Arutelu:1953

Soovitan viitekujud panna ilma teise nime initsiaalita kujule, aga see ei ole ka nii tähtis, sest initsiaaliga kuju alt saab ümber suunata. Andres 12:29, 7 Dec 2004 (UTC)

Kas wrestlingule on eesti keeles olemas paremat vastet kui maadlus? - Ahsoous

Sõnaraamat räägib ainult maadlusest. Andres 23:18, 7 Dec 2004 (UTC)

samas meil mõistetakse selle all hoopis muud - vb võtta segaduse vältimiseks kasutusse nii nagu näiteks aadressil [1] sõnad wrestling ja wrestler - Ahsoous

Malenkov oli (!) NLKP peasekretär ajavahemikul 05.03.1953-14.03.1953 - Ahsoous 21:54, 7 Dec 2004 (UTC)

Ma pole kohanud venekeelseid allikaid, mis seda kinnitaksid. Väljend "право председательствовать на заседаниях Президиума ЦК КПСС" (lehelt [2]) tähendab eesistumist presiidiumi istungitel, st nende juhatamist, mitte presiidiumi esimeheks olemist. Need on kaks eri asja. Malenkovi Hruštšovile allajäämist võitluses parteijuhi koha pärast kinnitab ka uus ENE. - Urmas 22:08, 7 Dec 2004 (UTC)

Pärast Stalini surma läksid kõik need ametid temale automaatselt üle - Ahsoous

Ei, ei läinud. Ta sai küll valitsusjuhiks, kuid riigi kõige tähtsama ameti ihalejaid oli teisigi. Veebis on olemas mh Suur Nõukogude Entsüklopeedia, mille artiklist saab asja kontrollida. - Urmas 22:29, 7 Dec 2004 (UTC)

Hruštšov sai NLKP juhiks märtsipleenumil, mis peeti 14. märtsil, enne seda peasekretäri surma tõttu juhtis keskkomitee tööd sekretär (nii et ta sai parteid juhtida küll ainult 8 päeva aga ikkagi) - Ahsoous

Keskkomitee sekretäre oli mitu. Malenkov võis sisuliselt partei juht olla, kuid see ei väljendunud mingis ametlikus ametikohas. Peasekretäri ametikohta pärast Stalini surma 1953. aastal üldse ei olnud, esimese sekretäri ametikoha sai Hruštšov alles septembris.

Hruštšov sai ÜK(b)P sekretariaadi juhiks, Malenkov ÜK(b)P Presiidiumi juhiks. Formaalselt tähendas juht olemine õigust juhatada vastavalt sekretariaadi ja presiidiumi istungeid. Seda hinnati partei- ja nõukogude võimu lahutamisena, kuid Malenkovile jäi ikkagi ka parteis kõrgem ametikoht (presiidiumi liige).

Ministrite Nõukogu esimeheks kinnitati Hruštšov partei liinis 5. märtsil, ametlikult sai ta selleks nädal aega hiljem.

Seega 6. ja 14. märtsi sissekanded ei pea paika. Andres 23:10, 7 Dec 2004 (UTC)

vastused: ministrite nõukogu esimeheks sai Hruštsov alles 1958... (väike segadus;)

Vabandust tahtsin öelda Malenkov. Andres 10:55, 8 Dec 2004 (UTC)

NLKP keskkomitee ja sekretariaat olid kaks ise asja ja 6. märtsil peeti niinimetatud NLKP sekretariaadi, presiidiumi ja ministrite nõukogu laiendatud nõupidamine.

Mina pidasin silmas 5. märtsil, enne Stalini ametlikku surmahetke peetud NLKP (õigemini ÜK(b)P) Keskkomitee, NSVL Ministrite Nõukogu ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi ühisnõupidamist. Seda ma nimetasingi partei liinis kinnitamiseks, kuigi seda tehti erandlikus vormis. Sarnane praktika oli kõikide nõukogude ametite puhul. Selle kohta sain info samast allikast, mida Ahsoous allpool tsiteerib. Aga Ministrite Nõukogu esimehe pidi ju fotmaalselt ametisse panema Ülemnõukogu. Ja see toimus 15. märtsil. Andres 10:55, 8 Dec 2004 (UTC)

ja väljavõtteid:

www.sgu.ru: 6 марта 1953 г. узкий круг высших партийных функционеров избирает его председателем Совета Министров СССР и секретарем ЦК КПСС

KK sekretär oli ta juba 1939. aastal Urmas

www.petrovka-38.ru: И уже 14 марта Маленков был освобожден от обязанностей ЦК КПСС.

