Arutelu:Arvutigraafika

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Retsensioon

1) Vastavus teemale

Minu arvates vastab väga hästi teemale, ei tekkinud kordagi sellist tunnet, et "miks selles artiklis sellest teemast räägitakse".

2) Sisukus

Sisu poolest tundub mulle artikkel üldiselt hea, kuigi võibolla ootaks natuke rohkem tehnilist infot, mitte ainult ajalugu ja muud taolist taustinformatsiooni. Muidugi pole vaja väga detailselt erinevaid riistvaralisi lahendusi lahti kirjutada vms - selle jaoks on teised artiklid. Siiski võiks "3D modelleerimise" ja "Renderdamine" peatükkides äkki näiteks natuke täpsemalt kirjeldada, mis toimub.

Või võiks äkki olemas olla lühike peatükk "Videokaartid", sest seda teemat pole peaaegu üldse kajastatud, kuigi tundub üsna oluline.

3) Allikatele viitamine

Viited allikatele puuduvad täielikult, mis on selle artikli kõige suurem miinus. Võiks vähemalt viidata samadele allikatele, millest räägiti ingliskeelses Wikipedia artiklis. Samuti on väga lihtsalt leitavad head eestikeelsed artiklid. Googlesse "arvutigraafika" sisse trükkides saab kohe väga mitu head eestikeelset artiklit, millele saaks tekstis viidata.

4) Vikivormistus

Üldiselt tundub mulle vormistamine korras. Pildid on lisatud ilusti, tekst on jagatud loogilisteks lõikudeks ja peatükkideks, ei teki "wall of text" efekti.

Kohati on aga puudu teistele Vikipeedia artiklitele viitamine, näiteks juba sissejuhatuses võiks olla "graafika", "pildifail", "animatsioon", "film", "videomäng" artiklitele siseviited.

Peatükis "1960ndad" on siseviitamine katki:

  • "Aastal 1959 arendati [Massachusettsi Tehnoloogiainstituud]]is välja TX-2 arvuti,"

5) Keeleline kvaliteet

Esineb keele- ja stiilivigu, näiteks "jms..." ja "jne...", mida paaris kohas esineb, ei sobi Vikipeediasse.

Samuti näiteks esimese pildi all olev kiri "Pilt programmist Blender 2.45, milles töödeldakse 3D testimismudelit "Suzannet"." puhul ei peaks minu arvates "Suzanne" kuidagi käänatud olema, vaid nimetavasse jäämagi.

See-eest "typosid" ei jäänud vist ühtegi silma.

Peamiseks probleemiks minu arvates on siiski see, et kuna artikkel on ilmselgelt üsna otse tõlgitud inglise keelest, siis kohati on sisse jäänud eesti keeles valesti kõlavaid konstruktsioone, näiteks:

  • "Arvutiteaduse haru, mis uurib meetodeid, kuidas digitaalselt sünteesida ja töödelda visuaalset materjali." --> võiks olla näiteks --> "Arvutiteaduse haru, mis uurib visuaalse materjali digitaalse sünteesimise ja töötlemise meetodeid."
  • "Macintoshi arvutid on siiani kõrge populaarsusega tööriistad arvutigraafikaga tegelevates stuudiotes ja firmades." --> eesti keeles kõlaks paremini: --> "....siiani väga populaarsed tööriistad.."
  • "Arvutigraafika fokusseerub pigem matemaatilistele ja arvutuslikele alustele kui esteetilistele." --> "Arvutigraafika tegeleb peamiselt matemaatiliste küsimustega, mitte esteetiliste arvamustega." vms.

Ja nii edasi. Soovitan üle lugeda selle pilguga, et kas mingi lause kõlab väga kohmakalt ja äkki oleks seda eesti keeles võimalik nii ümber sõnastada, et osalauseid oleks vähem ja lause tunduks soravam. Ja kas mõne väga võõralt kõlava laensõna asemel kõlaks paremini äkki eestikeelne sõna.

Samuti on peatükis "1970ndad" selline pooleldi tõlkimata jäetud lause:

  • "Esimene Catmulli animatsioon oligi tema enda käe liikumine, pärast mille loomist sai üheks tema suureks eesmärgiks produtseerida feature lenght film,"

6) Arusaadavus

Artikli ülesehitus on üsna loogiline, kuigi minu arvates kuuluks peatükk "Arvutigraafika pioneerid" pigem "Ajalugu" alapeatükiks. Hetkel ei sobi ta sinna tehnilist infot andvate peatükkide vahele.

Tekst jookseb enamasti üsna soravalt, kuigi kohati on üksteisele järgnevad lauseid, mille vahel puudub igasugune seos ja mis seetõttu korraks segadusse ajab.

