Arutelu:Alutaguse

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Minu meelest langevad maastikurajooni ja kihelkonna piirid kokku. Kui ei taheta artikleid kokku panna, siis võiks selle pealkirja all siin rääkida ajaloolisest ja maastikulisest piirkonnast. Andres 26. jaanuar 2006, kell 14.17 (UTC)

See Alutaguse madalik on hoopis teine asi. Ńagu mäletan oli Sul EE 12 lk.19. vaata. See ala ei kattu Alutaguse kihelkonnaga Slantse venemaa poolt, Omedu lõunas jne. Samas Jõhvi ei asu Alutaguse madalikul. Alutaguse madalik on puhtalt gegraafiline - geoloogiline nähtus. Alutaguse madaliku eestimaa ossa jääv osa on pindalalt (3345 km2). See on peaaegu sama suur, kui Ida-Viru Maakond tervenistiAkra 26. jaanuar 2006, kell 22.31 (UTC)
OK. Arvasin, et tegemist on sama asjaga, mida EE 1. köites nimetatakse Alutaguseks. Seal on tegemist looduspiirkonnaga, mille piirid kattuvad Alutaguse kihelkonna piiridega. Andres 27. jaanuar 2006, kell 00.21 (UTC)
Esimeses on tõesti nii.Akra 27. jaanuar 2006, kell 15.09 (UTC)

"Vaata ka" peab olema, sest selle all on asjad, mida ei saa nimetada nimega "Alutaguse". Andres 11. märts 2006, kell 16.45 (UTC)

On seal midagi nähtamaut, mina näen küll igalpool sõna Alutaguse.Akra 11. märts 2006, kell 16.49 (UTC)

Võib-olla Sul on õigus, nii et Alutaguse valla võib "Vaata ka" akt välja tõsta, aga igatahes Alutaguse kompleksi ei saa kuidagi nimetada Alutaguseks. Andres 11. märts 2006, kell 17.58 (UTC)
Alutaguse kompleks ja Alutaguse madalik mõlemad on geograafilised nätused, aga üks ühel teine teisel pool joont. Alutaguseks neid tõesti nimetada ei saa, kuid mõlemad asuvad enamvähem samal territooriumil st. Alutagusel nimigi sealt.Akra 11. märts 2006, kell 18.03 (UTC)


Täpsustuslehekülg on mõeldud selleks, et eristada artikleid, mis muidu kannaksid sama nime. Kui mingit asja selle nimega ei saa nimetada, siis ta rangelt võttes täpsustuslehekülje sisu alla ei käi. Jutt võib olla ainult lisamaterjalist, sellepärast ta ongi "Vaata ka" all. Andres 11. märts 2006, kell 18.36 (UTC)
Sellisel juhul puudub selle täpsustuslehekülje järgi üldse vajadus, sest kõik artiklid on eri nimega.Akra 11. märts 2006, kell 19.08 (UTC)
Artiklid ongi eri nimega selleks, et mitte nimetada neid "Alutaguse". Täpsustuslehekülg on selleks, et juhatada seda, kes otsib artiklit "Alutaguse", õigesse kohta. Andres 11. märts 2006, kell 19.16 (UTC)
Kas Sa mitte ringiga samas punktis tagasi ei ole, kust me täna alustasime. Ka mina saan aru, et see artikkel on selle jaoks, et kui inimene lööb siise "Alutaguse" saab ta kätte need artiklid, mis meil selle kohta on. Selleks aga pole mingit "Vaata kaad" vaja.Akra 11. märts 2006, kell 19.22 (UTC)


Tuleb teha vahet sellel, milliseid artikleid on lugeja õigustatud otsima selle pealkirja alt ja milliseid mitte. Andres 11. märts 2006, kell 19.38 (UTC)
Millise sõna järgi Sina õigustatult otsiksid, mina otsiksin Alutaguse järgi.Akra 11. märts 2006, kell 19.45 (UTC)
Jutt on sellest, et ma võin mingi sõna järgi otsida artiklit asja kohta, mida selle nimega ei saa nimetada. Sel juhul ma ei otsi seda artiklit selle sõna alt õigustatult. Andres 11. märts 2006, kell 20.18 (UTC)
Kordan kõsimust. Millise sõna järgi Sina õigustatult otsiksid? Akra 11. märts 2006, kell 20.28 (UTC)
Ma ei saa sellest küsimusest aru. Iga sõna või väljendi järgi võib õigustatult otsida, kui seda millegi nimetamiseks kasutatakse. Sõna "Alutaguse" saab minu meelest õigustatult otsida siis, kui tahetakse lugeda nende asjade kohta, mis ei ole paigutatud rubriigi "Vaata ka" alla. Andres 11. märts 2006, kell 20.44 (UTC)
Saad väga hästi aru, me ei räägi ju kaamelitest loomaaias. Sa lihtsalt ei saa selle küsimusele vastata tead isegi miks.Akra 11. märts 2006, kell 21.15 (UTC)
Ausõna, ma ei saa aru. Andres 11. märts 2006, kell 21.27 (UTC)
Siis ei ole midagi teha.Akra 11. märts 2006, kell 21.41 (UTC)