Arutelu:1. Saarekaitse rügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Puudub lehekülg Made. Andres 5. november 2007, kell 13:44 (UTC)

Kas väeosa nimetus ei peaks olema ilma jutumärkideta? Saksa traditsioonis (vt. näiteks de:16. Königlich Bayerisches Reserve-Infanterieregiment (Weitergeleitet von Regiment List) on ilma. Ja veel: See Rügement Made (olgu siis jutumärkidega või ilma) näib olevat mitteametlik nimetus. Kas oli ka mingi muu nimetus (mingi numbriga, näiteks)?

Tänapäeva keelereeglite järgi jutumärke ei kasutata. Kui neid omal ajal kasutati, võib ju pealkiri jutumärkidega olla. Kui mitte, tuleb pealkiri ära kaotada. Andres 5. november 2007, kell 17:00 (UTC)
Ei tea küll mingist ametlikumast nimetusest. Võib ju nimetada ka Võitlusgrupp Made. Djreichsfuhrer

1945 asus Taanis eesti diviisi tagavararügemendi ( 20. SS- Väljaõppe ja Tagavararügement ülem Emil Rehfeldt) pataljon, mida juhtis Waffen-Haupsturmführer Julius Made. Pataljon vist mingi hetk kuskil ühines teise pataljoniga ja moodustus ka nö. Made rügement (siin Made rügement, hiljem Stockeby rügement). Langesid 3. mail 1945 inglaste kätte vangi. Vt. ka: 20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)#Märts 1945--Jaanusele 4. november 2009, kell 17:02 (UTC)

Artikkel võiks olla nimetatud Made rügement. --Improvisaator 5. november 2009, kell 09:41 (UTC)

Jah. Andres 5. november 2009, kell 10:34 (UTC)

Tegelikult pole nii ka päris õige. Vahest peaks kogu pealkiri olema jutumärkides. Tõelisel rügemendil on formeerimiskäskkiri, lipp, selge alluvusvahekord jne. Käesoleval juhul näib nii, et lihtsalt punt Eesti sõdureid tuli kokku ja ütles, "paneme torud hüüdma ja anname t????dele". Kas Eugen Sütt oli kogu rügemendi või rindejoone juht? --Improvisaator 5. november 2009, kell 10:49 (UTC)

See on nn Made rügement. Jutumärke ega "nn"-i me ei hakka ju pealkirja panema. Andres 5. november 2009, kell 11:00 (UTC)

Kpt. Made võitlus[muuda lähteteksti]

See jätkus Läänemaal, kus organiseerijaks oli Vabadussõja sangar ja patrioot, kapten Julius Made. Tallinna langedes 22. sept. lõi ta mõnede sõduritega operatiivstaabi Kullamaal ja asus koguma hajutatud ja lääne suunas liikuvaid sõdurite gruppe.

Mehi oli Eesti Diviisist, piirikaitse rügementidest, soomepoiste hulgast ja politsepataljonidest nii vähemates gruppides kui ka tervete kompaniidena. Relvastuseks rünnakkahurid, kuulipildujad, tankirusikad ja muu varustus ning liiklusvahendid. Väekoondises oli üle 1200 mehe.

Selle väekoondisega lõi ta lahinguid Keilas, Märjamaal ja mujal, pidurdades vaenlase edasitungi ja hävitades tema sõjatehnikat ning elavjõudu. Peaülesandeks oli Tallinn-Pärnu ning Lihula-Jaagupi haruteede tõkkeriivistamine, et mitte lasta Pärnu kaudu edasitungival vaenlasel seljatagant ära lõigata Virtsu maanteed. Sellega anti aeg ja võimalus nendele, kes tahtsid maalt lahkuda.

Suurtes joontes see tal ka õnnestus. Saatuslik ebaõnn tabas aga üksust Nissis, kus venelastel kohalike punaste kaasabil õnnestus 24. sept. ööl hävitada enamik Nissi koolimajas ööbivaist sõduritest. Väekoondis hakkas lagunema ja mitmed kompaniid koos juhtidega siirdusid partisanidena metsa võitlust jätkama.

Kapten Made siirdus väheste järeljäänutega üle Muhumaa Saaremaale, kus saksa diviisi nõusolekul hakati moodustama "I Eesti Saarekaitse Rügementi". Formeerimise käigus sai Made 29. sept. käsu siirduda oma üksusega Saksamaale. Nii lõppes Eesti sõduriteregulaarne sõjategevus mandril ja saartel. Kapten Madet vääristati raudristiga.

Viivituslahingud pärast Tallinna langemist. Võitleja, november 1992, nr. 6, lk. 7. --Kaali 29. september 2010, kell 17:06 (EEST)

Autoriõigustega kaitstud teksti ei või ka arutelulehele panna.--WooteleF 30. september 2010, kell 11:55 (EEST)
Tsiteerida vahest ikka võib, kuni sisu on artiklisse üle kantud. --Kaali 30. september 2010, kell 13:07 (EEST)
Sellises mahus ei või.--WooteleF 30. september 2010, kell 14:12 (EEST)

Kas ei peaks artikli pealkiri olema 1. Saarekaitse rügement, nagu Mart Laar oma raamatus annab? --193.40.110.162 5. august 2011, kell 12:15 (EEST)