Arutelu:Anabaptistid

See artikkel on praegusel kujul minu meelest eksitav. Anabaptistideks on eesti keeles nimetatud minu teada ainult või põhiliselt teatavaid 16. sajandi protestantlikke usulahke. Tänapäeva baptiste ega elusõnalasi minu teada küll keegi anabaptistideks ei nimeta. Andres 3. oktoober 2006, kell 22:57 (UTC)

Selle artikli kontseptsiooni järgi tuleks kindlasti mainida Eestiski levinud baptiste. Võib-olla on Eestis teisigi, ma ei tea täpselt. Muidu jääb mulje, nagu see oleks midagi eksootilist. Andres 7. oktoober 2006, kell 06:45 (UTC)

Paistab, et baptism ei tekkinud mitte reformatsiooni käigus, vaid 17. sajandil Inglismaal puritaanliku liikumisena. Ma sain aru nii, et 'anabaptistid' öeldakse kitsas mõttes teatavate radikaalse reformatsiooni liikumiste kohta, laiemas mõttes terve radikaalse reformatsiooni kohta, veel laiemas mõttes nende hilisemate usulahkude kohta, keda anabaptistid inspireerisid (baptistid, kveekerid, seitsmenda päeva adventistid) ja kõige laiemas mõttes igasuguste praeguste usugruppide kohta, kes täiskasvanuid ristivad (nende kritiseerijate poolt, võibolla pilklikult). Eestikeelset kasutust ei tea. Ma usuks, et see ei lähe tugevalt lahku muukeelsest, sest nähtus ei ole meie oma ja vaevalt ka käsitlused.

Seda, kuidas seda sõna eesti keeles on kasutatud, tuleb uurida. Üldteatmekirjanduses, nii palju kui see mulle käepärast on, kasutatakse seda sõna ainult 16. sajandi protestantlike usulahkude kohta, mis ei tunnustanud laste ristimist. Võimalik, et teoloogilises kirjanduses kasutatakse seda sõna eesti keeles ka nimetatud laiemates tähendustes. See nõuab spetsiaalset uurimist. Minu meelest võõrkeelsete sõnade tähendust automaatselt eestikeelsete sõnade tähendusele üle kanda ei saa, isegi kui on tegu võõrsõnadega. Vajaduse korral võib ju öelda, et selles ja selles keeles kasutatakse vastavat sõna selles ja selles tähenduses.

Jah, baptism tekkis hiljem, kuid kui artiklis öeldakse, et kõik need, kes lapsi ei bristi, on anabaptistid, siis ei tohiks piirduda näidetega sellistest usulahkudest, mida Eestis ei esine. Andres 7. oktoober 2006, kell 20:20 (UTC)

Artiklis on ju öeldud 16. sajandil tekkinud radikaalsed protestantlikud rühmitused. Tiina357 7. oktoober 2006, kell 20:27 (UTC)

Sa jõudsid must ette. Jõudsin juba kirjutada järgmised märkused.

Lugesin nüüd artiklit uuesti. Ma vist lugesin ennist valesti või on teksti vahepeal muudetud. Selle uue teksti alusel ei ole tõesti põhjust baptiste anabaptistideks nimetada. Mu eelnev jutt läheb märgist mööda. Andres 7. oktoober 2006, kell 20:33 (UTC)

Oskad Sa pakkuda, kuidas baptiste artiklisse siduda? Pakun välja: Anabaptistideks nimetatakse mõnikord ka hiljem tekkinud usulahke, kes täiskasvanute ristimist praktiseerivad.

Nüüd ei olegi baptismi mainimine esialgu oluline. Andres 7. oktoober 2006, kell 20:33 (UTC)

Huvitav asi algsete anabaptistide juures oli see, et osa neist olid vägivaldsed ja tahtsid "uut Jeruusalemma" ehitada jõu abil, teised aga olid radikaalsed patsifistid ja keeldusid end isegi kaitsmast (nagu amišid). Seda ei oska ma siia praegu sisse kirjutada. Tiina357 7. oktoober 2006, kell 12:59 (UTC)

Pole viga, kui tuleb pikem käsitlus, küll siis õnnestub ka sellest kirjutada.

Muide, kitsamas mõttes anabaptistide hulka mennoniite ning ammugi mitte amišeid nähtavasti ei arvata. Vähemalt ENE 1. väljaandes on mennoniidid anabaptistidest eraldi. Artiklis "Amišid" on öeldud, et amišid on välja kasvanud mennoniitidest. Andres 7. oktoober 2006, kell 20:33 (UTC)

Inglise- ja skandinaaviakeelses materjalis on mennoniidid jt just loetud anabaptistide tuumikusse. Amišid on jah välja kasvanud mennoniitidest. Jääb segaseks, keda siis ENE-s üldse anabaptistideks nimetatakse? Sellenimelist usulahku ju ei ole, see on koondnimetus. Tiina357 7. oktoober 2006, kell 20:48 (UTC)