seda nimetatakse, et "läks parteitöölt valitsust juhtima". Nimetet sõnastus ei tähenda, et ta nendesse ametitesse (Keskkomitees) oleks saanud 5./6. märtsil. Ta oli juba enne, kuid 14. kp ta neist vabanes. Urmas

ning ka eesti keeles nlkp juhid: [3]
ja ka vene keeles kõik venemaa ja nl-i juhid [4] - Ahsoous

Kena. On hea, et ajaloohuvilised eestlased ja venelased viitsivad sedalaadi infot veebi üles panna, kuid need on siiski kellegi kõige tavalisemad kodulehed. Urmas

samas võimalik, et 6. tuleks asendada 5-daga (14 on kindlasti õige) sest: [5] После того, как Сталин был найден впавшим в кому 2 марта 1953 г., Г.М.Маленков и Л.П.Берия созвали Совместное заседание пленума ЦК КПСС, Совета Министров СССР и Президиума Верховного Совета СССР (5 марта 1953, 20:00-20:40), где навязали новое распределение высших должностей не дожидаясь смерти диктатора. Согласно официальной информации Сталин умер 5 марта 1953 г. в 21:50. - Ahsoous

Jutt on ametkohtade jagamisest, mitte ametisse määramisest. Ka meil võib varivalitsus olemas olla, kuid seni kuni ametlikult vanad eest ära ei ole, pole nad valitsus, hoolitmata kõigist omavahelistest kokkulepetest. - Urmas 05:46, 8 Dec 2004 (UTC)

ametikohad olid nlkp peasekretär, nlkp keskkomitee sekretär (ja ka esimene sekretär), nlkp presiidiumi esimees (ja liige) lisaks nendele nsvl ministrite nõukogu esimees (ja liige) ning nsvl ülemnõukogu presiidiumi esimees (ja liige). - Ahsoous 00:48, 8 Dec 2004 (UTC)

Igas parteis saab olla ainult üks juht. Eriti autoritaarse juhtimisega parteis. Valitsusjuhi ja parlamendi esimehe koha pealt on õige. - Urmas 05:46, 8 Dec 2004 (UTC)

vb edaspidise selle teema arutelu lõpetamiseks võiks siis lisada juurde sõna 'kohusetäitja'. (teengi hetkel seda) - Ahsoous

'kohusetäitja' on vale kasutada. Minu meelest peaks suhteliselt lihtne olema teadvustada, et NLKP-s oli vahepeal interregnum, kui polnud ühte tunnustatud juhti ning parteid valitseti-juhiti kollektiivselt. - Urmas 08:22, 8 Dec 2004 (UTC)

see kollektiivne juhtimine hakkaski 14. (panin selle ju kirja), sinnamaani juhtis parteid Malenkov (kusjuures sõna kohusetäitja on tegelikult jah ülearune) - Ahsoous

Siin tuleb selgelt vahet teha kahel asjal: kes oli ametlikult partei eesotsas ning kelle käes oli tegelikult enam võimu (kui oli). 1952. aastal kinnitati NLKP KK sekretariaat, kuhu koos Stalini ja Malenkoviga kuulus 10 inimest. Stalin oli peasekretär, Malenkov oli lihtsalt sekretär (ehk siis sekretariaadi lihtliige, üks mitmest). Mille põhjal Sa väidad, et just Malenkov oli parteijuht? [Kui Malenkov oli peasekretäri KT, siis peab selle kohta olema mõni partei või selle keskkomitee otsus 5.-6. märtsist. "Peasekretäri kohusetäitja" pole lihtsalt ilus sõnapaar, vaid selgelt määratletud ametiülesanded ja volitused (ajutiseks perioodiks). Nende sõnadega peab niivõrd olulise perioodi suhtes olema täpne, ei kõlba lähenemine stiilis "tegelikult mängis esimest viiulit...". Kui Malenkov oleks saanud peasekretäri KT-ks, siis järgnenuks mitte tema lahkumisele sekretariaadist kohe uue peasekretäri määramine/valimine.] Pelk fakt, et parteistruktuurid pärast Stalini surma edasi toimisid on muidugi iseenesest kena, kuid ei anna veel alust nimetada Malenkovi parteijuhiks. - Urmas 09:56, 8 Dec 2004 (UTC)

Olen Urmasega nõus. Nähtavasti oli Malenkov faktiline parteijuht, kuid see ei olnud mingi ametikohana vormistatud. Andres 10:55, 8 Dec 2004 (UTC)

tegelikult on asja juures veel üks nüanss - nimelt 1952 aasta oktoobripleenumil loobus Stalin ise peasekretäri kohast... - Ahsoous

Mida täpselt see tähendab, et 6. märtsil sai Malenkov Ministrite Nõukogu esimeheks? Kas see tähendab, et ta asus täitma Ministrite Nõukogu esimehe ülesandeid? Andres 11:10, 8 Dec 2004 (UTC)

