Arutelu:Altevatnet

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Järve on reguleeritud. - vajab selgitamist.--WooteleF 12. aprill 2009, kell 14:24 (UTC)

Kirjutasin, et veetaset on reguleeritud, aga seda väljendatakse eesti keeles vist kuidagi teistmoodi. Andres 12. aprill 2009, kell 14:32 (UTC)

Minu meelest on siit osa infot välja jäetud. Andres 1. oktoober 2011, kell 23:50 (EEST)Vasta[vasta]

Jah, jätsin osa infot välja, sest see ei ole seotud konkreetselt selle järvega, vaid sobib paremini mõne teise artikli juurde. Kommenteeriks ka mõnda muudatust, mida olete vahepeal teinud.
1. 'arvat' on 'arvatavasti', see on vajalik sellepärast, et nime tähendus põhjasaami keeles pole täiesti selge.
2. Viite lisasin.
3. Ma arvan, et ei ole vaja lauset 'Järve geograafilised koordinaadid...', sest geograafilised koordinaadid on kõrvalolevas boksis klikitavana olemas. Samuti tavaliselt ei panda teatmikes põhiartikli sisse geograafilisi koordinaate ning see pole ka põhiline info, mida artiklis selle koha peal rõhutada.
4. Samuti arvan, et Barduelva mitmete suubumiste kirjeldus sobib rohkem Barduelva enda artikli juurde, järvega on selle seos väike.
5. Kas on vaja tekstis linkida sõna 'pais'? Sellel oleks mõte siis, kui selle lingi all olev info annab käesoleva artikli sisule palju juurde. Muidu peaks ju ühtsuse mõttes linkima ka sõnad 'fjord', 'veehoidla', 'reservuaar' jne.
Defineeriv sõna võiks olla lingitud.--WooteleF 2. oktoober 2011, kell 11:48 (EEST)Vasta[vasta]
6. Arvan ka, et pole vaja linkida nime 'Oustoelva', sest see ei ole fikseerunud nimi, vaid nimi, mida mõned (parema puudumisel) kasutavad. Kasutatakse ka nime 'Ostoelva', 'Ousto kanal' jne. Kuni see nimi pole päris selge, jätaksin linkimata.
Asi pole nimes vaid jões. Kui see jõgi on olemas, siis tuleb talle linkida. Ja kui nimi on selline, mida siiski kasutatakse, siis pole ju probleemi.--WooteleF 2. oktoober 2011, kell 11:48 (EEST)Vasta[vasta]
Kui lubate, võtaksin ma muudatused 3-6 tagasi ja taastaksin senise versiooni. Rainerk32 12 oktoober 2011, kell 11:07 (EEST)
On muidugi vaieldav, kas koordinaate tasub dubleerida. Mina isiklikult leian, et kogu info, mis on infokastis, peaks olema ka teksti sees, sest muidu läheb lugemine närviliseks. Kuigi koordinaadid ei pruugi olla rõhutatud, sobivad nad minu meelest asendi kirjelduse juurde.
Koordinaadid on infokastis ja tekstis erinevad. Nähtavasti on nad selle järve jaoks liiga täpsed. Kui nii täpselt märkida, tuleks märkida vahemik.
Jah, tõepoolest, jõe suubumisi ei pea siin tingimata kirjeldama, kuigi teisest küljest nii saab teada, kuhu järve vesi läheb, ja see ikkagi on järvega seotud.
Vikipeedias lingitakse tavaliselt pigem rohkem kui vähem. Ka "fjord" jne võiks olla lingitud.
Kui nimi pole selge, kuid kindlasti kasutatav, siis on linkimine õigustatud. Kui jõe kohta tuleb artikkel, siis rööpnimede alt tehakse ümbersuunamised. Kui on kahtlus, kas artikli koostajatel rööpnimi meeles seisab, võib tuua ära rööpnimed ja panna kõigile lingid. Kui artikkel tuleb, saab rööpnimed ära jätta. Andres 2. oktoober 2011, kell 12:10 (EEST)Vasta[vasta]
Nii palju kui ma siin teisi artikleid (ja teistes keeltes) vaadanud olen, on koordinaatide dubleerimine pigem erand. Rõhutamise all pidasin ma silmas seda, et koordinaadid tunduvad mulle üsna kummaline asi, millele tekstis selle koha peal tähelepanu juhtida. Mida teeb teksti lugeja sellise arvureaga? Seevastu infokasti nad sobivad - sellele, kes soovib kiiresti olulise info objekti kohta kätte saada.