Näiteks:

"Lihtne diagramm võib esitada keerulist statistilist infot, mida on kerge lugeda ning tõlgendada. Meedias kasutatakse selliseid graafikuid materjalide presenteerimiseks. Loodud on palju vahendeid, millega andmeid visualiseerida. Arvutiga loodud graafikat liigitatakse järgnevalt: 2D, 3D ja animeeritud graafika. Tehnoloogia arenedes saab 3D graafika aina argisemaks, kuid 2D on hetkel veel laialdasemalt kasutusel."

Seal tundub, et laused järgnevad üksteisele täiesti suvaliselt. Äkki oleks võimalik lausete järjekorda või sõnastust muuta, või lisada vahele paar lauset, mis aitaks lauseid kuidagi omavahel siduda.

7) Kokkuvõte:

Minu arvates väga hea potentsiaaliga artikkel, mis hetkel on veel natuke toores. Ilusa kujundusega ja loogilise ülesehitusega. Sellele viiteid lisades ning keeleliselt soravamaks muutes võiks väga hea artikli tekitada. --Ivaat 7. detsember 2011, kell 00:32 (EET)[vasta]




Retsensioon2

1)Vastavus teemale

Artikkel vastab teemale, mittevajalikke kõrvalepõikeid pole.

2)Sisukus

Kui räägid arvutigraafika ajaloost, siis võiksid ka mainida midagi tänapäeva arvutigraafika ja ka tuleviku tendentside kohta. Rakenduste sektsioon on tühjavõitu, võiksid vähemalt paari sõnaga kirjeldada kuidas arvutigraafikat nendes valdkondades kasutatakse.

3)Allikatele viitamine

Peale viidet inglisekeelsele wikile pole viidatud ühelegi allikale. Vähemalt võiksid olla viited nendes kohtades, kus kasutad otsekõnet (Arvutigraafika terminit on kasutatud kirjeldamaks arvutites "peaaegu kõike, mis pole tekst ega heli"). Samuti võiksid olla mõned välisviited, kust saab teema kohta põhjalikumalt lugeda.

4)Vikivormistus

Korralik teemade alajaotus. Võiksid kasutada erinevaid fonte, näiteks boldi tähtsate mõistete esiletoomiseks ja kursiivi kui kasutad teiskeeelseid sõnu. "Arvutigraafika kui teadus" alateema võiks pigem olla ülevalpool(kas kohe pärast ülevaadet või pärast ajalugu), sest muidu räägid vahepeal juba arvutigraafika pioneeridest ja siis tuled tagasi rohkem üldise jutu juurde. Viiteid teistele vikipeedia artiklitele võiks olla rohkem.

5)Keeleline kvaliteet

Mõned laused on kohmaka ülesehitusega, mis on tõenäoliselt tingitud sellest, et tõlkisid need inglise keelest. Proovi laused lühemaks muuta, siis on neid ka kergem lugeda.(Eriti häiris "1970ndad" alateemas)

6)Arusaadavus Kui parandad natuke lauseehitust, muutub artikkel kergesti loetavaks ja arusaadavaks. Tänu piltidele ja artikli ülesehitusele ei tekki raskusi teema mõistmisega ning tekst ise on piisavalt lihtne, et sellest ilma suurte lisateadmisteta arvutitest aru saada.

7)Koduse ülesande nõudmised Hetkel on puudu ka sõnade arvust (artikli mahust): peaks olema vähemalt 2000 sõna, sul on umbes 1400.

--Maksiml 8. detsember 2011, kell 22:46 (EET)[vasta]


Püüa vältida konstruktsiooni "midagi tehtud millegi poolt", see on loomulik inglise, aga mitte eesti keelele. Üldse on artiklis palju otsetõlget inglise keelest, mis muudab teksti kohati natuke arusaamatuks, kohati lihtsalt keeleliselt kohmakaks. Tõlkides tuleks mõelda, mida mingi lausega öelda on tahetud, mis mõte selle taga on, ja siis seda mõtet eesti keeles võimalikult täpselt ja kaunilt väljendada, mitte sõnade tähendusi lihtsalt ritta panna. See võib olla keeruline, aga selle nimel tuleb pingutada, sest keeleline kvaliteet on sama tähtis kui sisu õigsus.

Videokaardi juures on selline viitamine mõttetu. Siselink tuleb lihtsalt moodustada. Võiksid teksti sisse lisada samad viited, mis on ingliskeelses artiklis, kust tõlkisid. Muidu tubli töö. Adeliine 17. detsember 2011, kell 15:32 (EET)[vasta]


"Termin "renderdamine" on analoogiline kunstniku renderdamisega" – ei saa aru, mis mõte on kunstniku rendamisel. Minu teada renderdatakse digitaalseid visuaalteoseid, mitte kunstnikke. Kuriuss 1. juuni 2019, kell 14:50 (EEST)