5 марта 1953, Г.М.Маленков назначен Председателем Совета Министров СССР указом, принятым на Совместном заседанием пленума ЦК КПСС, Совета Министров СССР и Президиума Верховного Совета СССР - nii, et ilmselt tuleks kuupäev ära muuta, samas muidugi avalikkusele teatati asjast alles järgmisel päeval... - Ahsoous

Pole selge see, kas määramise tingimuseks oli Stalini surm ja isegi mitte see, kas Stalin oli tegelikult juba surnud. Teiseks ei saanud see organ Malenkovi ametlikult lõplikult kohale määrata, sest seda sai teha ainult Ülemnõukogu. Teisest küljest, võib-olla oli näiteks Ülemnõukogu Presiidiumil voli kohalemääramiseks, mille Ülemnõukogu pidi hiljem kinnitama. Kolmandaks, ametisse määramise hetk ja tegeliku tööleasumise hetk ei pruugi kokku langeda.

Võib olla siis kirjutada 5. märtsi kohale, et NSVL parteijuhid (või siis koosoleku täielik nimetus) tsustasid, et NSVL Ministrite Nõukogu esimeheks saab Georgi Malenkov. Rohkem üksikasju võib tuua artiklis Märts 1953. Andres 11:59, 8 Dec 2004 (UTC)

sellel ühisnõupidamisel võis olla rohkem õigusi kui arvatagi oskame... aga miks mitte... muide tõenäoliselt oli S. surnud, nimelt kuskilt on läbi jooksnud, et tegelikult oli ta surnud juba 2. kuupäevaks (kui seda koosolekut kokku kutsuma hakati), aga kindlaid allikaid selle kohta muidugi ei leidu... ja päris võimalik et koosolekul (või juba enne seda) otsuststati määrata M. juhtima ka parteid, samas nagu see ikka on väike sahker-mahker ning tolle juhtimine läks H. kätte... - Ahsoous 12:19, 8 Dec 2004 (UTC)

Jah, tõenäoliselt oli Stalin tegelikult juba surnud.

Organit, kes selle otsuse tegi, polnud ette nähtud ei NSVL konstitutsiooniga ega NLKP põhikirjaga, mistõttu formaalset otsustusõigust tal ei saanud olla ning otsused pidi vastu võtma NLKP KK pleenum ja NSVL Ülemnõukogu. See organ moodustati ad hoc, et partei juhtkonna otsusele suuremat legitiimsust anda.

Mida oli plaanis teha, see on segane. Niipalju kui mina aru saan, oli Malenkovil kõige suurem võim ja kui teda toetas Beria, siis sellest piisas otsuse tegemiseks. Andres 12:34, 8 Dec 2004 (UTC)

i - tähest - sellisel kujul nagu sina seda paned jookseb ülakoma juba f ja t vahekohale, i ülemine ots jookseb ühte t-tähe ülemise tipuga ning i punkt jääb asuma kõikidest tähtedest sõnas kõige kõrgemale - igaljuhul väga inetu vaatepilt. Ahjaa ja trükitehniliselt fondi vahetust sõna sees teha ei tohiks - Ahsoous

Vist on siis meil erinevad "nahad". Mina sellist efekti ei näe, nagu Sa kirjeldad. Ülakoma jääb mul ikkagi t-tähest paremale, võib-olla katab seda pisut; i-täht ei jää samuti kõrgemale. Aga see on tõsi, et fondivahetus võib soovimatuid efekte tekitada. Aga ilma fondivahetuseta ei ole õigekeelsuse seisukohast õige. Teeme siis nii, et kirjutame näiteks:

firma "Microsoft"

Andres 13:07, 8 Dec 2004 (UTC)

keelereeglite koha pealt on muidugi õige, et käändelõpp peab (antud situatsioonis tsitaatsõna puhul) püstkirjas olema (samas kui trükitehniliselt ja lugemislihtsuse koha pealt on asi jama); kui antud juhul on võimalik asja ka teisiti kirja panna, siis alati ei ole see võimalik ja võimalike eriefektide tõttu võib tekst teatavatel juhtudel ikkagi osaliselt loetamatuks muutuda ja oleme taas lõhkise küna ees. Vaja oleks leida kõiki rahuldav lahendus (EKIt ja lugejaid), see aga ei ole just eriti lihtne... - Ahsoous 14:38, 8 Dec 2004 (UTC)

Kui muud võimslust pole, võib jätta tühiku. Andres 16:08, 8 Dec 2004 (UTC)

*14. jaanuar – Eesti NSV jaotati halduslikult Tallinna oblastiks, Pärnu oblastiks ja Tartu oblastiks.

Võtsin selle välja, sest oblastiteks jagunemine sai teoks juba 1952. Andres 9. juuni 2008, kell 20:38 (UTC)