Jah, tõesti, koordinaadid on erinevad, aitäh tähelepanu juhtimast! Eelmised koordinaadid pärinesid ilmselt artikli muukeelsetest versioonidest, aga nad olid valed. Seetõttu parandasin koordinaate nii, et nad juhataks kätte täpselt järve keskpunkti. Need koordinaadid, mis teksti sisse tagasi pandi, olid eelmised, valed. Ma hea meelega jätaks ikkagi teksti seest ära ja esitaks infokastis järve keskpunkti täpsed koordinaadid. Siis pole ka ohtu, et paralleelversioonid hakkavad üksteisele vastu rääkima, nagu praegu juhtus.
Järve vesi läheb nimetatud jõkke. Seda, kuhu jõe vesi edasi läheb, kirjeldab juba jõe artikkel. Vähemalt mulle tundub nii loogilisem.
Fjordi linkimisega olen nõus. Üldiselt aga arvan, et linkida võiks pigem sisulisel kui kvantitatiivsel alusel.
Asi ongi mitte nimes, vaid jões. Probleem on selles, et pole selge, kas seda jõge on üldse olemas. Lume sulamise ajal vesi seal võib-olla voolab, aga sel ajal voolab vesi igal pool. Ta on selline paarisaja meetri pikkune lai väin-jõgi. See nimi ei ole mingi ametlik nimi, mis kaartidel esineb, vaid mida on kasutanud need harvad inimesed, kellel on olnud vajadus temast kuidagi rääkida. Rainerk32 12 oktoober 2011, kell 14:43 (EEST)
Koordinaatide äratoomise asjus on Vikipeedia tegijate vahel lahkarvamusi. Nähtavasti sellepärast polegi seda kõigis artiklites ühtemoodi tehtud. Esitasin oma arvamuse koos oma põhjendusega.
Koordinaate võib linkida ka teksti sees, nii tavaliselt tehaksegi. Põhimõtteliselt annavad koordinaadid mingit infot siiski ka ilma kaardita. Koordinaatide juurde võib tekstis märkida, et tegu on järve keskme koordinaatidega. Tõsi küll, pole selge, mis on järve kese.
See võimalus on muidugi olemas, et rööpversioonid võivad teineteisele vastu rääkida, kuid sellisel juhul on viga olemas sõltumata rööpversioonide olemasolust.
Rusikareegel on niisugune, et linkida tuleb juhul, kui lingi järgimine (idee järgi; artiklit ei pruugi veel olla või on ta halb) võimaldab artikli sisu paremini mõista.
Kui sellest jõest on nii palju viidatavat infot, et artikli saab teha, siis on ka linkimine õigustatud. Vastasel korral ei saa temast üldse rääkida, vähemalt mitte nimepidi. Andres 2. oktoober 2011, kell 15:19 (EEST)Vasta[vasta]
Ma ei ole vastu artiklites Barduelva ja Målselva kirjeldatu ärajätmisele. Andres 2. oktoober 2011, kell 15:23 (EEST)Vasta[vasta]
Ma vaatasin muu hulgas läbi ka kõik muudes keeltes Vikipeedia artiklid selle järve kohta ja kuskil polnud koordinaate teksti sees. Et mulle endale tundus ka nii loomulikum, siis jätsin ka siit ära. Seda infot, mida koordinaadid teksti sees annavad, saab tegelikult väga efektiivselt edastada kaardi abil - võib-olla saaks järvede mallile lisada juurde kaardi genereerimise koordinaatide järgi, nagu mõnedes teistes keeltes juba on? Ma ise olen praegusel hetkel kahjuks veel algaja...
Muud põhimõtted on arusaadavad. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 16:21 (EEST)Vasta[vasta]
Koordinaadid näitavad koha asendit ekvaatori ja nullmeridiaani suhtes. Seda infot läheb tarvis näiteks astronoomias ja astroloogias, sest see määrab ka asendi taevakehade suhtes. Tõsi küll, järve puhul neid rakendusi ei pruugi olla. Andres 2. oktoober 2011, kell 16:33 (EEST)Vasta[vasta]
Jah, seda küll. Ma pidasin silmas koordinaate teksti sees: kaardi kujul oleks lugejal objekti asukohta märgatavalt parem tajuda. Aga koordinaadid kui sellised peavad kindlasti ka kuskile jääma, selle vastu ma üldse ei vaidle. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 16:42 (EEST)Vasta[vasta]

