Arutelu:Aroomteraapia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Artikli lehekyljele ilmus järgmine sõnum. Tõstan ta siia. --Lulu 14. september 2005, kell 11.45 (UTC)

(Please translate to Eestu and incerted to this article the important note:) It is significant to note the term AT has different sense in England, Russia, USA or France. So strongly recommend to see Wiki-articles on different languages (look to left panel).


kes peab ja miks peetakse alternatiivmeditsiiniks?--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 08:11 (UTC)

"miks"ile ma võin vastata – sellepärast, et tema olemus vastab alternatiivmeditsiini definitsioonile: tegevus, millel väidetakse olevat meditsiiniliselt soodne toime ent selle toime olemasolu pole teaduslikult tõestatud. "Kes" - enamik mitte väga kergeuskseid inimesi, kaasa arvatud sellega tegelejad? Mulle tundub see väide piisavalt common sense, et sellele ei peaks viitama. --Ken 3. veebruar 2008, kell 08:44 (UTC)

kui efekt on olemas, mis siis valesti? Psühhoteraapia, kui kuskile mujale ei osata paigutada. Nagu muusikateraapiagi näiteks.--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 08:51 (UTC)

See just ongi valesti, et efekti olemasolu pole tõestatud. Psühhoteraapiate hulgas on selliseid, mille efektiivsus on tõestatud. Muusikateraapia kui (alternatiiv-)psühhoteraapia haru nende hulka ei kuulu. Psühhoteraapiad põhinevad peaaegu eranditult mõnel teoorial inimpsüühika funktsioneerimise kohta. Aroomiteraapial sellekohaseid aluseid minuteada pole, nii et psühhoteraapiaks ei saa kuidagi pidada. --Ken 3. veebruar 2008, kell 09:00 (UTC)
inglise viki küll ei arva, et toime puudub--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 09:10 (UTC)
Mina sealt artiklist küll ei leia, et toime tõestatud oleks. Lisaks, esialgse küsimuse kohta - inglise viki peab seda samuti alternatiivmeditsiini meetodiks. --Ken 3. veebruar 2008, kell 09:18 (UTC)
öeldakse kogunisti, et "On the continent, especially in France, where it originated, aromatherapy is incorporated into mainstream medicine." See, et USA, Venemaa, Jaapan ja veel mõni aroomiteraapiat meditsiiniks ei tunnista, on maailmavaateline küsimus.--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 09:27 (UTC)
See, et kasutatakse, ei ole sama, mis "on tõestatud".--Ken 3. veebruar 2008, kell 09:53 (UTC)
enne me ei saa asja jaburuseks tunnistada, kui see jaburus on tõestatud. Common sense aitab tänapäeval väga vähe...--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 09:57 (UTC)
Teadus töötab ikka teistpidi. Võrdle ideega sööta inimestele suvalisi tablette (näiteks kriidipuru) niikaua kui tõestatakse, et need ei ravi seda haigust. Niikaua, kui toime pole teaduslikult tõestatud, või veel enam, on "tõestatud" mitteteaduslikult, on tegemist pseudoteadusega.--Ken 3. veebruar 2008, kell 10:17 (UTC)
rasedad ju järavad kriiti ja muud taolist kraami... Aga arvan, et tänapäeval ei maksa nii kergekäeliselt panna templit "pseudoteadus". Võimalik, et infi on lihtsalt ebapiisavalt. Korra pandud templit on üsna keeruline maha kratsida.--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 11:43 (UTC)
"in vitro testing has revealed some antibacterial and antiviral effects and a few double blind studies have been published" - uuritakse ju päris tõsisel tasemel. [1]--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 11:57 (UTC)

Et kui rasedad kriiti söövad, siis anname vähihaigetele, äkki aitab? See, et mingisugusel asjal on lõhn JA antibakteriaalne toime, ei tähenda, et antibakteriaalne toime tuleneb lõhnast. Artikkel lavendliõli mõjust dementsete agitatsioonile on suhteliselt nõrk - 40% pt. jäi sama agiteerituks või halvenes, kontrolltingimus oli täiesti lõhnavaba (vesi), KI arv oli väike, võrreldi sama gruppi eri päevadel, võrreldi grupi mediaanskoore, mis on tundetu äärmuste suhtes. Aga leidsin ka pisut paremaid artikleid, mis küll lõpevad sõnadega "vajab edasist uurimist". Ja veelkord - see, et kaks asja on seotud, ei tähenda, et nad on põhjuslikus seoses. Olen nõus, et igasugune niivõrd-kuivõrd meeldiv lõhn mõjub paremini kui haisva mähkme sees istuda.--Ken 3. veebruar 2008, kell 13:28 (UTC)

miks peaks kriiti andma vähihaigetele? Mis seos on rasedusel ja vähil? Antibakteriaalne toime võib tuleneda ka näiteks immuunsüsteemi aktivatsioonist. Ja miks Sa seda artiklit nii väga kritiseerid? Nad olid ju, kes püüdsid asja uurida. Tänapäeva teaduslikul tasemel. Milles probleem? Või arvad, et p=0,016 on ebapiisav?--Hendrix 3. veebruar 2008, kell 18:17 (UTC)