Arutelu:Allikas

Kui vesi väljub maapinnale, siis ta temperatuur tõuseb ning rõhk väheneb ning sellega seotult halveneb gaaside lahustuvus temas.

Kui temperatuur tõuseb, siis sama ruumala juures peaks rõhk hoopis suurenema, mitte vähenema. Kas siis vee ruumala suureneb maa alt välja tulles, et seda kompenseerida? Vedelikud on ju kehvasti kokku surutavad. Ma ei ütle, et see on vale, aga see tekitab minus segadusetunde. Taivo 28. veebruar 2006, kell 12.53 (UTC)

Kui temperatuur tõuseb, siis kõige lahustuvus vedelikus peaks suurenema. Siin on öeldud, et väheneb. Kas rõhu vähenemine kompenseerib seda? Kas rõhu vähenedes lahustuvus väheneb? Taivo 28. veebruar 2006, kell 12.53 (UTC)

Kui temperatuur tõuseb, siis sama ruumala juures peaks rõhk hoopis suurenema, mitte vähenema.

Ei ole ju antud juhul sama ruumala, sest vee paisumist vabas õhus ei takista miski peale atmosfäärirõhu. Rõhk suureneks siis kui vett kinnises anumas kuumutada. Siim 28. veebruar 2006, kell 13.30 (UTC)

Kas siis vee ruumala suureneb maa alt välja tulles, et seda kompenseerida?

Maa all on vesi rõhu all, sest talle mõjub peallasuvate kivimite ja setete raskus. Maa alt välja tulles väheneb rõhk ühe atmosfäärini, mis põhjustabki gaaside, sealhulgas süsinikdioksiidi, vabanemise. Kui Sa gaseeritud joogi pudelilt korgi eemaldad siis rõhk pudeli sees väheneb, mistõttu hakkab CO2 mullidena eralduma. See on nii sest suurema rõhu all olevas vees lahustuvad gaasid paremini. Siim 28. veebruar 2006, kell 13.30 (UTC)

Kui temperatuur tõuseb, siis kõige lahustuvus vedelikus peaks suurenema.

Vastupidi. Oled sa kuulnud kaladest, kes suvel palavate ilmadega hapnikupuudusse jäävad? See juhtub just seepärast, et soojas vees hapniku ja ka kõigi teiste gaaside lahustuvus väheneb. See on seotud veemolekulide liikumisega. Mida kõrgem temperatuur, seda kiirem liikumine, mistõttu jääb teistele komponentidele vedelikus vähem ruumi. Siim 28. veebruar 2006, kell 13.30 (UTC)

Ma sain nüüd aru, mis sulle temperatuuri ja lahustuvusega seoses raskusi valmistas. Sa mõtlesid lahustumise kiirust ehk seda, et kuumas tees lahustub suhkur paremini kui külmas. See on tõsi küll, et temperatuuri tõustes kõik keemilised reaktsioonid kiirenevad, kuid antud juhul on tegemist teise asjaga. Ma ei räägi mitte lahustumise kiirusest, vaid gaaside vedelikus lahustuvuse sõltuvusest temperatuurist. Siim 28. veebruar 2006, kell 13.36 (UTC)

Ei ole mingit mõtet siselingis suurt tähte väikseks muuta. Link sellest ei muutu. Ma kirjutan suure tähega seepärast, et olen nii harjunud ja ei näe põhjust vastupidiselt käituda, sest artiklid algavad ju suure tähega. Kõik minu kirjutatud artiklid on nii vormistatud ja ma ei näe heameelega seda, et sa seda muudad. Stiil võiks olla ühtne. Siim 28. veebruar 2006, kell 13.47 (UTC)

Seda põhjustab suur vee infiltratsioon õhukese pinnakatte ning lõhelise aluspõhjaga kõrgustikul, mis imbunud vee jalamil taas välja annab.

Kas see lause on ikka üheselt arusaadav ? --Dj Capricorn 21. september 2007, kell 08:57 (UTC)

See on tõesti segane lause. Sõnastust tuleks selgemaks muuta. Andres 21. september 2007, kell 12:33 (UTC)