Arutelu:Alus (keeleteadus)
Ka sihitis võib nimisõnana olla nimetavas või osastavas käändes. Pealegi ei pea alus olema nimisõna. See definitsioon küll alust ei määratle, pealegi on ta eesti keele keskne. Andres 1. jaanuar 2008, kell 12:23 (UTC)
Natuke eesti keele keskseks artikkel vist jääbki. Kindlasti ei võrdu lauseliige grammatilise subjektiga. Siin artiklis ma kindlasti täiendit grammatiline ära ei jätaks, sest on ju olemas ka semantiline subjekt ehk tegevussubjekt. Katrek
- Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .
- Kas nüüd on sõnastus parem?
- Sõna "subjekt" tähendus sõltub kontekstist. Kui on selge, millest jutt, võib sõna "grammatiline" ära jätta. Ka näiteks ÕS-is on 'alus' sõna "subjekt" üks tähendustest. Andres 3. jaanuar 2008, kell 00:49 (UTC)
- Äkki nii: Alus ehk (grammatiline) subjekt on lauseliige .. ? Nii ei juhita kohe algul, s.o definitsioonis sünonüümile liigset tähelepanu. --Katrek 3. jaanuar 2008, kell 18:25 (UTC)
- Miks see tähelepanu on liigne?
- Minu meelest ei ole sulgudega markeerimine piisavalt ühemõtteline. Andres 5. jaanuar 2008, kell 00:06 (UTC)
- Jäägu nii. --Katrek 5. jaanuar 2008, kell 16:22 (UTC)
Aluseks või alusena esineva fraasi peasõnaks võib olla
- nimisõnafraas (ei ole ju sõna)
- järgarvsõna: Iga teine loos võidab (selles näites on minu meelest peasõnaks nimisõna)
- da-infinitiiv(ifraas): (fraas ei sobi)
- osalause, kui seda saab asendada nimisõnalise aluse kombel käituva asesõnaga: On hea, et sa tulid. - Mis on hea? See on hea. (kas osalause on sõna?)
Andres 10. juuni 2009, kell 20:20 (UTC)
- Aa, kas see on mõeldud nii, et nimekirjas olevad asjad on kas aluseks või aluseks oleva fraasi peasõnaks? Mina sain aru nii, et jutt on ühesõnalisest alusest või mitmesõnalise aluse peasõnast. Andres 10. juuni 2009, kell 20:23 (UTC)
- Ega see artikli algusots kõige paremini sõnastatud pole jah. Üks variant on teha vahet ühest sõnast koosneval alusel (ja anda selle vormistamisvõimalused) ja mitmest sõnast koosneval alusel (ja anda selle vormistamisvõimalused), mis aga vaevalt asja selgemaks teeb. Katrek
Miks on "jaatava lause" ja "eitava lause" juures lingid Jaatus ja Eitus? Minu meelest peaks olema eraldi artiklid. Andres 10. juuni 2009, kell 20:48 (UTC)
- Võib viidata ka jaatavale lausele ja eitavale lausele, aga jaatus ja eitus on rohkem terminid. Katrek
- Jaatus ja eitus ei ole ainult süntaksi, vaid ka loogika mõisted (eriti eitus). Kui ma õigesti aru saan, on jaatav lause ja eitav lause äratuntavad süntaktilise tunnuse põhjal (kas öeldis on jaatavas või eitavas kõnes). Aga sisuliselt võib jaatav lause väljendada eitust või eitav lause jaatust. Sama mõtet saab väljendada jaatava või eitava lausega. Jaatus või eitus võib olla ka vastus kas-küsimusele (näiteks "jaa", "ei"). Andres 11. juuni 2009, kell 19:00 (UTC)