Järve pindala oli enne täpselt. Kas see oli liiga täpne? Andres 2. oktoober 2011, kell 12:15 (EEST)Vasta[vasta]

Ühelt poolt liiga täpne, teiselt poolt aga on erinevates allikates erinev: 79,71 ja 79,65. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on paisjärvega, mille veetase muutub ja ühtlasi muutub siis ka tema pindala. Seega pindala ei saagi väga täpselt anda. Infokasti kirjutasin andmed maksimaalse veeseisu korral. Rainerk32 12 oktoober 2011, kell 14:47 (EEST)
Võib ju ära tuua viited eri allikatele, samuti mainida, et tegu on pindalaga maksimaalse veeseisu korral. Andres 2. oktoober 2011, kell 15:19 (EEST)Vasta[vasta]
Mõlemad väärtused, nii eelmine 79,71 kui ka 79,65 on peaaegu kindlasti valed. Kui mõõtmisveaks võtta isegi nt 0,1%, siis näeme, et usaldada võib ainult esimest kümnendkohta pärast koma. Tavaliselt on mõõtmisviga suurem. Seega minu arvates on 79,7 maksimaalse täpsusega väärtus, mida on mõtet ära tuua. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 16:21 (EEST)Vasta[vasta]

Panin teksti sisse samad koordinaadid, nagu kastis on. Mina olen selle poolt, et artikli sisu on eelkõige tekstis. Kastid on lisavidinad, mis pakuvad mingi kiire kokkuvõtte. --Epp 2. oktoober 2011, kell 16:39 (EEST)Vasta[vasta]

Ma olen siin siis vähemuses :) Minu arvates on tabelid ja graafikud artikli täieõiguslikud osad, mis esitavad seda infot, mida on kõige parem esitada tabeli või graafiku kujul. Ülejäänud info esitatakse tekstina. Samuti arvan, et kui artikkel on kasvanud sisu poolest piisavalt täielikuks, siis tuleks mõtelda tema tasakaalustamise peale - et toodaks välja neid asju, mis on tõesti olulised, et aktsendid oleksid paigas, et esituse järjekord oleks loogiline. Täpsed geograafilised koordinaadid on "teise ringi" teave, mis muutub oluliseks alles siis, kui lugeja on oma esmase infovajaduse rahuldanud. Seetõttu olekski hea, kui kuskil oleks kaart, et oleks võimalik kiiresti aimu saada objekti üldisemast asendist, mida arvude kujul koordinaadid ju ei anna. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 17:00 (EEST)Vasta[vasta]
Jah, muidugi saab esitust parandada. Koordinaadid lingivadki kaardile. Praegu küll vist see asi ei tööta. --Epp 2. oktoober 2011, kell 17:05 (EEST)Vasta[vasta]
Odot, mis mõttes? Ma pidasin silmas seda, et kohe artiklit avades oleks kaart nähtaval, vt nt http://de.wikipedia.org/wiki/Altevatnet --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 17:08 (EEST)Vasta[vasta]
Aa, see oleks hea muidugi. Kui vabad kaardid on olemas, siis eks neid pannakse ka. Aga muidu tuleks vist ise joonistada. --Epp 2. oktoober 2011, kell 17:11 (EEST)Vasta[vasta]
Sellega on kõik nõus, et kaardid ja graafikud täiendavad teksti ja neid ei saa tekstiga asendada. Selleks et nii korraldada nagu saksa vikis, tuleb välja töötada vastav mall. Selle võib muidugi saksa vikist maha viksida. Andres 2. oktoober 2011, kell 17:13 (EEST)Vasta[vasta]
Näiteks Eesti asulate artiklites säärane mall töötab. Andres 2. oktoober 2011, kell 17:14 (EEST)Vasta[vasta]
No aga kas siis ei saa eesti keeles teha sama, mis saksakeelses variandis juba tehtud on? Nagu ma aru saan, on seal malli kujundus tehtudki nii, et koordinaatide järgi pannakse automaatselt punkt kaardile. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 17:17 (EEST)Vasta[vasta]
Muidugi saab, aga keegi peab tegema... Andres 2. oktoober 2011, kell 18:32 (EEST)Vasta[vasta]
Pean silmas, et keegi peab selle malli eesti vikisse tegema, muidu see ei tööta. Andres 2. oktoober 2011, kell 18:36 (EEST)Vasta[vasta]
Mina võin teha, ainult kui keegi juhataks, kuidas... --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 18:49 (EEST)Vasta[vasta]

