kõige olulisem tunnus - paljunemis (isekopeerumise=nakatamise) võime - sellest ka nimi. Neljandaks. Arvutiviirustel ei pruugi alati olla halbu omadusi - artiklis toodud halvad omadused on võrdlemisi leebed: tõeliselt hävituslikud arvutiviirused kustutavad tühjaks kõvaketta või rikuvad isegi arvuti riistvara. Võiks ju veelgi kritiseerida aga kas on mõtet.--Boy 30. september 2006, kell 17:10 (UTC)

võib panna ka nii: ... on arvutiprogramm mis on loodud muutma arvuti tööd ja kasutama arvuti resurssi ilma kasutaja teadmata ja nõusolekuta???????

Tõesti on mõningaid viiruseid mis paljunevad ja tekitavad surt kahju riistvaralise poole pealt. Kirjutatakse kõik mäluseadmed(BIOS) üle, mis võimalik rikkudes nii emaplaadi ja teised seadmed.(CIH) Kaitz 30. september 2006, kell 18:18 (UTC)

Ma eelistaksin viiruse osas määratlust, mis lähtuks "paljunemisvõimest" nt. ....arvutiprogramm, mis on võimeline endast arvutikasutaja teadmata koopiaid tehes levima. Programmid, mis salaja arvutisse installeeruvad liigitaks mina troojaprogrammideks. Lisaks on viirused reeglina loodud kas nakatunud arvuti / tarkvara kahjustamiseks, selle töö häirimiseks või moodsamal ajal ka ressursi volitamatuks kasutamiseks. Esineb loomulikult ka erandeid. 90 keskel oli väga palju viiruseid, mis lihtsalt levisid ja midagi "halba" ei teinud. Tänapäeval on muidugi troojakate ja viiruste eristamine üsna keeruline.--Boy 30. september 2006, kell 19:58 (UTC)

mu arust võiks selle artikli kustuda. Tase ei ole entsüklopeedia tasemel, vaid tänapäeva windowsi tavakasutaja tasemel. Arvutiviiruse definitsioon on antud valesti. --Hendrix 13. mai 2007, kell 19:15 (UTC)

Loendis peaksid olema siselingid. Andres 23. august 2009, kell 10:55 (UTC)

Varasemast redaktsioonist on üle sõidetud. See tuleks uude teksti integreerida. Otsustasin esimese lause järgi, vist siiski pole üle sõidetud. Andres 15. detsember 2010, kell 22:47 (EET)[vasta]

Aga võrrelda võiks ikkagi. Andres 15. detsember 2010, kell 22:49 (EET)[vasta]

Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada^[1]. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees^[2]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele kasutajale, või kopeerib selle floppy kettale, CD-le, DVD-le või mälupulgale ja viib selle teise arvutisse. Viirused suurendavad oma levikut nakatades arvutivõrgu failisüsteeme või failisüsteeme, mida kasutavad teised arvutid^[3]^[4].

Nagu ülal mainitud mõistetakse mõnikord termini all "arvutiviirus" kõiki õelvara tüüpe: reklaamvara ja nuhkvara programme, mis ei ole isepaljunevad. Õelvara all mõistetakse: viirused, ussid, trooja hobused, juurkomplektid, nuhkvara, kuritegelikud ja teised pahatahtlikud programmid. Viiruseid aetakse tihti segamini usside ja trooja hobustega, mis on tehniliselt täiesti erinevad. Uss suudab ära kasutada turvaauke, et ennast automaatselt üle võrgu levitada ning troojalane on programm, mis tundub ohutu, kuid peidab endas pahatahtlikke funktsioone. Ussid ja troojalased nagu ka viirused võivad rikkuda arvutisüsteemi andmeid või jõudlust. Mõned viirused on kasutajale märgatavad, teised jooksevad "vaikselt" taustal ja on raskesti märgatavad^[5].