Arutelu:0. Bondi sündmus

Minu arust ei ole tarvis teha iga Bondi sündmuse kohta eraldi artiklit. Andres 12. november 2010, kell 08:50 (EET)[vasta]

Praegu on Bondi sündmus ainuke termin mis ühitab holotseeni kõige erinevamaid ajaloolisi jm sündmusi. Kuni holotseeni ja neid sündmusi pole eraldi pikemalt avatud tuleb neil veel redutada B sündmuste all. Mis arvad?--Ivo Vahur 12. november 2010, kell 13:13 (EET)[vasta]

Ma ei saa aru. Andres 12. november 2010, kell 17:59 (EET)[vasta]

Kui siduda kliimanähtusi ajaloosündmustega, siis ainult koos täpsete viidetega kirjandusele, kus seda on tehtud. Tulebki öelda, et see ja see on sidunud jne. Andres 12. november 2010, kell 18:14 (EET)[vasta]

Ka eelneva kohta. USA-s on selline seostamine juba haridusse viimise projektis. Otsi ja vaata PDF faili: CF_Climate and Civilizations _2_.doc. .............. Human migration and social change are closely linked to changes in Earth’s climate. Climate shifts have both helped to foster the rise of civilizations and contributed to their demises. Over the last few decades, proxy records

(tree rings, sediment cores, mineral deposits, etc.) of ancient climates and past climate shifts have become available. Studies of these records show that past periods of significant climate change often correspond to periods of social change across remote parts of the globe. While no universally accepted definition for civilization exists,here civilizations are defined as societies that rely on permanent infrastructure (i.e. cities, granaries and irrigation systems) and intensive cultivation of crops for their survival, meaning that they cannot respond to climate change simply by moving to where the weather is better nor can they readily switch to different food sources.

Muide viimased globaalsed kliimauurimused tõdevad 150 aasta kõige erinevamate mahukate andmete alusel üle planeedi olulise u 60-aastase rütmi olemasolu (selle sees ka u 20 aastane) ja selle seotus Päikesega (20-sed liituvad ka 80-seks). Peale selle on tõdetud ka 1800 (1440+360 = 5 x 360) aastase rütmi sees olevat 360 teist Kuu nodaalsuse rütmi. Kuid see nodaalsus pole klimatoloogias kesksel kohal (Kuu nodaalsed mõjud ookeanidele). On hakatud looma matemaatilisel alusel ühtset Maa kliimarütme ja nende seotust P-süsteemiga käsitlevat teooriat. PS uuritakse ja jälgitakse juba ka teiste P-süsteemide planeetide nö kliimat.

Inimajaloo sidumist B-sündmusega vt ka Wiki kiloaastaste sündmuste kohta käivates artiklites.Lisaks ka PDF failis doi:10.1016/S1040-6182(02)00144-1 Quaternary International 105 (2003) 7–12 Human impact and climate changes—synchronous events and a

causal link? Bjorn E. Berglund Department of Quaternary Geology, Lund University, Tornav. agen 13, S-223 63 Lund, Sweden

Praegu pole 1500-aastaseks nimetatav rütm ja B sündmus enam ammugi hüpotees ja teooria vaid tohutu mahukale tehtud tööle tuginev tõdemus. PS B sündmus polnud ka alguses mingi hüpotees või teooria vaid Bondi raport jääproovi analüüsi kohta. (Forcing and feedback mechanisms of suborbital-scale climate variability during interglacials Masanobu Yamamoto Faculty of Environmental Earth Science, Hokkaido University, Sapporo 060-0810, Japan lk 1) Lk 2 leiad sealt ka et 7 sündmuse vältel on kõikumised olnud ainult 130 aastat. Nagu enne D-O sündmusel. Milline vahekord on asja ainsuselise üldnime ja mitmuse üksikute (pärisnime omada võivate) esindajate vahel? Kuidas toimub deduktiivses ülesehituses nende määratlemise järjestus? --Ivo Vahur 13. november 2010, kell 09:00 (EET)[vasta]

Ingliskeelne Bondi sündmuste artikkel nullindat sündmust ei maini. Kas selle kohta üldse autoriteetset allikat on? 88.196.54.134 12. november 2010, kell 19:49 (EET)[vasta]

Võta kõigepealt Googles 0 Bond events ja uuri, siis alles. Enam kui küllaga, kõik kohad täis. Otsi parem PDF fail nimega SBORNIK4-08ctyrka.qxd (GEOGRAFIE ñ SBORNÕK »ESK… GEOGRAFICK… SPOLE»NOSTI ROK 2008 � »ÕSLO 4 � RO»NÕK 113 HEINZ WANNER, JONATHAN BÜTIKOFER HOLOCENE BOND CYCLES: REAL OR IMAGINARY?)Seal on ka piisavalt teiste nimesid ja uurimuste tulemuste kasutusi ja viiteid. Jokk, mott.

Praegu on juba viimase 150 aasta kliimavaatluste tulemused suudetud siduda Päikesesüsteemi planeetide gravitatsiooni mõjudega Päikesele (P-süsteemi massikeskme ja Päikese vahekord) ja sellest tulenevalt Päikese pindkuju muutumiste, aktiivsuse ja päiksetuulega. U 1500-aastase tsükli (Bondi sündmus on vaid selle kõige külmem osa Holotseenis) tõdemine ulatub viimase jääproovi analüüsi alusel 1 milj aastat tagasi. (u 600 korda olnud) (S. Fred Singer and Dennis T. Avery, Unstoppable Global Warming, (New York, Rowman & Littlefield publishers, 2008 lk 3 ) --Ivo Vahur 13. november 2010, kell 08:14 (EET)[vasta]

Esiteks, Google pole mingi argument. Teiseks ei "0 Bond event" ega "0th Bond event" guugeldamine ei anna mitte ühtki vastust. Ilma jutumärkideta otsingutulemustest on enamik seotud agendiga 007. Nullindat Bondi sündmust klimatoloogia kontekstis mainitakse ainult ühes blogis. Teie poolt kummalisel viisil viidatud dokumendis seisab, et "The first event was the Younger Dryas (~12,000 BP; Broecker 2006), the last one was the Little Ice Age (AD 1350ñ1860; Grove 1988)", nii et nemad loendavad üldse teistpidi. -- 88.196.54.134 13. november 2010, kell 16:32 (EET)[vasta]

Vabandaga mu asjatundamatust viitamise alal, püüan õppust võtta. Vaadake selle dokumendi kolmandal lehel tabelit. Selle lehe all on number 341, tabel jätkub ka järgmisel Näete seal palju erinevate kohtadega seotud uurimuste kokkuvõtet, kuid ka veergu kus on toodud ära millist Bondi sündmust nad kinnitasid. Ma ise olin alguses samasuguses segaduses. Kui siin Bondi erinevate sündmuste artikleid loete, siis näete et järgnevuse loendamine toimub samuti kui selles artiklis. Kuid numbrid on seotud jääproovidel (Gröönimaa ja mujal) lisandite (kirjete) avamise ja nummerdamisega ülalt alla. 0 on sellepärast, et see kirje polnud veel ajalise läheduse tõttu tekkinud. Loodan, et see küsimus on ammendatud. Püüan tõesti oma viitamist edasi arendada (mul on internet alles teist kuud.)--Ivo Vahur 13. november 2010, kell 18:00 (EET)[vasta]