Märkasin, et te olete veel ühe asja valeks parandanud :((( Veereservuaari ruumala on 1,027 kuupkilomeetrit, mitte 1027 kuupkilomeetrit. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 17:34 (EEST)Vasta[vasta]

Sorry, parandasin tagasi. See vist ei tundunud enne lihtsalt usutav, et sellise täpsusega on. --Epp 2. oktoober 2011, kell 17:42 (EEST)Vasta[vasta]

Suure kaardi saab panna üles nurka nagu saksa vikis. Paraku on selle malli parameetrid tõlkimata ja järvemalli omakorda pole koordinaate sisse ehitatud nagu Eesti asulate puhul. Küll jah, minust jäi see nüüd sellisele kentsakale kujule, et koordinaadid on kolm korda.

Ma ei näe samuti alust arvamaks, et tabelid ja graafikud pole artikli täieõiguslikud osad (ka siis kui tabel on tekitatud malli abil) või on pelgalt kokkuvõtted. Tabelid, graafikud, kaardid selleks ongi, et ei peaks seda osa sisust sõnades edasi andma. Teadusartiklites näiteks viidatakse joonistele. Näiteks EE riigiartiklites on samuti artikli alguses toodud sarnases tabelis osa põhinäitajaid, mida kõiki tekstis ei korrata. Kui konkreetsest näitajast pikemalt juttu ei tule, pole tarvis seda tekstis korrata.

Jah, mitut ligidast pindala mõõtmistulemust pole üldjuhul mõtet tuua. Kui, siis täpsustatult, et tegu pindaladega erinevate oluliste veeseisude juures. 193.40.10.180 2. oktoober 2011, kell 18:36 (EEST)Vasta[vasta]

