Arutelu:All My Sons

Ma ei tea, kui pikalt võib tsiteerida, ilma et see oleks autoriõiguste rikkumine. Andres 21:14, 23 mai 2005 (UTC)

---

Miks mitte eestikeelse pealkirja all?--30. märts 2009, kell 22:11

Arvatavasti sellepärast, et pole üheselt selge, mis on eestikeelne pealkiri. Andres 30. märts 2009, kell 20:40 (UTC)

"Joe Keller ja pojad" (ka "Kõik minu pojad", ingl All My Sons) on ...

Näiteks nagu raamatud, mille tõlke erinevad trükid erinevat pealkirja kannavad. Väga vahet küll ei ole kumma pealkirja artikkel alla panna, aga soovitavalt vist varasema variandi alla?--Pikne 31. märts 2009, kell 13:38 (UTC)

Miks varasema? Andres 31. märts 2009, kell 14:01 (UTC)

Mainitakse ju ikka millal algupäraselt esimest korda lavale jõudis või millal esmakordselt eesti keeles lavale jõudis. Kui nii, põgusalt ja kõige tähtsamat puudutades asjast rääkida, siis ei öelda ju millal kolmandat või viiendat korda lavastati vaid ikka esimest korda. Korduslavastused tuleks pikema teemaarenduse sees. Paralleelselt raamatutest rääkides ei kiputagi kordustrükke mainima. Sealt selline loogika.--Pikne 31. märts 2009, kell 14:32 (UTC)

Kui artikkel on näidendist, siis tuleb muidugi mainida esimest lavastust, aga hilisemad ei ole ju tingimata vähem tähtsad. Neid ei saa ka mingisse muusse artiklisse panna. Kui film on tehtud näidendi põhjal, pole filmi artiklis lavastusi tarvis mainida. Analoogiline lugu on raamatute ja tõlgetega.

Siin on küsimus hoopis selles, kuidas mingit raamatut eesti keeles nimetada. Kui peaks kinni pidama esmatrüki pealkirjast, miks siis üldse pealkirja muudetakse? Samal põhjusel, miks pealkirja muudetakse, võime ka meie eelistada uut pealkirja. Andres 31. märts 2009, kell 16:05 (UTC)

Kui eeldada, et samast asjast erinevate pealkirjade all artikleid ei tehta, siis me võiksime lihtsalt kokku leppida kumma kasuks kahe vahel olles otsustada, selle asemel, et kolmas (võõrkeelne) valida.

Raamatu pealkirja jutt oli paralleelseks näiteks. Kusjuures vaevalt, et raamatu pealkirja erilise põhjusega muudetakse – a la eelmine tõlge oli halb või sootuks vale. Pigem on erinevate pealkirjade taga lihtsalt algupärasest keelest uuesti tõlkimine või müügiedu suurendamine, nagu "Rentslimiljonäri" puhul, kus raamatu teine trükk kannab filmiga sama pealkirja. Teisi pealkirju mille all teos (näidend), veel (hiljem) välja on tulnud, saab artiklis mainida.--31. märts 2009, kell 19:54

Niikaua kuni selgust ega kokkulepet pole, võikski ju jääda võõrkeelne pealkiri. Kui tuleb artikkel, siis saab otsustada, mis pealkirjaks tuleb, ja teha ümbersuunamised.

Pealkirja võidakse muuta mitmel põhjusel, aga domineerima jääb ju lõpuks ikka viimane pealkiri. Kui tuleb artikkel, kus on asja kohta piisavalt andmeid, siis saab edasi arutada. Mingit automaatset reeglit minu meelest olla ei saa. Andres 31. märts 2009, kell 17:06 (UTC)

Mis selgust sa taga ajad? Eestikeelset pealkirja on vaja ja põhimõtteliselt me võime selle ise ka välja mõelda. Ma oletan, et selle üksikjuhulise teose osas siin ei ole mingit ettekirjutust, kuidas võib tõlkida ja kuids mitte? Antud juhul lihtsalt ei pea ise (artikli) pealkirja välja mõtlema, vaid saab valida juba kahe käibel oleva vahel.

Miks sa arvad, et raamatu viimane pealkiri domineerima jääb? Kõik varasemad trükid jäävad samamoodi meie raamaturiiulitesse ja raamatukogudesse alles.--31. märts 2009, kell 20:22

Mina leian, et me ei tohiks ise tõlkida. St me võime küll tõlkida selleks, et öelda, mida pealkiri tähendab, aga kui teost pole eesti keelde tõlgitud või muul moel pealkirjale kanoonilist tõlget määratud või pole põhjust üht tõlkepealkirja teisele eelistada, siis tuleks minu meelest jääda algkeelse pealkirja juurde. Sama kehtib minu meelest ka terminite kohta, kui pole ühemõttelist loomulikku tõlkevastet.

Kui järgmised trükid ilmuvad uue pealkirja all, siis pikapeale jääb domineerima. Mõtle selliste raamatute peale, mis esimest korda ilmusid eesti tõlkes üle saja aasta tagasi. Mõnda neist tunneme hoopis teise pealkirja all. Andres 31. märts 2009, kell 17:29 (UTC)

Pealkirjade kanoonilisi tõlkeid ei määratagi. Jäägu need teosed, kus ühtegi eestikeelset pealkirja veel käibel pole (mul pole tuju nende ükshaaval läbivaidlemiseks), aga siinse puhul on käibivad pealkirjad olemas. Ära siis eelista üht teisele, kuigi ma seletasin miks esimest eelistada võiks, lihtsalt pane emma-kumma alla ja alusta artiklit nii nagu kolmandas kommentaaris märgitud. Igal juhul kaalub eestikeelne pealkiri eestikeelses vikis inglise keelse üles.

Kõige vähem tervitan ma siinkohal soovimatust terminite tõlkeprotsessile vähimalgi määral kaasa aidata ja Vikis vastavate tsitaatsõnaliste pealkirjade all artiklite avaldamisega hoopis sellel vastu töötamist. Igaüks saab, võib (ja peab) tõlgete väljatöötamisinitsiatiivi üles näidata. On küll iseasi millal ja miskujul kirjakeele norm seda initsiatiivi tunnistab, aga igaljuhul on eesti keelel ennem põhjust tunnustada neid esialgu tunnistamata termineid kui võõrast keelt eesti keele pähe.--31. märts 2009, kell 21:12

Mina jätsin omal ajal eestikeelse pealkirja panemata, sest mina ei näinud põhjust üht pealkirja teisele eelistada. Kui ma asjast rohkem teaksin, siis võib-olla näeksin. Sellepärast jätan selle teadjate otsustada. Ma ei jaga arvamust, et eestikeelne pealkiri on igal juhul parem ning see tuleb valida juhuslikult või mingi mehaanilise prkintsiibi järgi.

Ka mina tõlgin mõnikord termineid, millel ma eestikeelseid vasteid ei tea olevat. Aga sellega tuleb ettevaatlik olla. Kui on kõhklusi, siis jätta tõlkimata ja teistega aru pidada. Andres 31. märts 2009, kell 18:26 (UTC)