Tabelid, graafikud ja joonised ongi artikli täieõiguslikud osad.
Aga infokast peaks minu meelest sisaldama ainult sellist infot, mis sisaldub ka tekstis. Muidu ei tea, kust mingit konkreetset teavet otsida. Loomulikult peab asjast tekstis pikemalt kirjutama. Räägin olukorrast, kus artikkel ise on piisavalt sisukas. Andres 2. oktoober 2011, kell 18:46 (EEST)Vasta[vasta]
Mina pole ka öelnud, et graafikud, joonised või tabelid poleks artikli osa. Aga selliseid kaste pean ikkagi kokkuvõtteks, mitte sisu asendajaks. --Epp 2. oktoober 2011, kell 18:50 (EEST)Vasta[vasta]
Nojah, aga näiteks riigiartiklis ei pruugita riigitähistest, hümnist või muust säärasest pikemalt kirjutada või kirjutatakse lingitud artiklis. Ja seni kuni pole pikemalt kirjutatud, pole kordamise enese pärast tarvis tekstis korrata. Koordinaatidest üldjuhul pole midagi pikemalt kirjutada. Minu arusaamise järgi on kõnealused artiklialguse kastid tehtud nii, et neid tuleks vaadata koos sisukorraga või enne sisukorda, kui on alust arvata, et mõne põhilise asja võiks kohe sealt kõrvalt leida. Muidugi ei tohiks need kastid liiga pikaks venida, et asjad ikkagi kergesti leitavad oleks. 193.40.10.180 2. oktoober 2011, kell 19:04 (EEST)Vasta[vasta]
Kui artikkel on algusjärgus, siis muidugi.
Minu meelest on neid infokaste raske lugeda, sest seal on kuhjatud seosetuid fakte. Pigem ikka on need selleks, et midagi kiiresti järele vaadata, kui tead, et see kastis peab olema. Minu meelest ei tohiks lugejalt nõuda, et ta peale sisukorra ka teksti läbi vaataks. Andres 2. oktoober 2011, kell 19:21 (EEST)Vasta[vasta]
Info leiab kergesti üles sealt, kus on tema koht - sõnalist infot tekstist, arve tabelist, graafilist materjali jooniselt. Praegusel juhul on selle tabeli mõte esitada kokkuvõtval kujul põhilised arvandmed objekti kohta. Tabelis saab need andmed korrastatud kujul välja tuua, ilma et peaks teksti nendega koormama. Olles andmete vormistamisega natuke kokku puutunud, olen näinud, et väga valdavas enamuses usaldatakse lugeja tabelilugemisvõimet ning tabelite ümberjutustamine tundub mulle natuke kummaline.
Olen nõus, et praegune infokast (järvede kohta) võiks olla korrastatum. Olen põhimõtteliselt valmis seda parandama, aga praegu algajana ma parem ei kipu näppima neid asju, mille töötamist ma ei tunne, liiati kui see mõjutab potentsiaalselt kümneid teisi lehekülgi. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 21:28 (EEST)Vasta[vasta]
Ei, vaata, see pole ju tabel, vaid infokast.
Mina näen seda asja teistpidi: infokastis tuuakse välja tähtsamad andmed, mis artiklis juba niikuinii sisalduvad.
Ütleme näiteks, et infokastis on pindala sees, kuid pikkust ja laiust ei ole. Kui nüüd tekstis järve suurusest räägitakse, siis ei saa ju pindala välja jätta.
Meil ei ole ju vajadust ruumi kokku hoida. Andres 2. oktoober 2011, kell 22:22 (EEST)Vasta[vasta]
Olen nõus pindala, pikkuse ja laiusega, need peaksid olema nii tekstis kui ka infokastis. Aga ei ole nõus, et geograafilised koordinaadid peaksid olema tekstis - sest see ei ole "esimese järgu" teave. Pindala, pikkus ja laius on lihtsad arvud, mille abil lugeja saab teha võrdlusi teiste temale tuntud objektidega, mille pindala, pikkust ja laiust ta teab. Aga kuidas peaks lugeja vastu võtma selle tekstis esineva pika numbrite rea, mis ei tekita kujutluspilte ega aita seetõttu objekti tajumisele kaasa? Selle koha peal on tekst "tühi", "sisutu" ja mõnele, kes arvudega väga sõber ei ole, isegi hirmutav. Meil ei ole küll vaja ruumi kokku hoida, aga see ju ei tähenda, et me võime siis ruumi täita ükskõik kuidas ja millega. --Rainerk32 2. oktoober 2011, kell 22:48 (EEST)Vasta[vasta]
Mulle tundub, et geograafiliste koordinaatide koht on asendi kirjelduse juures. Minu meelest on arvandmed järve suuruse kohta samuti arvude rida, millel palju tähendust ei ole. Kui piirduda minutitega, siis ma ei usu, et koordinaadid kedagi häirivad või peletavad. Iga üksik fakt võib kellelegi tunduda ebahuvitav. Andres 2. oktoober 2011, kell 23:09 (EEST)Vasta[vasta]
Ma ei taha seda öelda, et koordinaadid ei võiks infokastis olla. Andres 2. oktoober 2011, kell 23:10 (EEST)Vasta[vasta]
Koordinaatide link on ainuke viis artiklist kaardini jõuda. Mina panen tavaliselt koordinaadid teksti sisse ja eelistan neid sealt leida, sest ma selliseid infokaste enamasti ei vaata. Ka teiste andmete puhul eelistan neid seotud jutuna lugeda. Asi pole tabelilugemisvõimetuses. Kui me üldiselt eeldame, et artikkel kirjutatakse täislausetega, siis minu meelest ei peaks piirduma sellega, et asju ilma kommentaarideta kasti üheks sõnaks (arvuks) kokku suruda. Vikipeedia eelis ongi ju sellest, et me pole sunnitud kasutama lühendeid ega õhus rippuvaid selgituseta üksikuid sõnu või arve. Paljudel juhtudel kuulub see arv lihtsalt jutu juurde. Tihti on ju peale suuruse ka muud öelda, kas või järve pikkuse ja laiuse puhul, nt kust need on mõõdetud või mis suunas. Kui nt öeldakse, et tegu on riigi sügavaima järvega, siis peab ju ometi see sügavus ka sealsamas kirjas olema. Kui jõe pikkus, suubumiskoht või lisajõed jäetakse artikli sees loomulikus kohas mainimata, on see jutt ju poolik. Sama käib üldiselt kõigi andmete kohta, mille jaoks kastis on rida ette nähtud. Infokastis ei ole ju ka võimalik midagi pikemalt selgitada, kui selline vajadus peaks tekkima. Mõnikord jäävad andmed ilma kommentaarita arusaamatuks. Olen viimasel ajal inglise vikis märganud, et ka inimese sünniaeg on mõnikord esimesest lausest puudu. Sellest jääb mulje, nagu see polekski teada. Kui taipan kastist otsida, leian, et seal on olemas. Ma arvan, et teisi vikisid ei pea tingimata eeskujuks võtma.
Loomulikult on asju, mida on otstarbekam tabelina esitada. Näiteks elanike arv aastate lõikes või mingid sporditulemused vms. Ja ma ei taha öelda, et infokasti ei tohiks olla, aga see on minu arvates ikkagi kokkuvõte, mis kajastab üksikuid fakte, millest artiklis on pikemalt juttu. --Epp 3. oktoober 2011, kell 04:50 (EEST)Vasta[vasta]
Jällegi, kui artikli lehel oleks kohe kuvatud objekti asukoha kaart, siis edastab see kogu selle informatsiooni, mis koordinaadid teksti sees. Samuti arvan, et avaliku info koostamisel peaksime lähtuma avalikkuse harjumustest, mitte oma isiklikest eelistustest. Eeskujuks on siinkohal mitte konkreetsed vikid, vaid üldine suundumus nii vikide kui ka professionaalsete leksikonide/entsüklopeediate hulgas.
Mina olen aru saanud, et enamik lugejaid on sellised, et käsitlevad seda infokasti kui artikli päist, kust võib kohe leida esmase info objekti kohta. Kui sellest ei piisa, siis otsivad edasi täpsemat infot tekstist. Kui infokasti käsitleda sisukokkuvõttena, siis oleks tema loomulik koht hoopis artikli lõpus. Samuti peaks sel juhul loogiliselt võttes ka nt objekti pilt olema tekstis toodud enne, kui teda saab infokastis kasutada.
Olen täiesti nõus sellega, et jutt ei tohiks olla poolik. Aga on informatsiooni, mida on parem esitada ja lugejal vastu võtta muul kujul kui lausetes. Kuigi Vikipeedia informatsiooni täpsus on uuringute järgi küllaltki hea, on tema suur puudus see, et informatsiooni kuhjatakse valimatult kokku, pööramata erilist tähelepanu tema kaalule ja asjakohasusele. Hea oleks, kui mingile aspektile pühendatav ruum (teksti pikkus) oleks võrdeline selle aspekti olulisusega. Näiteks lause geograafiliste koordinaatide kohta on: 1) väga pikk võrreldes muu asukohainfoga; 2) sisaldab palju raskestihaaratavaid arvulisi andmeid; 3) sisaldab kahte linki, mis jätab mulje temast kui artikli ühest kesksest osast. Loogiline tee olukorra parandamiseks on esitada koordinaadid infokastis, või kui seda ei taha, siis lisada juurde veel asukohainfot, et muu osa omandaks suurema kaalu. --Rainerk32 3. oktoober 2011, kell 10:45 (EEST)Vasta[vasta]
Ma ei ole kindel, et on olemas selline asi nagu avalikkuse harjumused. Küll aga on igal lugejal oma isiklikud eelistused. Minu arvates tuleks püüda leida niisugune lahendus, mis arvestaks kõikvõimalike isiklike eelistustega. Andres 3. oktoober 2011, kell 12:06 (EEST)Vasta[vasta]
Minu arust peaks sisukokkuvõte olema just alguses, enne pikemat esitust, sest nii on ta kergemini kättesaadav. Siis saab üksikasjalikum ja igavam, kuid ammendavam esitus olla tagapool. Üks üldine põhimõte on minu meelest see, et kõige rohkem huvi pakkuvad asjad võiksid olla eespool. Kui nad on sisukokkuvõttes, siis see ongi nii.
Kui me nii teeksime, siis me rahuldaksime nii neid, kes tahavad kiiret ülevaadet ning alustavad otsimist päisest, kui ka neid, kes otsivad üksikasjalisi teatmeid, pöördudes kõigepealt teksti poole
Objekti asukoha kaart iseenesest ei sisalda endast seda infot, mida annavad koordinaadid.
Mis puutub proportsioonidesse, siis neid saab sisukokkuvõttes muidugi lihvida. Põhjalikumas esituses saab proportsioonid paika alles siis, kui kogu vajalik materjal juba olemas on. (Teatud sügavuseastmest alates läheb materjal juba kitsama teemaga artiklitesse, ja kui see on kõigi teemadega juhtunud, siis alles saab proportsioonid enam-vähem lõplikult paika.)
Meil on asendist juttu tavaliselt esimeses lõigus, aga kui esitus on pikem, võib teha eraldi alajaotuse asendist, ja seal võib ka nii pikalt kirjutada, et koordinaadid ei ole liiga esil. Andres 3. oktoober 2011, kell 15:31 (EEST)Vasta[vasta]